Kes on võitja? Ühel päeval vaatasin maailma edusamme. Ahvatleb. Sellel on võimas mõju. Aju lihtsalt lülitub välja. Ja ma tahan öelda õige sõna ja võita. Selline võitlus. Kõik võitlevad tõe eest. Ja kui palju verd on nendes lahingutes. Ja palju pisaraid. Ja mis on huvitav? Eilsed võidud kujunevad kaotusteks. Seetõttu on jälle vaja sõda. Me juhime tankid ja lennukid Punasele väljakule. Näitame maailmale, kes on boss! Kus on pealik? Kus? Punasel väljakul. Loomulikult.
Ja siis on kristlased midagi kokku keeranud. Neid nimetatakse baptistideks. Nad usuvad Jumalasse. Naljakas. Nad on sõja vastu. Nad räägivad Jumalast. Justkui mõistaks Jumal hukka sõja ja saadaks kõik sõdalased, kes inimesi tapavad, põrgusse igavestesse piinadesse.
Ma mõtlesin selle peale. See teema muutus minu jaoks huvitavaks. Mõtlesin sellest, et kui sõda nüüd peatatakse, mis siis saab? Kes hakkab vastutama? Kes on võitja? Kujutate ette, kui sõda pole, siis on seal mingid tundmatud inimesed, kes võrdlevad end meiega. Ja keegi ei saa end meiega võrrelda. Selleks on sõda. Ei, vend, me ei saa elada ilma sõjata. Ainult sõjas saame eksisteerida. Muidu, mis mõtet on elada?
Aga see haaras mind. Huvitavad baptistid. Nad mõistavad sõja hukka. Rahutegijad on leitud. Ja mis on vastutasuks?
Ma pidin võtma kätte nende püha raamatu. Piibli. Ma pidin lugema. See haaras mu tähelepanu. Esimese asjana tabas mind selgus, et Jumal lõi kõik ja Ta on kõige tähtsam maailmas. Mitte patriarh ega isegi mitte president. Kas te saate aru! See lihtsalt lõi mu jalust maha. Selgub, et isegi, kui me kõik võidame, siis ei saa me peamisteks! Ja kui meist ei saa peamist, siis milleks see kisa? Okei, las Jumal valitseb seal kuskil, Ta ei sega meid, meie ei puutu Temasse, aga tuleb välja, et me elame siin, kulutades Tema energiat. Me kasutame Tema territooriumi ja õhku ja päikese soojust ja jõgede vett ja metsade taimestikku ja leiba ja kariloomi ja lilli ja õli ja gaasi ja maad ennast – kõik see on Tema omand. Ja me oleme kiskjad, kes pidutsevad, põletavad halastamatult metsi, rüvetavad maad silmagi pilgutamata, kuid kõige hullem on see, et me vihkame ja tapame üksteist. Vau! Kas te kujutate ette? Kui Jumal lõi meid kõik oma näo järgi ja Ta on meie Isa, siis oleme me Tema lapsed! See tähendab, et oleme üksteisele õed ja vennad! Just need!
Ja me võitleme nagu ajuvabad kariloomad, võitleme vendadega ega tea isegi, mille eest ja miks. Lihtsalt üks mees ütles, et ta on teise mehe peale solvunud. Mis on ühtaegu nii naljakas, kui ka piinlik. Tundub, et president, kellel on selline võim, selline tase, no pole isegi sõnu, aga ta solvub nagu totu laps. Ja kohe pistab karjuma ja äkki hakkab liivakastist liiva välja visama ja jalgu trampima ja kogu kvartalit appi kutsuma.
Okei, kui see üks poiss seal on veidi psühhootiline, seda juhtub, aga miks kogu kvartal pistab karjuma ja haarab korraga relvad? Kas elu pole tore? Või ei piisa ajust selleks, et võtta vastu õigeid otsuseid?
Näib, et oleme kõik hullud ja loome hullumaja. Ja kõige hullumeelsem meist on meie kuningas. Las ta vastutab Jumala ees kogu selle alatu sõja eest. Ja ma ei hakka kaklema. Ma ei tapa kedagi! Ma lähen Piiblit lugema. Seal on kirjas, et ustavatele ja vagadele inimestele on Jumal valmistanud uue maa ja uue taeva. Võimas! Ja mis kõige tähtsam, selle uue maa eest pole vaja võidelda. Vastupidi, te peate lihtsalt uskuma Jumalasse, tegema kõigile head, armastama kõiki ja Tema tagab igavese elu!
Vaata, mida Ta ütleb.
Jh 5:24 “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.”
Mina valin ELU!
Juri Sipko, RS EKP (Venemaa kristlike baptistide liidu) endine esimees.
