Juri Sipko “Rääkisin just eile Jeesusega!”

See on armas asi. Pühadus tuleb Temalt.
See valgustab ja pühitseb.
Ja see valgustab ja paljastab.
Arutlesime elavate pimeduses selle paiga üle, kus pühad viibivad.
Noh, seda on palju öeldud, et arutlesime, Jeesus rääkis ja mina kuulasin.
Mõtlesin sellele, aga ei julgenud vastu vaielda. Mul oli isegi piinlik küsida.
Ja oli, mida küsida. Oli. Aga ma ei küsinud.
Nüüd ma istun siin. Mõtlen. Jeesus ütles mulle.
“Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?” Mt 6:22-23.
Lamp, kui see on lambipirn või latern, kasvõi prožektor või küünal, siis see on arusaadav. Me kasutame neid seadmeid oma ümbruse valgustamiseks. Tuba või kappi.
Kui lamp on puhas, särab ja põleb, siis see valgustab ruumi ja hirm jookseb minema ja lohutus tuleb.
Kui lamp ei põle või põleb, aga suitseb, siis muutub kogu ruum räpaseks ja süngeks ning tekitab hirmu.
Nüüd püüan seda lambi rolli oma silmale omistada.
Silma kaudu näen maailma enda ümber. Olgu ruum suur või väike, ühel või teisel viisil mõistan ma ümbritsevat maailma läbi vaatluse. Muide, võib-olla rääkis sellest püha apostel Paulus, kui ta selgitas roomlastele inimese vastutust õigete suhete eest Jumalaga. “Tema nähtamatu olemus, Tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse Tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada.” Rm 1:20. Vastutab silma omanik.
On selge, et see, mida mu silm näeb, kuidas mu silm näeb, mõjutab mind! Te saate aru! Kõik, mis mind ümbritseb, eksisteerib omaette.
Minu silm näeb aga alatust või ilu!
Mustust või puhtust. Tõde või vale.
Sõda või rahu.
Ja nii juhtubki. Kui ma näen alatust, siis nakatab mu silmanägemine mind alatusega. Kui vaatan ebapuhtust, siis ebapuhas pilt uputab mind täielikult ebapuhtusesse. Ja siis loomulikult, kui minus on pimedus, siis tuleb pimedus minust välja.
Oih. Vau, väike lamp. Tuleb välja, et see ei sära mitte ainult tänaval, vaid toob minu hinge ka tänava reaalsust.
Muidugi lohutab see, et kui mu silm on puhas ja särav, siis ta näeb puhtust ja ilu. See kannab minu hinge ilu ja puhtust. Ja siis, nagu mu Õpetaja Issand Jeesus Kristus kaunilt ütles, on kogu keha, see tähendab kõik minus, valguses!
Mul ei ole enam võimet ega jõudu mõelda, mis pimedus see on.
Olin hõivatud olulisema teemaga. Kuidas ma saan oma silmad säravaks teha? Kuidas lampi ümber seadistada nii, et see säraks. Kuidas silma puhastada? Siin on probleem, mu vend. Ma olen selline, nagu mu lamp on, nagu on mu silm. Tundub, et just silm annab mulle kõik keskkonna parameetrid, kujundab mind vastavalt.
Tekib kahtlus, et mul on õigus või ehk isegi kohustus oma silm särama sättida. Nii et  sellest tungib mu hinge valgus.
Et silm oleks särav!
Aga mis juhtub? Kristus ütles: “Teie olete maailma valgus!”
Kuid selgub, et me pole enam mitte ainult valgus, vaid ka pimedus.
Nii ei tohi olla.

Peame sellega midagi ette võtma.
Muide, mulle meenus püha apostel Johannese nõuanne. Võib-olla on see retsept usklikele, kuidas oma silmad puhtad hoida!
“Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.” 1. Johannese 3:1;
Ma hakkasin piiluma Jumala armastusse ja see koitis sõna otseses mõttes!
Pimedus hakkas hajuma ja taanduma. Ilmnes kirjeldamatu valgus! Jumal on armastus!
Suudad sa ettekujutada? Kristuse valgus on paistnud üle kogu selle lootusetu sõja põrgu!
Ja valgus tungis mu hinge. Pimedus on taandunud. Hirm põgenes. Pimedus on kadunud.
Kõik muutus kergeks.
Kõik muutus rõõmsaks.
Mu silm läks helgemaks. Hing sai puhtaks. Jumala Armastus embas mind.
Ja Issand on minuga kogu oma ilus. Aitäh, Issand!

Autor:  Juri Sipko / (1) Facebook

Juri Sipko “Paradoks”

Olen pärit Nõukogude Liidust. Oli kunagi selline riik. Võitlesime seal hällist alates rahu eest! Loosung “Käed eemale!” oli .....

Juri Sipko “Ma oleksin peaaegu kurvastanud”

Nii palju jälkust on kuristikust tõusnud! Sa mu meie! Põrgu köök plahvatas. Kusagil Moskvas, ilmselt mausoleumis, keedeti mürgist .....

Juri Sipko – Teisel päeval ilmus arm

Tegelikult on see alati olnud, arm, sa mu meie, see ei ole meie fantaasia, see on igavene Jumal .....

Juri Sipko “Tulge minu juurde kõik, kes olete väsinud”

"Tulge minu juurde kõik, kes olete väsinud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise." Matteuse 11:28. Hiljuti  kohtusin .....

Juri Sipko “Ja kes ei tahaks olla õnnelik?”

Kõik unistavad ainult õnne leidmisest ja selle saavutamisest. Otsisin ka mina õnne. Ma proovisin palju. Ma maitsesin inimlikku .....

Juri Sipko “Lugesin siin evangeeliumi”

"Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, .....

Juri Sipko “Kuidas kadedusest lahti saada?”

Mis on kadedus? Kuidas see avaldub? Mis on selle oht? "Kadedus on meelehärmi või kibestumise tunne, mis tekib .....

Juri Sipko “Rääkisin siin ühel päeval Issandaga”

Ma rääkisin Talle sellest, kuidas ma elan. Millest ma unistan. Millepärast ma muretsen. Mida ma soovin. Jutt oli .....

Juri Sipko: Ja Issand ütles mulle: „Põhjakaarest pääseb lahti õnnetus…”

„Ja Issanda sõna tuli mulle teist korda; ta küsis: „Mida sa näed?” Mina vastasin: „Ma näen ülekeevat pada .....

Juri Sipko “Rääkisin siin hiljuti Issandaga.”

See on suur asi, ma ütlen teile, mu õnnistatud sõbrad. Lihtsalt arm! Me arutame Temaga kõiki probleeme. Ta .....