Kaks vihma käes

Kui Jumal on täiuslik, nagu judaism väidab, siis mis ajendas Teda universumit looma? Millist vajadust Ta tahtis täita?

Juudi müstika vastab sellele järgmiselt: Jumal tahtis, et abielu sõlmitaks. Abielu eeldab kedagi, kes on sinust põhimõtteliselt erinev, kellega sa oma elu jagad ja sellest saab mehe ja naise liit. Jumal on valinud oma pruudiks inimkonna.

Abielu kujunes äärmiselt tormiliseks: romantika, kirg, tülid ja võõrandumine. Igas põlvkonnas on olnud konsultante, kes soovitavad abikaasadele lahutust ja teisi, kes kuulutasid peigmehe isegi surnuks! Vahepeal suhe püsis, kuna mõlemad partnerid tundsid orgaaniliselt, et nad peakvad koos olema. Kui kõik loorid on maha visatud, siis ihkab inimene ühineda Jumalaga.

Kabala järgi on aasta alguse pühad iga-aastane kosmiline abieluliit Jumala ja inimkonna vahel. Selle piduliku perioodi viis peamist vaimset hetke vastavad tavapärase kurameerimise ja abielu põhifaasidele. Pühad kutsuvad meid seda protsessi ikka ja jälle läbi tegema ja uuendama oma suhteid Jumalaga.

Kurameerimine

Eluli kuu eelneb Rosh Hashanah’le ja Yom Kippurile. Seda kuud nimetatakse hassidismi õpetustes “ajaks, mil kuningas läheb väljale oma rahvaga kohtuma ning tervitab lahkelt ja hellalt oma alamaid, väljendades rõõmu nendega kohtumisest”. Meie omakorda “avame oma südamed Jumalale”. See aeg annab meile võimaluse Teda paremini tundma õppida.

Peigmees teeb ettepaneku

Maailm on segaduses, ütleb suur kabalist Arizal. Ta kirjutab, et Rosh Hashana eelõhtul nõrgeneb teadvus, mis elavdab universumit. Suured juudi müstikud tundsid Rosh Hashanah öösel sõna otseses mõttes füüsilist nõrkust. Kõik loodi selle kavandatava abielu jaoks. Kui me Temast keeldume, siis oli see kõik asjata. Kogu universum ootab meie otsust.

Pruut nõustub

Rosh Hashana hommikul kostab Maad läbistav heli – shofari hüüd. See lihtne üleskutse väljendab inimese tulihingelist soovi sulanduda jumalikuga. Otsus on tehtud – meie vastus on: “Jah!”

Pulmad

Tulemas on pulmapäev, Jom Kippur, mida Kabalas nimetatakse “ühtsuse ajaks” – kosmilist pruuti ja peigmeest ühendavad igaveseks abielusidemeks. Juudi traditsiooni kohaselt paastuvad pruut ja peigmees oma pulmapäeval. Jumalaga ühenduse loomise päeval hoidume ka meie söögist ja joogist. Talmud õpetab, et pruut ja peigmees saavad pulmapäeval kõik patud andeks. Seetõttu nimetatakse seda päeva Yom Kippuriks – “Lepituse päev”. Abielu tseremoonia algab Kol Nidrei palve erutava meloodiaga, milles katkestame meid siduvad tõotused ja sõltuvused. Sel olulisel hetkel püüame vabaneda halbadest harjumustest, lükata tagasi igasugune vaenulikkus, viha, hirm ja kadedus.

Juudi pulmatseremoonia haripunkt on pruutpaari eraldamine eraldi ruumis (heebrea keeles “cheder yihud”). Jom Kippuri haripunkt on Neila, lõpupalve, mida nimetatakse nii, sest kui selle päeva päike loojub, siis sulguvad taevaväravad ja me oleme sees! Neili palve ajal on iga hing Jumalaga üksi.

Pidutsemine

Pärast seda, kui pruut ja peigmees lahkumisruumist lahkuvad, algab pulmapidu. Jom Kippurist liigume edasi seitsmepäevasele Sukkoti pühale, mida Toora nimetab “meie rõõmu ajaks”. Need päevad on täis ekstaatilist õnne; me pidutseme, et tähistada liitu Jumala ja Tema rahva vahel.

Ühtsus

Pulmapidu on läbi. Külalised ja sugulased läksid koju. Abieluliitu sõlmides kogevad pruut ja peigmees esimest korda intiimsust; nende elud sulavad kokku – neist saavad abikaasad. Pärast seitsmepäevast Sukkoti püha saabub pühadehooaja kõrgpunkt – Shemini Atzeret ja Simchat Torah, mida Kabala nimetab “intiimsuse ajaks jumalikuga”. Nendel kahel elektrifitseeritud päeval jõuab meie rõõm haripunkti. Jumalja Tema rahvas ühinevad lahutamatuks tervikuks. Jumalik seeme on külvatud meist igaühe südamesse.

Seetõttu loeme Shemini Atzereti pühal spetsiaalseid vihmapalveid. Lõppude lõpuks, mis on vihm? Taeva ja maa intiimses ühenduses imenduvad eluandvad taevapiisad, neid viljastab ja toidab emake maa ja õigel ajal toob ta ilmale oma köögiviljadest järglased.

Igapäevane elu

Mesinädalad on lõppemas ja elevus hakkab kaduma. Abielus on edaspidi põhiline teineteisest hoolimine, usaldus ja pühendumine igapäevaelus. Sügispühadele järgneb ainuke kuu juudi kalendris, milles pole ühtki püha, milleks on Cheshvan, aeg luua tõeline suhe meie Partneriga igapäevaelus. Ja aeg avastada see rõõm, mida meile valmistab pidev ühendus Jumalaga.

Rabi Yosef I. Jacobson.

Allikas: Двое под дождем – Еврейские праздники (ejc.ee)