Kas kristlik natsionalism on ohtlik?

Kõik oleneb sellest, mida te selle mõiste all silmas peate.

Ühest küljest on tänapäeval piisavalt vasakpoolseid hoiatusi kristliku rahvusluse tajutavate ohtude kohta.

Nagu konservatiivne autor Jason Mattera ütleb: “Viimaste aastate jooksul oleme kogenud vasakpoolsest meediast palju häirivaid lugusid selle kohutava ja ähvardava koletise tõusust. Kristlik natsionalism on väidetavalt ohuks USA heaolule ja autentse kristluse reetmine.”

Seevastu konservatiivne katoliku õpetlane ja kultuurikommentaator John Zmirak peab seda terminit positiivseks, viidates “Ameerika tsiviilreligioonile umbes 1960. aastal, mil valitsesid kristlikud arusaamad inimloomusest, abielust ja elust”. Mida rohkem vasakpoolsed mõistet “kristlik natsionalism” taunivad, seda enam peaksime tema arvates sellega leppima.

Kuidas on lood üldsusega? Kuidas suhtub enamik ameeriklasi kristliku natsionalismi kontseptsiooni?

Küsitlus Twitteris

Ma ei ole teadlik ühestki teaduslikust küsitlusest, mis seda küsimust esitaks, kuid tegin oma Twitteri kontol oma täiesti ebateadusliku ja üsna piiratud küsitluse, milles küsisin: “Kuidas teie saate aru “kristliku natsionalismi” mõistest ja kas see on teie arvates positiivne või negatiivne termin?

Pidage meeles, et enamik minu Twitteri jälgijatest on minu kaaskonservatiivid ja usukaaslased ning enamik neist hääletas 2016. ja 2020. aastal Trumpi poolt.

Küsitluses osalenud 1085 vastajast pidas aga terminit negatiivseks 66,3%, positiivseks 18,9%, ei olnud kindlad 11,1% ja ainult 3,8% pole terminist kuulnud.

See küsitlus peegeldab ka minu tundeid: mulle ei meeldi see termin ning ma ei pea seda positiivseks ega kasulikuks, sest paljude jaoks on see seotud evangeeliumi ja poliitika ebatervisliku ühendusega, mis hägustab vahet Jumala kuningriigi  ja patriotismi vahel. Nagu ütles üks Twitteri kasutaja (tsiteerides teist allikat): “Kristlikku natsionalismi võib õigusega mõista kui liikumist, mis püüab säilitada ja edendada kristlikku rahvuslikku identiteeti.”

Mida tähendab kristlik natsionalism?

See määratlus viitab ka sellele, et Ameerikal on eriline leping Jumalaga. Olla kristlasest natsionalist tähendab seega aidata Ameerikal täita oma Jumala antud saatust. Seetõttu pole probleem mähkida evangeelium Ameerika lippu, sest Ameerika on kristliku kutsumusega kristlik riik.

Samamoodi olen näinud jutlustajaid seismas kantslis, Ameerika lipp õlgadel, kutsudes kristlasi võimule tõusma ja „peatama röövimine” (viidates 2020. aasta valimistele). Jumala kuningriik ja Ameerika rahvas on nüüd liidetud üheks.

Jällegi on väljakujunenud kristlasi, kelle jaoks “kristlik natsionalism” tähendab lihtsalt: “Ma armastan Jeesust, ma armastan oma riiki ja austan meie kristlikke aluseid.”

See ei ole kindlasti ohtlik positsioon ja selles pole midagi ähvardavat.

Mida peaksime vältima

Nagu kirjutasin 2020. aasta detsembris vastuseks Beth Moore’i vastuolulisele säutsule:

„Kas olete kristlik natsionalist lihtsalt sellepärast, et armastate ja hindate Ameerikat? Ei.

Kas olete kristlik natsionalist lihtsalt sellepärast, et olete patrioot ja teenite sõjaväes? Ei.

Kas olete kristlik natsionalist lihtsalt sellepärast, et arvate, et Trump on Ameerika jaoks parem kui Biden? Ei.

Kas olete kristlik natsionalist lihtsalt sellepärast, et arvate, et valimised olid võltsitud ja teete kõik endast oleneva, et võidelda vabade ja õiglaste valimiste eest? Ei.

Kas olete kristlik natsionalist lihtsalt sellepärast, et arvate, et Ameerika peaks kaitsma meie usuvabadust? Ei.

Kas olete kristlik natsionalist lihtsalt sellepärast, et arvate, et Jumal tõstis Ameerika üles spetsiaalsel eesmärgil, et õnnistada ja aidata maailma? Ei.

Aga te olete kristlik natsionalist, kui ajate segi lojaalsuse oma riigi vastu lojaalsusega Jumala Kuningriigi vastu.

Kuid te olete kristlik natsionalist, kui mähite evangeeliumi Ameerika lipu sisse.

Aga te olete kristlik natsionalist, kui “ühendate kristliku ja Ameerika identiteedi.””

“Võtke meelevald selle riigi üle”

Seetõttu on tegevjuhi Andrew Torba hiljutised kommentaarid pannud mind kulmu kergitama ja kinnitanud kõige hullemaid kahtlusi kristliku natsionalismi suhtes. Neid on tsiteerinud isegi sellised väljaanded nagu “Jerusalem Post” ja veelgi enam tuld andnud vasakäärmuslikud veebisaidid, nagu Right Wing Watch.

Nagu Torba ütles, viidates tema toetatud vabariiklaste kandidaadile: “Me loome koalitsiooni kristlikest natsionalistidest, kristlastest, kristlastest kandidaatidest osariigi, kohalikul ja föderaalsel tasandil ning me kavatseme tuua see riik tagasi Jumala ausse.”

Ja kuidas see täpselt välja näeb? Mida tähendab „tuua see riik Jumala ausse”, mis iseenesest kõlab paljude kristlaste jaoks üsna positiivselt?

Torba selgitas:

“Me ei vaja ateiste. Meil pole juute vaja. Me ei vaja inimesi, teate, mitteusklikke, agnostikuid ja nii edasi. See on puhtalt kristlik liikumine, sest see on puhtalt kristlik riik. Me ei ütle, et saadame kõik need inimesed välja või midagi sellist. Võite vabalt siia jääda. Teid ei kavatseta sundida sunniviisiliselt pöörduma ega midagi sellist, sest see pole üldse piibellik. Kuid te naudite kristlike seaduste ja kristliku kultuuriga kristlikus ühiskonnas elu vilju ning olete hiljem meile selle eest tänulikud.”

Ta ütles ka:

“Te lihavad ebajumalakummardajad, ateistid ja mitteusklikud olete COVID-i jamaga liiga kaugele läinud, sulgedes meie koolid ja sundides lapsi kandma maske ning sundides meid end vaktsineerima mingi salapärase saastaga selleks, et saaksime säilitada oma töökohad ja hoolitseda oma perede eest.  Olete meid viinud piirini ja nüüd võtame meie, Kuninga Jeesuse Kristuse auks, üle selle riigi, meie kultuuri, uudiste, meelelahutuse, tehnoloogia, hariduse jmt. Jah, see on nii lihtne.”

Eeldus, et muudame ühiskonda sunni ja võimuhaaramise kaudu

Lühidalt öeldes: „Ligimese armastamine tähendab soovi, et mu ligimest juhiksid targad piiblikristlased. Vaadake selle vilju, mis juhtub, kui lubame oma riiki valitseda ebajumalakummardajatel, juutidel, uskmatutel ja ateistidel.”

Pöörake erilist tähelepanu sõnadele “võimu haaramine” ja “valitsemine”. Kristlikud natsionalistid tahavad sõna otseses mõttes võimu haarata.

Torba sõnul on selleks vaja valimised võita ja seejärel muuta kristlikud väärtused riigi seaduseks. See omakorda toob kasu kogu ühiskonnale, justkui saaksid kristlased ühiskonda muuta jõuga, mitte ohvrimeelse armastuse, teenimise ja eeskujuga.

Mõned astuvad isegi sammu kaugemale, käskides kristlastel valmistuda lahinguks, pannavalmis oma relvad ja laskemoona ning seda Jeesuse nimel. Valmistuge pühaks sõjaks!

See on ühtlasi nii vastutustundetu kui ka ohtlik, eriti praeguses väga muutlikus hüperpolitiseeritud pulbritünni kliimas.

Ainult Jeesus väärib meie jagamatut pühendumist

Oma uues raamatus “The Political Seduction of the Church: How Millions of American Christians Confuse Politics for the Gospel” (“Kiriku poliitiline võrgutamine: kuidas miljonid Ameerika kristlased ajavad segamini poliitika ja evangeeliumi”) süvenen ma nendesse teemadesse sügavamalt, kirjeldan üksikasjalikult iga seisukohta ja üritan oma ettekandes olla võimalikult aus (kuid hoiatan lugejaid: osa sellest, mida ma selles raamatus kirjeldan, on üsna šokeeriv.)

Usun, et Kiriku poliitiline võrgutamine on kasulik neile, kes on huvitatud kiriku ja riigi suhete sügavamast uurimisest ning soovivad mõista Kiriku kutsumust muuta maailma. Tegelikult ma kirjutasin selle teile.

Kuid praegu ütlen selgelt: ainult Jeesus väärib meie täielikku lojaalsust ja meie absoluutset jagamatut pühendumist. Kõik, kes soovivad jagada Temaga trooni meie elus ja südames – olgu selleks meie karjäär, maine või patriotism – on iidol, mis tuleb purustada.

Autor – Michael Brown / stream.org

Allikas: https://ieshua.org/opasen-li-hristianskij-natsionalizm.htm