Ma ei taha lugeda uudiseid. Leian sealt lugusid vägivalla taaspuhkemisest Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kus seksuaalvägivald on sõjarelv ja laste päid pekstakse vastu seinu. Lugesin armastatud Kanada raadiotegelasest, keda süüdistatakse kohutavates kuritegudes paljude naiste vastu. Teises uudisloos avab tulistaja tule õpilaste suunas, mõrvab neli, vigastab ühte ja tapab enese. Ta oli vaid 14.
Ma ei taha neid lugusid teada. Ja ometi räägib Pühakiri narratiividest, mida on samuti raske kuulda. Diina lugu on üks neist.
Hiivlasest vürst Sekem ründab seksuaalselt Jaakobi ja Lea teismelist tütart Diinat. Diina vennad Siimeon ja Leevi on raevunud. Nad kavandavad kättemaksu ja peavad läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, milles nõutakse, et iga hiivlasest mees tuleb ümber lõigata. Hiivlastest mehed nõustuvad. Diina vennad tapavad kaitsetud hiivlastest mehed, võttes nende naised ja lapsed röövsaagiks.
1. Moosese 34. peatükis Jumalat ei mainita. Esmapilgul kõlab see lugu jumalakartmatuna.
Kuid see on Diina loos ilus asi. Jumal ütleb teatud mõttes: “Ma ei salli seda.” Ta ei ole midagi käskinud ja mitte midagi heaks kiitnud. Isegi Jaakob ja tema pojad ei julge Jahve nime hüüda.
Kui oleme tunnistajaks Diina vägistamisele ja reetmisele, otsime õigluse nimel kättemaksu, maadleme Jumala näilise vaikusega ja otsime vastuseid, siis loodame, et keegi käitub paremini. Keegi, kes suudab Diina päästa.
See kehtib ka meie endi eludes. Me tahame teada, kuidas kuulda ja rääkida Kristusest pimedatesse ja meeleheitlikesse paikadesse. Kuidas siis Kristus räägib 1. Moosese 34. peatükis?
Kristus räägib jutuvestjate kaudu, kes ei räägi kogu lugu
Näib, et Diina hääl on tema kohutavate asjaolude tõttu varjutatud. Kas Jumal räägib tema loo? Jah, iga kord, kui 1. Moosese 34. raamatut loetakse, nii selles, mis on kirjutatud kui ka selles, mida ei ole kirjutatud.
Näiteks Jumal räägib:
Heebreakeelses vankumatut armastust tähistavas sõnas “hesed”, mida 3. salmis ei kasutata, .
Jaakobis, kes jääb 5. salmis vait.
Diina emas ja õdedes, kes salmides 8–17 puuduvad.
Hiivlaste laste ja naiste vaigistatud hüüete kaudu salmis 29 .
Diina häälega, mida ei ole kunagi kuuldud.
Moosese kaudu, keda Jumal inspireeris Ennast mitte mainima.
Kui kuuleme lugusid, mis räägivad Jumala ligiolu kadumiest, siis peame kuulma ka Psalmi 56:8 kõnelevat: „Minu pagulaspäevad olid Sa ära lugenud; pane Sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole Su raamatus?” Selle kannatava maailma pisaraid ei unustata, Jeesus kirjutab need oma raamatusse. Me kuulame, kui Ta räägib meile lootust ja meie räägime seda lootust ka teistele.
Kristus räägib isa ja vendade kaudu, kes ei vasta meie ootustele
Diina isa ja vennad veavad teda kohutavalt alt ja me jääme lootma, et keegi parem ta päästab. Ka meie ligimesed on oma lähedastes pettunud ja me mõistame seda südamevalu. Psalm 27:10 ütleb: “Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.”
Meie Taevane Isa ei viivita, et tulla meie kannatustes meie juurde. Jeesus, meie vanem vend, lasi teiste vere valamise asemel enda omal voolata ja Temas on maailma lootus. Isa ja Vend, kes ei valmista kunagi pettumust, on nemad, kellega me selle pettumust valmistavas maailmas räägime.
Kristus räägib ebaõiglaste kohtumõistjate kaudu
Mis Diinaga juhtus? Kas ta paranes? Kas ta abiellus kunagi? Ja kuidas on lood naiste ja lastega, kelle mehed ja isad tapeti nende silme all? Mida Jaakobi pojad nende naistega tegid? Kellele need lapsed kingiti ja mis eesmärgil?
Ebaõiglus on iga ajalehe lehekülgedel. Koolitüdrukud röövitakse ja maailm unustab, et nad pole veel koju tagasi pöördunud. Kanadas, kus ma elan, ei teatata politseile 60 protsendist seksuaalrünnakutest ja 97 protsenti vägistajatest ei veeda kunagi vanglas päevagi. Kõige haavatavamad tapetakse enne esimest hingetõmmet. Ükskõik, kuidas ma 1. Moosese 34. peatükist loetuga vaeva näen, on üks asi selge: me ei ole õiglasemad kui 1. Moosese 34. peatüki Jumal.
See õigluse puudumine sunnib meid vaatama Diina loo Jumala poole, kes ei lase rõhutute karjetel jääda kuulmata või vastuseta. Psalm 10:17-18 ütleb:
Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele, et mõista õiglast kohut vaeslapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale.
Nende jaoks, kes on teisi hirmutanud ja nagu Sekem, keelduvad kurvastamast patu pärast ja oma süüd tunnistamast, on kohtumõistmine kohutav ja lõplik. Aga need, kes on patustanud ja kardavad Jumalat, nähku kohtuotsust ja halastust ristil. Jumala poolt hüljatud Jeesus kandis oma rahva patu eest karistuse. Õiglust mõisteti ja halastus on kohtuotsus, mis antakse kõigile, kes usuvad.
Kristus räägib, kui me võrdleme meie ettekujutust kohtust, mis on nõrk ja julm Tema omaga, kelle kuningriik on õigus. Tema otsuseid võime usaldada ja pakkuda neid maailmale, mis ägab ebaõigluse all.
Kristus räägib oma kannatuste kaudu
Vaadake Tema kurbust, kes oli näljane, kodutu, tõrjutud ja kellele oli esitatud valesüüdistus. Kuigi Ta oli süütu, tunnistati Ta süüdi. Kuulake, kuidas rusikas kohtub lihaga, piitsad langevad paljale seljale ja kuulake sõdurite pilkamist. Nähke Teda suremas, käed välja sirutatud, naelu, mis rebivad Tema liha ja purustavad luud. Kuulake Teda küsimas: “Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid?” (Mt 27:46, vrd Ps 22:1)
Selle maailma kannatused ei ole Immanuelis kadunud; Ta teab seda. Ta kannatas kõik selleks, et me võiksime kõik võita. Seda me maailmale räägime. See ei pruugi vastata konkreetsetele küsimustele, kuid kui tahame tõeliselt armastada neid, kes kannatavad, siis on parem, kui me ei teeskle, et meil on olemas kõik vastused.
Ja kui me leiname koos kannatajatega ja kuulame neid, siis mäletame Jeesust. Me kuulame Teda, kes räägib isegi siis, kui tundub, et Ta vaikib. Me räägime Jumala headuse, õigluse, ligiolu ja armastuse teoloogiast isegi siis, kui tundub, et mitte miski sellest ei saa olla tõsi.
Autor: Wendy Stringer / Does Christ Speak in the Rape of Dinah? (thegospelcoalition.org)