Kasvasin üles peavoolu kirikus, kus sageli kasutati sõna “sallivus”. Meid õpetati olema “laia silmaringiga” ning tolereerima teiste inimeste uskumusi ja ideid. Demokraatlikus ja “multikultuurilises” ühiskonnas on sellisel lähenemisel oma eelised, sest inimesed ei taha, et kellegi teise religiooni või ideid neile kurgust alla surutaks.
Kuid sellises lähenemisviisis on tõsine oht.
Kuigi on hea olla lahke ning “tolerantne” teiste ideede ja religioonide suhtes, võib selline lähenemine väga kergesti manduda religioosseks segaduseks – olukorraks, kus miljonid inimesed hakkavad eeldama, et absoluutset tõde ei ole olemas. Meil on oht peegeldada maist küünilisust, mida Juuda maavalitseja Pontius Pilatus Jeesust Kristust küsitledes ilmutas. Kui Jeesus ütles: “Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb Minu häält.” Esitas Pilaatus oma kuulsa küsimuse: “Mis on tõde?” (Johannese 18:37–38).
Kui sa tõesti usud Piibli Jumalasse, siis sa pead uskuma, et on olemas absoluutne tõde! Sest inspireeritud Jumala Sõna selgelt viitab sellele ikka ja jälle. Jeesus Kristus ütles: “Sinu Sõna on tõde” (Johannese 17:17).
Soovides olla “kena” või “tolerantne”, võime tahtmatult lahjendada kogu oma arusaama õigest ja valest. Selles “sallivas” vaimus eeldavad mõned, et kõik religioonid on võrdsed, et Jumal ei ole ilmutanud ainulaadset tõde oma Sõna ega Jeesuse Kristuse kaudu. Kui sa aga Piiblit tõeliselt usud, saad aru, et see on vale. Isegi apostel Paulus – keda paljud peavad Jeesuse poolt kuulutatud kristluse „avardajaks” – tuletas Efesose ümberlõikamata paganatele teravalt meelde, kirjeldades nende seisundit enne tõele jõudmist: „Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas.” (Efeslastele 2:12).
Kuidas see sõnum tänapäeva “sallivas” ühiskonnas vastu võetaks? Sarnaselt oma aja juutidele kuulutas apostel Peetrus võimsalt Jeesuse Kristuse nime ja autoriteedi ainulaadsust, öeldes: “Kivi, mille teie, ehitajad, olete tunnistanud kõlbmatuks, on saanud nurgakiviks. Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.”(Ap 4:11–12). See inspireeritud lõik ei anna kindlasti vihjet “kaasavale” või “oikumeenilisele” tundele ega sellele, et “kõik religioonid on ühesugused.” Ja Jumala Sõna kordab seda mõtet ikka ja jälle!
Miljonid end kristlaseks tunnistavad inimesed käivad igal pühapäeval kirikus, laulavad laule, plaksutavad käsi ja tahavad “tunda end hästi” Kristuse Isiku vastuvõtmise tõttu – vähemalt oma ettekujutuse Kristusest. Ometi hoiatab Piibli tõeline Kristus meid kõiki: “Aga miks te mind hüüate: „Issand, Issand!” ega tee, mida Ma ütlen?” (Luuka 6:46).
Jeesus ütles oma aja inimestele teravalt, et Ta ei ole nende Issand, kui nad ei kuuletu Talle: “Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?” Ja siis ma tunnistan neile: “Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!” (Matteuse 7:21–23).
Seaduserikkumist taunides rääkis Jeesus inimkonna suutmatusest täita Jumala vaimset seadust ehk kümmet käsku. Paljud kirikud teenivad tänapäeval käske “huultega”, kuid nende liikmed muutuvad apolektilisteks, kui neile meelde tuletatakse, et neljas käsk käsib meid otseselt kummardada Jumalat nädala seitsmendal päeval – mitte iidsel paganlikul päikesepäeval. ”
“Oh, aga see on liiga range,” ütlevad mõned. “Me ei pea Jeesuse avaldust nii tõsiselt võtma.” Kas tõesti? Võib-olla ei peaks me ka Jeesuse ütlusi tapmise kohta nii tõsiselt võtma. Võib-olla ei peaks me Jeesuse valetamise keeldu nii tõsiselt võtma. Võib-olla ei peaks me nii tõsiselt võtma Tema hukkamõistu lihtsa otsuse kohta abielu lahutada (välja arvatud väga vähesed ranged Piibli erandid) eks?
Muidugi mitte! Tõde on see, et meist on saanud suures osas “kompromissitegijate” ühiskond. Paljudele meeldib tunnistada, et nad järgivad Kristust. Kuid vähesed järgivad Teda! Paljudele meeldib tunnistada, et nad usuvad kümnesse käsku, kuid nad on ülikiired käskusid lahjendama, kui see sobib nende eesmärgiga ja meie tänapäevase „elustiiliga”.
Meile meeldib mõelda, et seisame tõe eest. Kuid kui paljud meist kasutavad “natuke” valetamist, kui see sobib meie eesmärgiga?
Jällegi, Jumala Sõna on väga selge. Sest apostel Johannes tsiteerib Jumal-Isa tõotust: “Võitja pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja tema saab minule pojaks. Aga argade ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valetajate osa on tule ja väävliga põlevas järves, see on teine surm.” (Ilmutuse 21:7–8). Pange tähele, kuidas “valetajad” on koos mõrvarite, seksuaalselt ebamoraalsete ja ebajumalakummardajatega! Kui nad meelt ei paranda, siis on nende saatus “teine surm” tulejärves! Kuid kuna meie lääne ühiskond on liiga “haritud” ja talle meeldib “kompromisse teha”, siis ei taha ka meie sellesse tegelikult uskuda – kas pole?
Kallis sõber, ma palvetan kogu südamest, et – nagu tuhanded on seda juba teinud – üha enam teist avaksid oma südamed ja meeled, et olla valmis mõistma ja praktiseerima täielikku tõde. Me peame tõsiselt suhtuma inspireeritud Jumala Sõnasse! Apostel Paulus oli inspireeritud meile ütlema, et me oleme vaimses sõjas. Ta kirjutas:
“Sest meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted.” (2. Korintlastele 10:4–5). Me kõik peame paluma Jumalat, et Ta meid aitaks ja tugevdaks, et saaksime seista vastu kõikidele inimlikele vaidlustele ja arutlustele Jumala tundmise vastu ning et saaksime iga mõtte tõeliselt vangistada Kristuse sõnakuulelikkusele!
Kindlasti pole keegi meist täiuslik. Me kõik vajame aega kasvamiseks ja muutumiseks. Aga kuskilt tuleb alustada. Peame olema valmis. Ja me peame õppima olema täis indu ja entusiasmi, mis näitab Jumalale, et tahame olla Tema Kuningriigis ja täita Tema tahet oma elus kogu südamest. Peame õppima endale kõrgeid sihte seadma. Sest Jeesus ütleb meile: “Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!” (Matteuse 5:48). Loodan, et igaüks meist saab aru, kui lihtne ja ohtlik on selle maailma ühiskonnaga “kompromissi teha” ja lihtsalt “kaasa minna”. Sest letargia ja kompromissid ümbritsevad meid kõikjal. Jumal teadis, et see juhtub! See on põhjus, miks Ta kirjeldas konkreetselt Kiriku viimast ajastut – Laodikea ajastut – järgmiselt: “Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.” (Ilmutuse 3:15–16).
Palun mõistke. Miljonid “leiged” inimesed on väga “toredad”. Nad võivad olla head sõbrad või pereliikmed. Nad võivad olla meeldivad ja toredad töökaaslased. Jumal ei pruugi neid veel “kutsuda”. Aga kui Ta kutsub sind, siis veendu, et annad oma osa, et „kindlustada oma kutsumist ja äravalimist” (2. Peetruse 1:10). Kindlasti võib “kompromissi teha” selles, millist restorani külastada või millises pallimängus osaleda; hea olla on meeldiv ja lasta teistel tavalistes inimlikes olukordades otsustada. Aga mis puutub Jumala seadustesse – kuulekusse taeva ja maa Loojale –, siis sina ja mina peame tõesti õppima kartma Jumala Tõe “lahjendamist” või “kompromisside tegemist” selles, mida me õpetame või kuidas elame.
Meie selles töös ei saa teid aidata, öeldes teile midagi vähemat. Aidaku Jumal teil mõista ja seejärel leida see kirik, kus täit Tõde õpetatakse ja tegutseda selle Tõe järgi kogu oma südamest!
Autor: Roderick C. Meredith (1930-2017).
Allikas: Are You a Compromiser? | Tomorrow’s World (tomorrowsworld.org)