Kujutage ette, et saate oma elu lõpus öelda: “See oli palju parem, kui oleksin osanud arvata!”
Kas Teie elul oli eesmärk, mida saavutades Te ütlesite endale: “Ma pole kindel, kas see oli seda kõike väärt” või: “See pole päris selline nagu ma ette kujutasin”? Või hoopis teisel viisil, kui valisite tee ja mõtlete: “Ma arvasin, et see on hea, aga see on palju parem, kui ma isegi oskasin ette kujutada.”
Mõelge, kui tore oleks pühendada kogu oma elu millelegi, mis kuulub viimasesse kategooriasse! Selle põhjal, mida kirjutasid inimesed, kes andsid end kogu südamest Jeesusele, olid jüngrid sellised inimesed:
Paulus, nähes Damaskuse teel suurt valgust, ütles: „Issand! Mida Sa käsid mul teha?” (Apostlite teod 9: 3–6). Hiljem tunnistab ta selle tagajärjel tekkinud elust: „Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda …“ Ef. 3:20.
Peetrus oli üks neljast kalurist, kes „jätsid kohe oma võrgud sinnapaika” (Mk 1: 16–20), kui Jeesus neid kutsus, ja tema kirjutas: “Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega. Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks...” 2. Peetruse 1: 3-4.
Juuda ütleb oma kirja lõpus: „Temale, kes suudab teid hoida komistamast ja panna laitmatuna oma kirkuse palge ette hõiskama, …” Juuda 1: 24–25.
Need ja paljud teised, kes loobusid kõigest, mida nad siin maailmas saavutada võisid selleks, et Jeesust järgida, ei kahetsenud tehtud valikut.
Jesaja raamatust leiame nõu kõigile neile, kes soovivad elada sama täisväärtuslikku elu, mida need inimesed elasid, kuid ei ole veel selleni jõudnud:
„Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega. ” Jesaja 55: 1-2.
Peale selle kutsub prohvet seda peatükki jätkates üles otsima Issandat ja kuulama Tema sõna ning selgitab seejärel, miks: „Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin…. Jah, te lähete rõõmsasti välja ja teid tuuakse rahus.… ”Jesaja 55: 10–12.
Jeesus ütles Samaaria naisele, kellega ta kaevu juures kohtus: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb uuesti, aga kes joob vett, mille Mina talle annan, ei janune iial; aga vesi, mille Mina talle annan, saab temas igavesesse ellu voolava vee allikaks. ” Johannese 4: 13-14. Võime öelda, et sellega täitus prohvet Jesaja ennustus Jeesuse kohta: „…Pärast oma hingevaeva saab ta näha valgust ja rahuldust tunda.. ” Jesaja 53: 10-11.
Jeesus pakub samasugust õnne ja rahulolu kõigile, kes otsustavad Tema jälgedes käia: “Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.” Johannese 10:10. Tema jüngrid kogevad õnnistatud elu juba siin maa peal ja seejärel veel õnnelikumat elu igavikus. Kas omades selliseid näiteid ja tõotusi, mis meile on antud, poleks kõige mõistlikum „otsida Issandat, kuni Ta on leitav, appi kutsuda, Teda, kui Ta on lähedal”? Jesaja 55: 6
Autor: Steve Lenk/ Aktivnoye hristianstvo
