Kiiretempoga elud. Tihedad töögraafikud. Piiratud uni. Kas Jumal tahtis, et me elaksime nii meeletu tempoga?
Kas vajate puhkust?
Paljud inimesed kannatavad tänapäeval kiiruse haiguse käes. See on „käitumismuster, mida iseloomustab pidev kiirustamine ja ärevus; valdav ja pidev kiireloomulisuse tunne” (dictionary.com).
Kui proovite pidevalt lisada oma multitegumoskustele veel üht asja – näiteks lõunasööki süüa, telefoniga rääkida ja oma uusimate e-kirjade või tekstisõnumite kontrollimist ühe korraga teha –, olete Te arvatavasti sellesse nakatunud.
Kui muutute poes järjekorras seistes kiiresti närviliseks, Teid ärritab regulaarselt aeglane liiklus ja segate harjumuspäraselt vahele kui inimesed omavahel räägivad, siis olete sellesse tõvesse jäänud.
Kui olete järginud kaasaegset filosoofiat, mille kohaselt peab Teie elu iga minut olema täidetud mõne lõbusa või põneva tegevusega, olete haigestunud.
Kui Teil pole vaba aega ja Teile pidevalt tundub, et peate tegema rohkem ja kiiremini, siis olete haigestunud.
Lühidalt, peaaegu kõigil on kiirustamise haigus või nad kogevad regulaarselt mõnda selle sümptomit. Tundub, et see on tänapäeva maailmas norm.
Tagajärjed
Kahjuks ei ole kiirustamise haigus lihtsalt moesõna või psühholoba. Kiirustamise haigus on tõeline ja sellel on tagajärjed.
Näiteks on ebapiisav uni muutunud tõsiseks probleemiks. Ajalehe The Independent teaduskorrespondendi Ian Johnstoni artikli pealkiri ütleb lakooniliselt: “Katastroofiline” unepuudus tänapäeva ühiskonnas tapab meid, hoiatab juhtiv uneteadlane.”
Johnston teatab oma artiklis, et probleem on “kaasaegses ühiskonnas laialt levinud. … Elektrivalgustid, televiisori- ja arvutiekraanid, pikemad pendelränded, töö ja isikliku aja vahelise piiri hägustumine ning paljud muud tänapäeva elu aspektid on kaasa aidanud unepuudusele, ehk vähem kui seitse tundi und ööpäevas.”
“Kuid seda on muude terviseprobleemide hulgas seostatud vähi, diabeedi, südamehaiguste, insuldi, Alzheimeri tõve, rasvumise ja halva vaimse tervisega. Ühesõnaga, unepuudus tapab meid.”
Loomulikult ei tunne unepuudus ja selle tagajärjed riigipiire. Anne Fisher kirjutab USA-s asuval Entrepreneuri veebisaidil: “Lõpuks võib kiirustamise haigus tõesti haigeks teha, kuna see suurendab stressihormooni kortisooli tootmist kehas, mis pärsib immuunsüsteemi ja on seotud südamehaigustega.” Olete liiga hõivatud selleks, et mõelda? Te võite kannatada “kiirustamise haiguse” käes).
Unepuudus on maanteedel toimuvate õnnetuste ja surmajuhtumite peamine põhjus. USA-s “riikliku maanteede liiklusohutuse administratsiooni hinnangul põhjustas uimane juhtimine 2013. aastal 72 000 liiklusõnnetust, 44 000 vigastust ja 800 surmajuhtumit. Neid numbreid aga alahinnatakse ja igal aastal võivad autojuhid põhjustada kuni 6000 surmaga lõppevat liiklusõnnetust.” (CDC.gov, “Uimane autojuhtimine: roolis magamine”).
Spetsialistid soovitavad inimestel, kellel on kiirustamise haigus, tavaliselt trenni teha, oma aja tähtsuse järjekorda seada ja kõrvaldada asjad, mis seda asjatult kulutavad. Kuigi need abinõud võivad kahtlemata aidata, peaksime võib-olla kaaluma ka seda, mida meie keha meile ütleb, ja mõningaid iidseid nõuandeid.
Kronobioloogia
Kronobioloogia – bioloogia haru, mis tegeleb looduslike füsioloogiliste rütmide ja muude tsükliliste nähtustega – on leidnud, et meil, inimestel, on sisemised bioloogilised kellad. Tsirkadiaanrütmid on 24-tunnised tsüklid, mis viitavad meie igapäevastele rutiinidele. Me kipume tegema teatud asju iga päev samal ajal. Näiteks kui nädalavahetused välja arvata, siis me väsime üldiselt kindlal kellaajal ja ärkame iga päev kindlal kellaajal.
Paljudele on üllatav, et ka meie kehal on seitsmepäevased tsüklid. Neil Nedley, M.D., kirjutab oma raamatus “Proof Positive”: „Nii nagu kehal on loomulik igapäevane kell (tsirkadiaanrütm), on sellel ka nädalakell (tsirkaseptaanrütm) … keharütmid, mis kestavad umbes seitse päeva.”
“Meditsiinilised uuringud on näidanud selliseid rütme seoses mitmesuguste füsioloogiliste funktsioonidega. Mõned tuvastatud juhtumid hõlmavad südame löögisagedust, enesetappe, looduslikke hormoone inimese rinnapiimas, turset pärast operatsiooni ja siirdatud elundite äratõukereaktsiooni.”
Mis puudutab mõnda ilmsemat seitsmepäevast tsüklit, siis “nädalaseid rütme on kõige lihtsam tuvastada siis, kui keha on stressi all, näiteks kui see kaitseb end viiruse, bakterite või muude kahjulike sissetungijate eest. Näiteks külmetuse sümptomid (mis on tõesti märgid keha kaitsest viiruse vastu) kestavad umbes nädala. Tuulerõugete sümptomid (kõrge palavik ja väikesed punased laigud) ilmnevad tavaliselt peaaegu täpselt kaks nädalat pärast kokkupuudet haigusega” (Susan Perry ja Jim Dawson, “The Secrets Our Body Clocks Reveal”, lk 21).
Kuna meie, inimeste elurütm hõlmab tsirkaseptaani tsükleid, seisame silmitsi mitmete intrigeerivate küsimustega. Kas need seitsmepäevased tsüklid on vaid meie olemasolu veidrus? Või on need sõrmejäljed meie Loojalt? Ja täpsemalt, kas Jumal on meile andnud mingeid juhiseid, mis harmoneeruvad meie kehakellade ja tujuka kiirustõvega?
Jumala seitsmepäevane plaan inimkonna jaoks
Kui pöördume Piibli poole, et näha, kuidas meie praegune maailm ja inimesed loodi, leiame, et see on kapseldunud seitsmepäevasesse ajavahemikku. Piibli esimese raamatu esimeses peatükis kirjeldatakse, kuidas Jumal kuue päeva jooksul maa ümber kujundas ja inimkonna lõi.
„Ja Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mille Ta oli teinud, ja puhkas seitsmendal päeval kõigist oma töödest, mis Ta oli teinud. Siis Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses selle, sest sel päeval Ta puhkas kõigest oma tööst, mille Jumal oli loonud ja teinud” (1. Moosese 2:2-3).
Seitsmendal päeval puhates oli Jumal inimestele eeskujuks. Huvitav on märkida, et lisaks seitsmenda päeva õnnistamisele ja pühitsemisele – nimetades seda eriliseks ja teistest päevadest erinevaks – puhkas Jumal ka sel päeval. Muidugi mitte sellepärast, et Jumal, kes on Kõikvõimas, oleks väsinud (Jesaja 40:28). Seitsmendal päeval puhkamisega andis Jumal inimestele eeskuju.
Jumal ei kavandanud iganädalast šabatit inimkonnale meelevaldseks piiranguks või karistuseks. Selle asemel oli see „tehtud inimese jaoks” järgmisel päeval pärast seda, kui Jumal lõi inimkonna (Markuse 2:27; 1. Moosese 1:24–31; 2:1–3). See on Jumala kingitus inimkonnale.
Kohe pärast meie loomist määras Jumal meile päeva, mil me oma füüsilisest tööst puhkame. Kui me seda päeva jälgime, puhkab meie keha iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 24 tundi. See on meie kehale iganädalane võimalus nooreneda ja võidelda kiirustamise haiguse vastu.
Kas päev on oluline?
Mõned mõistavad ühel päeval seitsmest puhkamise eeliseid, kuid eeldavad, et pole vahet, millise nädalapäeva me puhkamiseks valime. Lõppude lõpuks ei pruugi meie tsirkaseptaani tsüklid tingimata ühtida nädala seitsmenda päevaga. Seitsmepäevase külmetuse võime saada ja ületada igal nädalapäeval.
Kas siis on vahet, mis päeval me puhkame ja Jumalat kummardame? Moslemite jumalateenistused on reedeti; juutidel laupäeviti; ja enamik kristlasi tunnistavad pühapäeva hingamispäevaks.
Tegelikult on see tähtis. Puhkamisel ja Jumala kummardamisel laupäeval – nädala seitsmendal päeval – on vaimne tähendus, mida ei saa leida ühelgi teisel nädalapäeval puhkamisest.
Seitsmenda päeva šabati tähendus
Siin on kolm põhjust, miks Piibel määrab seitsmenda päeva šabati pidamiseks:
Nädala seitsmendal päeval puhkamine tuletab meile meelde, et Jumal on meie Looja ning et Ta õnnistas ja pühitses selle päeva. Hingamispäevakäsu viimane osa märgib: „Sest kuue päevaga lõi Jehoova taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ning puhkas seitsmendal päeval. Seepärast õnnistas Jehoova hingamispäeva ja pühitses selle” (2. Moosese 20:11). See on päev, mil Jumal puhkas ja Ta ei ole selleks pühitsenud ühtegi teist päeva.
Sellel päeval puhkamine tuletab meile meelde, et Jumal on meie Päästja. Kui iisraellased olid Egiptuses orjad, pidid nad töötama alati, kui nende isandad käskisid. Seoses šabati pidamise käsuga tuletati muistsetele iisraellastele meelde: „Ja pea meeles, et sa olid Egiptuse maal ori ja Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja; … seepärast käskis Issand, su Jumal, sul pidada šabatit” (5. Moosese 5:15). See puhkepäev tuletas muistsetele iisraellastele meelde, et Jumal vabastas nad olukorrast, kus nad ei saanud puhata. Täna veel vabastab Jumal inimesi, ainult nüüd on see patu orjusest.
Laupäeval hingamispäeva tähistamine eeldab meie igavest puhkust Jumalaga. Aastakümneid pärast Kristuse surma pidasid esimese sajandi kristlased endiselt seda päeva. Pärast selgitamist, et Jumala rahval on tulevane šabat, märgib Heebrea raamatu autor: „Jumala rahval on ikka veel hingamispäev” (Heebrealastele 4:9, Bible in Basic English).
Reedel pole seda tähendust. Pühapäeval ka mitte. Ainult laupäeval on need rikkalikud vaimsed tähendused.
Nii et kas vajate puhkust? Absoluutselt! Me kõik vajame iganädalast puhkust. Ja parim viis sünkroonis oma keha vajadustega ja oma Looja austamiseks on pidada seitsmenda päeva šabatit– õnnistust, mille Ta meile andis. Siin leiab aset kiirustamise haiguse lõpp ja paremad suhted meie Loojaga, kui me Tema šabatit pühitseme!
“1930. aastal ennustas John Maynard Keynes kuulsalt, et sajandi jooksul tähendab majanduskasv seda, et me töötame mitte rohkem kui 15 tundi nädalas, misjärel seisab inimkond silmitsi oma suurima väljakutsega: välja mõelda, kuidas kõiki neid tühje tunde ära kasutada. ” (Oliver Burkeman, „Why Time Management Is Ruining Our Lifes”).
Tuntud ulmekirjanik Isaac Asimov tegi samuti 1964. aastal huvitava ennustuse selle kohta, kui palju on inimestel 2014. aastaks vaba aega. Ta ennustas õigesti tehnoloogia arengut, nagu isejuhtivad autod ja tuumaenergia kasutamine, aga ta ennustas ka, et inimesed kannatavad “igavuse haiguse all” (David Pogue, “Asimovi ennustused aastast 1964: lühike aruanne”).
Nagu on selgunud, pole kõik edusammud viinud mitte millegi tegemiseni. Selle asemel tunnevad paljud nüüd, et nende elu on liiga kiire.
Üle 2000 aasta tagasi sai prohvet Taaniel aimu, milline on „lõpuaeg”. Taanieli 12:4 ütleb, et tingimused sellel inimkonna ajaloo kriitilisel hetkel on sellised, et „paljud tormavad ringi, samal ajal kui teadmised suurenevad” (International Standard Version tõlge).
Protestantlikud kirikud õpetavad sola Scripturat – ladina keeles „ainult Pühakiri” –, mis tähendab, et Piibel peab olema nende kõrgeim autoriteet kõigis õpetuse ja praktika küsimustes. Kahjuks koguneb enamik protestante pühapäeval ega järgi seda iganädalast šabati pidamist reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni, nagu Piibel käsib. (Katoliiklased peavad pühapäeva, sest nad arvavad ekslikult, et neil on õigus muuta jumalateenistuse päev laupäevast pühapäevaks.)
Selle asemel, et järgida Piibli juhiseid jumalateenistuseks seitsmendal päeval, ütlevad protestandid, et kogunevad pühapäeval, et austada Kristuse ülestõusmist. See väide on mitmel viisil ekslik:
Kristus ei tõusnud pühapäeva hommikul hauast üles. Kui naised pühapäeva varahommikul Tema haua juurde tulid, avastasid nad, et Ta oli juba üles tõusnud (Matteuse 28:1-6). Ta tõusis tegelikult surnuist üles laupäeva hilisõhtul.
Piibli lehekülgedel ei luba Jumal kunagi liikuda laupäevast pühapäeva peale ega pühitse jumalateenistuseks ühtegi teist nädalapäeva peale laupäeva. Kristus noomis jõuliselt neid, kes järgisid pigem inimeste kui Jumala käske (Matteuse 15:9).
Jeesuse rajatud kristlusel on juba tava, mis tuletab meile meelde Kristuse ülestõusmist ja teeb selle eest sügavalt tänulikuks. Kui meid ristitakse, oleme sümboolselt “maetud koos Temaga ristimise kaudu surma” ja “kui meid on ühendatud Tema surma sarnasusega, oleme kindlasti ka Tema ülestõusmise sarnased” (Rm 6:4- 5).
Iganädalasel pühapäevasel jumalateenistusel pole Pühakirjas alust. Kas ei tundu kummaline, et paljud end kristlased – nii protestandid kui katoliiklased – unustavad ära käsu, mis algab manitsusega seda meeles pidada (2. Moosese 20:8)?
Autor David Treybig.
Allikas: Do You Need a Rest? (lifehopeandtruth.com)
Hingamispäev on käsk puhata kõigiks aegadeks. Saate teada selle tõelisi eeliseid, kui leiate aega seitsmenda päeva hingamispäeva ja .....
Pimedas taevas hakkavad häbelikult põlema esimesed, veel üsna hämarad tähed. Juudi kodudes, mis on ette valmistatud selleks erutavaks .....
Kas salm Roomlastele 14:5 näitab, et neljas käsk seitsmenda päeva hingamispäeva kohta ei kehti enam? Mida kõneles Paulus .....
Kes muutis seitsmenda päeva šabati pühapäevaks? Kas see oli apostel Paulus? Mida ütleb Piibel Pauluse isiklikust eeskujust šabati .....
Neljas käsk ütleb, et šabatit tuleb pühitseda. Kuidas saab šabatit pidav kristlane seda teha? Siin on mõned põhimõtted .....
Šabat šalom, kallid! Täna on Šabat Nachamu – lohutuse šabat! Šabat pärast Av 9 on lohutuse šabat! Olgu .....
Kas teadsite, et kahte pühapäevase jumalateenistuse toetamiseks kõige sagedamini kasutatud Pühakirja salmi tõlgendatakse sageli valesti? Avastage piibellikud tõendid, .....
Meie aja järgi on kätte jõudnud laupäev. Puhkamine tööst. Jumala kummardamine. Terve perekond koos. Mõtisklemine igavesest. Kahetsus tehtud .....
Maharal õpetab: „Tisha B’Avi järgne šabat on Šabat Nachamu – lohutuse/tröösti šabat. Kogu rahvas peaks rõõmustama ja usaldama .....
Subbotnikud ehk šabati pidajad, kes pidasid hingamispäeva laupäeval, nagu Vanas Testamendis, mitte pühapäeval, tekkisid 18. sajandil vaimse kristliku .....
Jeesus Kristus ja Tema jüngrid pidasid šabatit väljendades see läbi armastust ja kuulekust Taevasele Isale. Nad ootasid aukartusega .....
Nagu paljud on enne mind öelnud, ei tohiks see olla koorem, vaid rõõm. Heebrea keeles nimetatakse laupäeva šabatiks. .....
