Kas Venemaa kirik võib viimaste seadusandluse muudatuste valguses palvetada rahu eest? Advokaadi vastus

Advokaat Sergei Tšugunov vastas küsimusele, kas Venemaa kirik saab hiljutiste seadusandluse muudatuste valguses kutsuda koguduseliikmeid palvetama rahu eest, vahendab Christian Megaportal inVictory.

Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksisse lisati artikkel 280.3, mis näeb ette vastutuse avalike tegude eest, mille eesmärk on diskrediteerida Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist, et kaitsta Vene Föderatsiooni ja selle kodanike huve, säilitada rahvusvaheline rahu ja turvalisus, sealhulgas avalikud üleskutsed takistada Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist Föderatsioonid märgitud eesmärkidel, mille isik on toime pannud pärast seda, kui ta võeti ühe aasta jooksul samalaadse teo eest haldusvastutusele, seisab postituses. – See tähendab, et kriminaalvastutus saab tekkida alles pärast haldusartikli alla seadmist ja ainult aasta jooksul toimunud korduva rikkumise korral.

Selleks lisati Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustikusse artikkel 20.3.3, mis näeb ette vastutusele võtmist avalike tegude eest, mille eesmärk on diskrediteerida Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist, et kaitsta Venemaa Föderatsiooni ja selle kodanike huve rahvusvaheliste rahu ja julgeoleku eesmärgil, sealhulgas avalikud üleskutsed takistada Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist nimetatud eesmärkidel, kui need tegevused ei sisalda kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid.

Reeglid hakkasid kehtima 04.03.2022. Kriminaalnormil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid haldusnormiga on see keerulisem. Kui need sõnad pandi internetti juba enne neid muudatusi, kuid on siiani alles, siis loevad korrakaitsjad sellise õigusrikkumise jätkuvaks ja sellisel juhul võidakse teid vastutusele võtta.

Arvestades, et sõnastus on üsna ebamäärane, võib oodata tagakiusamist erinevate üleskutsete eest: “Ei sõjale” jms, mis puudutab Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise diskrediteerimist.

Sellele küsimusele vastamiseks vaatame seadust. Nagu nähtub kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku normide sõnastusest, on relvajõudude kasutamise üks eesmärke “rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine”. Seetõttu on nii-öelda rahu eest palvetamine ja rahu eest palvetama kutsumine täiesti vastuvõetav. Siiski ei saa välistada, et teatud kontekstis üleskutseid rahule võib pidada karistatavateks tegudeks. Kuidas aga praktikas läheb, seda näitab aeg.

„Seetõttu peavad kirikud ülaltoodut arvestades olema ettevaatlikud palvete ja üleskutsete sõnastamisel rahu eest palvetada. Ükskõik kui kummaliselt see kõik ka ei kõlaks, aga praegune on selline aeg. Samas igasugune tsensuur arendab loovust,” rõhutati postituses.

Allikas: Может ли церковь в России в свете последних изменений в законодательстве молиться за мир? Ответ адвоката | Новости inVictory