Katoliku kiriku peadiakon väidab, et ta vajas pöördumist Iisraeli

Selles seerias avaldame katkendi katoliku kiriku Karismaatilise Uuenemisliikumise peadiakoni, Johannes Fichtenbaueri uuest raamatust.

Miks hoolida Iisraelist?

Piiblist on võimatu aru saada, mõistmata Iisraeli rolli rahva ja rahvusena. Püüame pakkuda sügavamat arusaama sellest, kuidas kirik peaks toimima vastavalt Jumala plaanile; kuid see jääb alati mingil moel düsfunktsionaalseks seni, kuni puudub kiriku kahest olulisest komponendist üks.

Juudid – maailma saatus

Prantsuse kuulus müstik Marthe Robin (1902-1981) veetis suure osa oma elust halvatuna, olles voodis lõksus. 1920. aastatel nägi ta nägemuse noorest mehest, kelle ta hiljem identifitseeris Adolf Hitlerina. Nägemuses seisis see noor sakslane saatana ees ja mõtles, mida ta peaks tegema, et saada tähtsust, mõju ja isegi domineerida maailma üle. Kurat vastas talle: “Kui annad mulle kõik juudid maa peal, siis annan sulle võimu kogu maailma üle.”

Kõik globaalse perspektiivi vaimsed arengud on seotud Iisraeliga. Jumal, keda me teenime, on alati Iisraeli Jumal. Koguduse tuleviku ja tegutsemise määrab tema suhe Iisraeliga. Iisrael on “Jumala silmtera”.

Mitte-juudist kristlastena vajame „teist pöördumist” Iisraeli Jumala ja Iisraeli kui Tema rahva poole. Et suhelda Jumalaga tervislikul viisil, peame mõistma seda saladust ja aktsepteerima Iisraeli rolli Jumala plaanis. Jeesus pole mitte ainult meie isikliku elu Isand, vaid ka Iisraeli kuningas. Kui me jätame oma kristliku usu juudi juured tähelepanuta, siis muutub koguduse elu mingil moel kunstlikuks.

Näidet sellise kristluse nõrgenemisest võib näha vaadeldes kristlike konfessioonide olukorda Lähis-Idas. Kõigil neil kogudustel on üks ja sama probleem. Tavaliselt eitavad nad suhteid juutidega, isegi kui nad laulavad juudi psalme ja loevad juudi evangeeliume. Pigem samastutakse araabia rahvuslike huvidega ja seetõttu ei aktsepteerita tõsiasja, et Iisrael on „Jumala silmatera”.

Minu isiklik pöördumine Iisraeli

Minu esimene kokkupuude Jumalaga oli seitsmeaastaselt. 12-aastaselt, minnes läbi väga sügavast kriisist suhetes omaenda isaga, kaotasin lapseliku usu. Tekkinud emotsionaalses vaakumis klammerdusin emapoolse vanaisa külge. See poleks olnud probleem, kui välja jätta asjaolu, et mu vanaisa oli tulihingeline nats, tõeline Hitleri jünger isegi mitu aastat pärast sõda. Hakkasin uskuma, et sakslastena peame juudid kõrvaldama. See oli kohutav ja patune armukadedus, mis muutus minus ohtlikuks deemonlikuks jõuks.

Jumala armu läbi sain 17-aastaselt uue kogemuse Jeesusega ja leidsin tee tagasi kristliku usu juurde. Alustasin koos abikaasa ja veel mõne usklikuga oikumeenilist kristlikku kogudust karismaatilise katoliku uuenemisliikumise raames.

1995. aastal möödus 50 aastat II maailmasõja lõpust. Karismaatilised liidrid Austrias korraldasid meeleparanduse, mälestades juutide vastu toime pandud natside patte ja tolleaegsete kristlaste võimetust selle vastu seista. Marss algas Ungari piirilt, liikudes sealt Austria kõige kohutavamasse koonduslaagrisse Mauthausenisse. Umbes 250 000 juuti olid sunnitud seda “surmamarssi” läbima ja see toimus sõja viimastel päevadel. Niisiis otsustas kristlik juhtkond meeleparanduse demonstreerimiseks, et samastumisaktina peame tegema läbi sama teekonna, mille juudid olid 50 aastat varem sunnitud ette võtma. Mina, olles selle rühma president, pidin selles mõistagi osalema.

Jõudnud koonduslaagrisse, teadsin, et on aeg muutuda. Jumala vägi tungis sellesse kinnisesse valdkonda minu elus ja kui ma lõpuks järele andsin, siis nutsin mitu tundi, kuni kogu deemonlik prügi oli minust väljunud. See oli sügava puhastuse ja puhastumise nutt. Järsku muutus mu maailm, kuigi olin üle 20 aasta usklik olnud, hakkasin sellest hetkest alates nägema Jeesust teises valguses. Nüüd oli Ta juut Jeesus! Vaatasin ka apostleid ja tundsin ära: „See on juut Peetrus; juut Johannes; Maarja, juuditar. ” Ma hakkasin nägema kõiki Jumala inimesi juudi valguses. Ma palusin Jumalat: “Kuna ma olin juudi rahvale needuseks, siis tahan nüüdsest olla neile õnnistuseks.”

Artikli autoriks on Iisraeli kristlaste sõprade asutaja Paddy Monaghan.