“Abi tuleb mulle Issanda käest…” Psalm 121:2
Kui sa igatsed teha Jahve tahtmist, kuid ei ammuta Temalt jõudu, siis kukud vaatamata oma oskustele, sidemetele ja ressurssidele läbi. Sul tuleks endas arendada üha kasvavat pidevalt Jahvest. Muidugi ei saa sa istuda ja oodata, et Tema kõik ette-taha ära teeb. Sa oled kutsutud usus välja astuma, Tema juhistele kuuletuma ja siis uskuma, et Tema annab õige tulemuse. Jahvele, mitte enesele lootmisest peaks saama Su eesmärk.
Selleks on vaja palvetada: “Issand, mul on kiusatus teha asju oma jõust, kuid mulle ei meeldi see, mis välja tuleb. Õpeta mind püüdlema täiuslikkuse, mitte kõikvõimsuse poole, õpeta mind mu ja selle arendama ning egot vähendama. Aita mul meeles pidada, et Sa ei anna mulle kunagi ülesannet, mis ei nõua Sulle kuuletumist ja pühendumist ning Sinu armu osalust.”
Psalmist hüüdis: “Abi tuleb mulle Issanda käest…”Mõtle, kui Tema on iga olukorra Issand, kes on lubanud Sind aidata, siis on Su võit ju kindel. Hätta satud siis, kui mõtled, et saad ilma Temata või vaid tema osalise abiga hakkama.
Ješua ütles: “…Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa…” (Jh 5. 19). Ješua teadis, et ta ei saa Isast lahus midagi teha, seepärast ei vaevunud Ta kunagi proovimagi. Meie seevastu viitame Pühakirja lõigule: “…minust lahus ei suuda te midagi teha.”(Jh 15: 5) ning siis läheme ja tegutseme nii, nagu kõik ei saa vaid meist. Mis siis juhtub? Me kukume käpuli.
Õpi regulaarselt seisatama ja endalt küsima: “Kellele ma loodan?” ja vastama: “Sinule, Issand!”
Bob & Debby Gass “Sõna Tänaseks Päevaks”