Kes on kõige kaunim ilma peal: õppetunnid noortele meestele atraktiivsuse kohta

Mõned üksikud mehed ei pane imelisi naisi tähele, kuna nad on keskendunud igasugustele valedele asjadele. Sõltumata sellest, kas nad kannatavad maiste ideaalide või ülespuhutud iseteadvuse all, igal juhul ükski usklikest õdedest, kellega nad kohtuvad, pole täielikult nende “tüüpi”. Muidugi ei puuduta see kõiki mehi, vaid ainult mõnda neist. Kunagi olin minagi üks neist.

Varem juba kirjutasin, et võib-olla sellist naist, keda mõned mehed tahavad naiseks võtta, pole üldse olemas. Keegi kunagi kirjutas mulle sooviga loobuda otsimast sellist naist, kes oleks nii täiskohaga kristlane kui ka osalise tööajaga modell – erakordselt ebatavaline, sarmikas ja ebamaine – ning õppida hindama meid ümbritsevate Jumala reaalsete ülalt sündinud tütarde hävimatut ilu. Need mehed tahtsid teada, kuidas seda teha. Kuidas hakata muutma oma vaateid ilule ja kuidas kujundada südametungi?

Nad tahtsid välja murda ebareaalsete ootuste lõksust. Nad ei tahtnud enam hoida võimalikult palju uksi lahti. Nad tahtsid tagasi lükata “kõigist teistest loobumise” hirmu. Nad igatsesid vabaneda sellest ohtlikust ja salakavalast küsimusest: “Kes on kõige kaunim ilma peal?” ja allpool toodud näpunäited, ehkki nad ei ole mitte mingil juhul ammendavad, võivad siiski juhtida teid astuma vajalikke samme õiges suunas.

1. Ela millegi suurema kui ainult tema nimel

Mehed ei peaks kulutama rohkem aega ideaalse naise otsimisele, kui püüdlustele saada tulevikus jumalakartlikeks abikaasadeks. Tegelikult milleks neile abistaja, kui pole aeda, mida harida? Kui mehel pole oma elus visiooni, siis milleks kutsuda oma kõrvale bussiistmele naine selleks, et temaga sõita ei tea kuhu?

Oma erinevatel eluperioodidel elasin ma nii, nagu abielu oleks minu eesmärk. Kuna mul polnud midagi ülevamat, millele pühenduda, siis lõin endale palju romantilisi fantaasiaid. Jumalakartlikud mehed aga kutsuvad naisi üles püüdlema kaugemale kui ainult suhted. Nad otsivad kaaslast, kes saaks osaleda temaga Kristuse teenimise seiklustes. See ei tähenda, et tal oleks kunstlikult ja hoolikalt ettevalmistatud kümne aasta plaan. See tähendab lihtsalt seda, et nad tunnevad Issandat Jeesust Kristust, järgivad Teda ja soovivad hingesid võita ning Tema hiilgust oma mõjusfääris levitada.

Ja elu Kristuse nimel tähendab alati meie himu surmamist (Kol. 3: 5). Mees, kes tegeleb pidevalt pornograafia ja seksuaalsete fantaasiatega, ohustab oma hinge, aga ka kõigi tema lähedaste hingi. Lisaks arendab ta paratamatult endas ootusi, mida ei tekita mitte Jumal ja Tema Sõna, vaid tema peas keerlevate liialdatud digitaalsete piltide segu. Nii et tema “tüüp” suundub üha enam pigem ilu ja füüsilise perverssuse kui vaimse veetluse poole. Tema “armastus” toitub Kristuse nimel enda huvidest ega too ohvreid oma naise ja laste nimel.

Kui soovite, et teid köidaks jumaliku naise tõeline ja hävimatu ilu, siis elage Kristuse auks ja loobuge lihalikust nõiajoogist, mis täidab mõistuse hooradega (Psalm 101: 3). Jumal pühendab palju rohkem tähelepanu naise vagadusele kui tema ihulikule välimusele. Ta kasvatab neis hoolikalt ilu, mis ei tuhmu ega kortsu. Sama saate teha ka siis, kui olete Tema poeg. Selle asemel, et esitada küsimusi naise vaimse olemuse kohta alles pärast seda, kui tunnete füüsilist külgetõmmet, otsige sihikindlalt sisemist ilu teid ümbritsevates kristlikes õdedes. Paluge Jumalal aidata teil armastada seda, mida Tema armastab, ja näete, kuidas nad muutuvad teie jaoks üha atraktiivsemaks.

2. Tundke juba ette mõnu nägususe omamisest

Mehed, kes veedavad tunde restoranis hoolikalt menüüd uurides, joovad tasuta vett, aga ei telli kunagi midagi, ei koge kunagi Jumala püha söömaaja võlusid. Nad ei söö hõrgutisi abielu armastuse lauast. Need, kes igavesti käivad kohtamas, ei tunne kunagi selliste sõnade haruldast magusust: “Mina kuulun oma kallimale ja mu kallim on minu,” (Ülemlaul 6: 3). Nad  jäävad igakord ilma kolmest käigust, nii nagu mina varem: omamine, kuuluvus ja loomisest tulenev nauding, mis sobib neile ainult seetõttu, et nad elavad pühendumisega loodud turvalises ruumis.

Pöördudes oma pruudi poole, ütleb Saalomon: „Sa ilusaim naistest” (Ülemlaul. 1: 8). Olles vallaline, mõtlesin tihti, kas ma võiksin seda siiralt oma naisele öelda. “Muidugi aja jooksul kohtun ma teise, väliselt veetlevamaga.” Aeg mõjutab meid kõiki, isegi neid, kelle näod on kõige ilusamad. “Sa oled täiuslikult ilus, mu kullake, ja sul pole ühtegi viga!” (Laul 4: 7). “Muidugi ta oli libekeelne ja flirtis selle naisega,” mõtlesin ma. Pole viga? Noh, muidugi, on. Ta ise palub kohe alguses, et ta ei vaataks tema puudusi (Ülemlaulud 1: 6).

Ma ei teadnud, kuidas leping muudab ilu oivaliseks, kuidas selle naise kuulumine sellele mehele muudab tema kõigi teiste naistega võrreldes magusamaks, kuidas leping muudab väljavalitut isegi siis, kui ta väljavalitu vananeb. Mees ütles talle: „Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke, ” (Ülemlaulud 6: 9). See naine ei kuulunud kellelegi teisele peale tema; Naine kuulus temale ja tema kuulus ka naisele (Ülemlaulud 1: 7; 1. Kor. 7: 4). Ja ta ei hoolinud lilledest, mis kasvasid teiste inimeste nõlvadel, lilledest, mida ta ei saanud endaga kaasa võtta ja mille üle ta ei saanud rõõmustada. Oluline oli ainult see ainus lill, erinevalt kõigist teistest lilledest, mis kunagi oli Jumala poolt loodud või kingitud ja mis kasvas nüüd temale kuuluval mäel. „Kes see on, kes koiduna alla vaatab, ilus nagu täiskuu, selge nagu päike, kardetav nagu väehulk lippudega?”“ (Ülemlaulud 6:10) Tema enda naine.

Tema naine, nagu see peaks olema kõigi meeste puhul, oli tema jaoks maailma kõige ilusam naine, sest naine kuulus talle. Ja tema kuulus naisele. Kui Jumal annab meile naise, on ta meile ainus lilleke orjavitste keskel (Ülemlaulud 2: 2). See naine on see, kellega me kõnnime, kellega me räägime, naerame, nutame, loome ühiseid mälestusi. Ta on meie armastatu, meie kaaslane, meie kroon. Ja teist pole.

Selline armastus on ilus vanas eas. Isegi siis, kui me ei saa enam kõndida, võib noorpõlve naine “armas emahirv, kena kaljukits” meid lohutada (Õps. 5:19). Teistele ei pruugi tema tuulest parkunud nahk, hallid juuksed ja muutunud keha tunduda kõige ilusam maailmas, aga mitte meile. Lõppude lõpuks oleme koos temaga muutunud ka meie. Pärast seda, kui me aastate jooksul oleme oma südame temale häälestanud, oma ainumale, hakkasid meie ideaalid vastama sellele, milline tema oli ja milliseks naiseks oli Jumal teda Oma armu läbi kujundanud. Siis, ma kinnitan teile, me naudime seda ilu, mille füüsiline võlu tähendab ainult ühte kroonlehte.

3. Küsige parem: “Kas ma suudan teda armastada?”

Küsimus, mida noored mehed peaksid küsima (ja see tähendab paradigma muutust), ei puuduta mitte seda, kas nad juba armastavad tüdrukut, keda nad näevad, vaid seda, kas nad suudavad teda armastada – kuni surm teid lahutab. Tim Keller kirjutab: “Abieluvanded ei ole olemasoleva armastuse deklaratsioon, vaid vastastikku antud siduvad tõotused tulevase armastuse kohta” (Meaning of Marriage, 79). Pean tunnistama, et kui omate kaasaegset ettekujutust kohtingutest ja romantilistest suhetest, siis võib see tunduda teie jaoks keeruline. Kuid see on vana nõuanne, mida väljendasid ka paljud teised, sealhulgas puritaanid.

„Puritaanlik armastus … polnud mitte niivõrd põhjus selleks, et abielluda, kuivõrd pigem selle tagajärg. See oli mehe ja naise peamine kohustus teineteise suhtes, kuid mitte ilmtingimata piisav põhjus abiellumiseks … Paaridel soovitati abielluda mitte siis, kui nad teineteist armastavad, vaid siis, kui on kindlad, et on suutelised teineteist armastama ”(Edmund Morgan, The Puritan Family, 54).

Armastus võib olla abielu tulemus ja mitte ainult selle põhjus. Ma teadsin oma naist piisavalt hästi, et olla kindel, et suudan teda armastada (suuresti seetõttu, et teadsin, et Jumal armastab teda). Meie ühist ajalugu pole mõõdetud aastatega. Abiellusime alles üheksa kuud pärast kohtumist ja veetsime poole sellest ajast erinevatel mandritel. Kuid ma teadsin, milline naine ta on ja et kõik tema elus kinnitas tema ilu. Võin öelda, et pärast seda, kui otsustasin järgida Kristust, oli see minu elu parim otsus.

Niipea kui teie ja teie naine vastate küsimusele, kas suudate?, sõnaga “suudan”, seisab teie mees silmitsi järgmise küsimusega: “Kas sa jätkad oma naise armastamist?” Ja Jumala armust on meie vastus kahtlemata: “Jah, kogu südamega”. See on see, mida peate otsustama ja mida peate lubama. See on abielu tõotus.

Armudes varju

Kuninga tagasitulekus (“Sõrmuste Isandas”) räägib sõdalane kuningas Aragorn temasse armunud tüdrukust või õigemini temasse kui kuvandisse ideaalsest kuningast:

“Minus armastab ta ainult varju ja unistust, au püüdlust ja suuri tegusid, lootust näha kaugeid maid…”

Mehed, ärge armuge unelmatesse ja varjudesse – kaunitesse romantilistesse seiklustesse, kuulsusrikastesse toimingutesse ja kaugetesse maadesse -, samal ajal mõttetult möödudes tulevastest taeva ja maa kuningannadest. Pidage kinni standarditest, milleks Jumal on teid kutsunud, aga kõiges muus kahelge. Võidelge mässuliste kirgede vastu. Õppige nägema ilu, mille leping teile annab. Esitage endale küsimus: “Kas ma suudan teda armastada?” Ja mis kõige tähtsam, suhtuge oma ellu Kristuses tõsisemalt.

Autor– Greg Morse/ © 2020 Desiring God Foundation. Website: desiringGod.org

Allikas: https://ieshua.org/kto-na-svete-vseh-milee-uroki-molodym-lyudyam-o-privlekatelnosti.htm