Kui kirjutasin ebaõnnestunud prohveteeringutest Trumpi teemal, siis esitasid mõned kristlikud juhid mulle väljakutse, väites, et ma pole läinud piisavalt kaugele. Nad usuvad, et selleks, et olla Pühakirja osas täiesti korrektne, pean ma nimetama “valeprohvetiteks” kõiki, kes prohveteerivad valet.
Tsiteerides pastoritest abielupaari, kes mulle lahkesti väljakutse esitas:
„Palume aupaklikult dr Brownil parandada meelt nende valeprohvetite ja valeõpetajate kaitsmisest, kui ta lisas selle käigus fantastilisi ideid Jumala Sõnasse, ja kutsuda avalikult üles usklike nende valeprohvetite teenistustest eemalduma, mida eeldaksime temalt juhul kui need populaarsed õpetajad mõistetaks süüdi abielurikkumistes, seksuaalses ebamoraalsuses või muudes rasketes pattudes. Valeõpetajate kohta öeldakse, et nad samaaegselt “eksivad ise ja eksitavad teisi. ”(2. Tim. 3:13).
Kuid selles ongi point. Ma ei kaitsnud neid, kes prohveteerisid valet. Kutsusin neid üles võtma vastutust ja tegin seda väga üheselt ja selgelt.
Nagu öeldud, ei ole tahtlikult valet prohveteerinud valeprohvetite üleastumine sama, mis “abielurikkumine, seksuaalne ebamoraalsus või muud rasked patud”, nagu ma selgitan allpool.
Mis puutub minu “fantastilistesse ideedesse”, siis on ilmne, et see abielupaar viitab minu veendumusele, et eksisteerib tõeline kristlik prohvet, kes prohvetlikult kuulutab ja prohveteerib valesti (või tõeline kristlane, kes nimetab ennast ekslikult prohvetiks), ja “valeprohvet”.
Lähtun nendest Jeesuse sõnadest, kes ütles:
“Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.” (Matt. 7: 15–18)
Need inimesed pole siirad usklikud, kes väidavad ekslikult, et nad on saanud sõna Jumalalt. Nad on petjad ja valetajad, halvad puud, mis kannavad halbu vilju.
Jeesus kirjeldas neid ka petjatena – isegi inimeste eksitamiseks imede tegijatena -, pannes need petised samale tasemele valemessiatega (vt Matteuse 24: 11,24).
See on kooskõlas Vana Testamendi valeprohvetite kirjeldusega. Mõlemad viisid Iisraeli ebajumalateenistusse, kuulutades valejumalate nimel prohvetlikult. Või viisid nad Iisraeli pattu ja sõnakuulmatusse, prohveteerides valet tõelise Jumala nimel.
Nagu Issand Jeremijale ütles:
„Aga Jeruusalemma prohvetite juures nägin ma kohutavaid asju: abielurikkumist ja valelikku eluviisi. Nad julgustavad kurjategijaid, et ükski ei pöörduks oma kurjusest. Nad kõik on mulle nagu Soodom ja Jeruusalemma rahvas on nagu Gomorra. Seepärast ütleb vägede Issand prohvetite kohta nõnda: Vaata, ma söödan neid koirohuga ja joodan mürgiveega, sest Jeruusalemma prohveteist on jumalakartmatus levinud kogu maale.” (Jer. 23: 14–15)
Valeprohvetid on patused, mitte vigu tegevad jumalakartlikud inimesed.
Kas kavatseme kedagi valeprohvetiks tembeldada, sest ta prohveteeris siiralt ja pärast pikki palveid Trumpi tagasivalimise kohta valesti? Kas peaksime sellised inimesed liigitama huntideks lambanahas? Kas peaksime neid võrdlema juhtidega, kes „toetavad pahategijate käsi” või ennustavad valejumalate nimel? Muidugi mitte. See piirneks vaimse väärkohtlemisega.
Mõelge sellele hetkeks.
On inimesi, kes väidavad, et nad on karjased, ja teenivad isegi karjastena, kuid tegelikult pole Jumal neid kutsunud karjasteks, ükskõik kui siirad ja pühendunud nad ka poleks. Kas me nimetame neid võltskarjasteks?
Vaevalt. Selle asemel ütleme: “Te ei ole tegelikult pastor, peaksite leidma teise teenistuse.”
Vastupidi, kui inimene oleks šarlatan, otsene petja, kes esitleb end pastorina, siis nimetaksime teda kohe valekarjaseks.
Kuidas on lood lugematute pastoritega, kes tegid siiralt vigu, püüdes oma inimesi aidata ja lõpuks neile haiget tegid? Kas nimetame neid valepastoriteks?
Kuidas on lood nendega, kes väidavad end olevat Sõna õpetajad, kuid kellel tegelikult pole seda vaimuannet? Või need, kes väidavad end olevat õpetajad, kuid mõistavad Vaimu andidest vähe, või toetavad nad selliseid viimase päeva prohveteeringuid, mille me tagasi lükkame? Kas nimetame neid valeõpetajateks?
Peetrus kirjutas:
“Aga rahva seas oli ka valeprohveteid, nõnda nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid, kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi ja salgavad ära Issanda, kes on nad vabaks ostnud. Nad tõmbavad iseeneste peale äkilise hukatuse.” (2. Pet. 2: 1)
Seega vastab Peetrus sellele küsimusele meie eest. Valeõpetaja ei ole tõeline usklik, kes õpetab midagi valesti. Valeõpetaja on ketser; see, kes toob kirikusse kahjulikke õpetusi; see, kes ise on hukule määratud.
Pange tähele ka seda, et Peetrus võrdleb valeõpetajaid valeprohvetitega. Ühtegi neist terminitest ei saa rakendada tõsiusklike kohta.
Samamoodi räägib Paulus valeprohvetitest kui saatana teenijatest (vt 2. Kor. 11: 13–15). See erineb kellestki, kes tänapäeval usub nn viiekordsesse teenistusse (vt Ef 4: 8-16) ja nimetab end ekslikult apostliks.
Võib-olla kutsutakse teda pastoriks või on andekas jumalakartlik juht. See, et ta end ekslikult “apostliks” nimetab, ei tähenda, et ta oleks valeapostel ja seetõttu saatana sulane.
Sellepärast ei hakka ma teisi usklikke kunagi valeprohvetiteks (valeõpetajateks ega valeapostliteks) nimetama. Kui võimalik, siis toon välja nende vea. Vajadusel kutsun üles meelt parandama. Ja veenan neid lõpetama enda karjasteks, õpetajateks, prohvetiteks või apostliteks nimetamise, kui see tegelikult pole nende kutse Jumalalt. Ja ma kutsun neid üles sellest ametist loobuma, kui nad pole väärilised selles teenima.
Kuid seni, kuni nad pole selgelt enam Kristuse Ihu osad, ei kasuta ma nende kirjeldamiseks valet terminit. Teisisõnu, ma nimetan ainult valeprohvetit valeusklikuks.
Aga Vana Testamendi prohveteeringud? 5. Mo 18: 15–22 alusel kui oletatav prohvet (ma mõtlen eriti rahvuslikku prohvetit) rääkis ebajumala nimel või rääkis endale toetudes valesti Issanda nimel, mille tõttu tema sõna ei täitunud, siis selline prohvet pidi surema.
Huvitav on aga see, et mõistet “valeprohvet” selles kontekstis isegi ei esine, ehkki seda saab rakendada. Veelgi huvitavam on see, et Uues Testamendis pole see prohveteeringu lakmuspaber.
Ühes teises artiklis olen väitnud, et kuna Uue Testamendi ajal on kõigil võimalik prohveteerida, peavad teised prohvetlikke sõnu läbikatsuma. Head tuleb aktsepteerida, halb tuleb tagasi lükata (vt 1. Kor. 14: 29–31; 1. Tess. 5: 19–21).
Trumpi kohta tehtud valeptohveteeringute korral nõudsin pidevalt vastutuse võtmist (vt näiteks siit). Ja ma usun, et just nende avalike sõnade tõttu tehti palju kahju.
Samuti hoiatasin, et mõned juhid langevad tõepoolest eksitusse. Lisasin oma raadiosaatesse nn. prohvetite sõnade lindistusi ja ütlesin avalikult, et need inimesed ei ole üldse prohvetid.
Kuid kordan, nii kaua kui ma ei tea, et need inimesed on väljaspool karja, lükkavad ümber usu aluspõhimõtteid ja elavad pidevas ja tahtlikus sõnakuulmatuses Issanda ees, siis ma ei nimeta neid valeprohvetiteks.
Sest ma suhtudb Issandasse ja Tema Sõnasse väga tõsiselt. Ma ei lähe kaugemale sellest, mis selles kirjas on.
Michael Brown / askdrbrown.org
Allikas: https://ieshua.org/kto-ili-chto-takoe-lzheprorok.htm
