Kiirustage meelt parandama ja mida halastus räägib katastroofist

Jeesusele räägiti kohutavast sündmusest, kuid Tema vastus üllatas publikut.

Evangeeliumide ja juudi ajaloolase Flavius ​​Josefuse kirjutiste lehekülgedelt teame, et Pontius Pilaatus oli poliitiliselt ja moraalselt pragmaatiline Rooma valitseja, kes kasutas alandust ja julmust selleks, et näidata keisrivõimu mässule õhutajate üle. Seda tegi ta siis, kui ta käskis Moosese seaduse kohaselt Pühakojas toimunud ohverdamise ajal tappa mitu Galilea juuti.

Meile ei räägita nende tapmiste ajaloolistest põhjustest. Võib-olla olid just need galilealased seotud Rooma-vastaste mässudega või viibisid nad juhuslikult seal sel hetkel, kui Pilaatus otsustas mässulisele juudi rahvale oma võimu näidata, saates neile sellise omapärase sõnumi. Meile öeldakse ainult, et Pilaatus oli nende galilealaste vere “seganud nende ohvritega.” Mõrvade õudusele lisandus usulise rüvetamise solvang. Nii et see Pilaatuse sõnum levis hirmu ja nördimusega kiirelt üle terve Palestiina (Luuka 13: 1).

Meile öeldakse ka, et Jeesus, kui Ta juhtunust kuulis, ignoreeris Pilaatuse saadetud sõnumit täielikult. Jeesuse vastus inimeste teoloogilisele küsimusele juhtunu põhjuste kohta šokeeris Tema kuulajaid ilmselt peaaegu sama palju kui tänapäeval.

Ootamatu vastus

Jeesus vastas lühidalt ja teravalt:

2 Ja Jeesus ütles neile vastuseks: „Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused, kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud? 3 Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.

See, mida Jeesus ei öelnud, oli šokeeriv. Ta ei rääkinud midagi Jumala rahva messianistlikust vabastamisest Rooma rõhuva alanduse alt, tõotatud maa raskest okupatsioonist paganate poolt. Ta ei rääkinud midagi templi rüvatemise käigus aset leidnud Jumala au solvamisest. Ta ei rääkinud midagi konkreetsetest pattudest, mille tõttu Jumal võis sellistel häbiväärsetel surmajuhtumitel lubada aset leida – ei midagi sellist, mis oleks võinud rahustada Tema kuulajaid, kes kartsid, et selline õudus võib ka neid tabada. Ta ei öelnud isegi oma vaenlastele andestamise teemal midagi.

Jeesuse vastus šokeeris veelgi enam: galilealaste tragöödia peaks ajendama Tema kuulajaid Jumala ees meelt parandama. Ja nad ei ole elus mitte oma õiguse tõttu, vaid Jumala armust.

Enne kui avalikkus sai küsimusi või vastuväiteid esitada, tuletas Jeesus neile meelde veel ühe näite:

4 “Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad?
5 Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.”

Nagu galilealaste tahtliku mõrva ja torni kukkumisest tuleneva juhusliku surma korral, soovis Jeesus edastada oma kuulajatele Jumala kiireloomulise sõnumi: parandage meelt.

Miks inimesed kannatasid?

Sel päeval otsisid Jeesuse kuulajad vastust küsimusele, mis on inimesi alati huvitanud: Miks inimesed kannatasid? Miks selline kuri asi juhtus ja miks just nende inimestega? Mida saaksin mina selle vältimiseks teha?

Pühakirjast, mitte ainult Luuka 13: 1-5, võime lugeda, kuidas paljudel inimestel oli kannatustesse teoloogiline suhtumine ja nad lõid otsese seose konkreetse inimese kannatuste ja tema konkreetse patu vahel Jumala vastu. See kõlab Iiobi valusas vaimses võitluses ja sajandeid hiljem jüngrite küsimuses, miks inimene sündis pimedana (Jh 9: 1-3).

Jeesuse vastus tõi endaga kaasa olulisi teoloogilisi parandusi. Ta eemaldas selliste katastroofide ohvrite ja nende perekondade kohalt põhjendamatu sotsiaalse häbimärgi, rõhutades, et nende süü ei ole suurem kui kellegi teise oma. Ta kõigutas kellegi ekslikku usku, et kuna nad praegusel hetkel ei kannata, siis see tähendab, et Jumal on nende õiguse heakskiitnud. Ja mis kõige tähtsam, oma vastusega ilmutas Ta iga inimese patusust Jumala ees.

“Kui te ei paranda meelt”

Nende viimaste sõnadega väljendas Jeesus oma peamist mõtet – kiiret sõnumit, mida Ta soovis, et inimesed kuuleksid nende päevade jooksul toimunud tragöödiate keskel. Kas see surm oli inimese (Pilaatuse) kurja tahte tagajärg või edevuse poolt haaratud looming (langenud torn) või vaimne orjastamine, millest Jeesus räägib vaid mõni salm hiljem (Luuka 13: 10-17) – Jeesuse peamine probleem oli hukkumine ise, mitte selle põhjus. Põhiline polnud mitte see, kuidas inimesed hukkusid, vaid see fakt, et nad hukkusid, ja surma igavikulised tagajärjed.

See on see probleem, milleks Jeesus tuli. Inimkonna peamine probleem on see, et “me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed”; Jeesus tuli ja “meie kõigi patud” tulid Tema peale (Jesaja 53: 6). Meie patu palk on surm selle kõige sügavamas tähenduses mitte ainult elu lakkamine meie kehades, kuid Jeesus tuli selleks, et anda meile Jumala kingitus – “igavene elu” (Roomlastele 6:23). Ta ei tulnud juute ajutisest Rooma okupatsioonist vabastama, vaid selleks, et vabastada kõik inimesed, kes Temasse usuvad, igavesest hävingust ja anda neile igavene elu Tõotatud Maal, millest praegune Iisraeli maa on vaid vari ja koopia (Jh 3:16) .

Sellepärast vastas Jeesus uudisele galilealaste surma kohta nende šokeerivate sõnadega: “Kui te ei paranda meelt, siis hukkute kõik samal viisil.” See võib kõlada karmilt ja isegi toorelt. Kuid on aegu, kus karmid sõnad on tegelikult väga halastavad – seda kinnitavad kõik vanemad, kelle laps jookseb sõiduteele.

Jeesuse kuulajad ei pidanud teadma galilealaste süüst ega Pilaatuse poliitilistest motiividest ega millestki muust teisejärgulisest. Nad pidid teadma, et nii kaua kui nad hingavad, pakutakse neile andestust ja päästet kohutavast hävingust. Seda juhul kui nad parandavad meelt.

Kõik see kehtib tänapäeval ka meie kohta.

Mõistke õiget kohut

Jeesus ei lihtsusta midagi, seistes silmitsi inimlike kannatuste piinadega. Evangeeliumide lehekülgedel näeme, et Ta vastas meie hädadele mitte ainult sõnaga “paranda meelt”. Ta osutas paljudele kaastunnet ja lahkust – näiteks emale, kes mattis oma poja (Luuka 7: 11-15), pidalitõbisele, kes janunes tervise järele (Matteuse 8: 1-4), inimesele, kes oli halvatud kolmkümmend kaheksa aastat ja ei lootnudki enam uuesti kõndida (Jh 5: 1-17).

Selles viimases näites ütles Jeesus tervenemise ajal tekkinud vaidluse ajal midagi olulist ja mida me saame ka tänapäeval oma elus rakendada. Ta tervendas hingamispäeval halvatud inimese, mille tõttu juudijuhid ta hukka mõistsid. Jeesus ütles vastuseks: „Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus!” (Johannese 7:24). Teisisõnu, juudi juhid ja tavalised vaatlejad ei näinud inimese kannatustes ja tema vabastamises kõige tähtsamat asja – Jumala halastust ja andestuse andi (Johannese 5:14).

Nähes enda või kellegi teise kannatusi, anname järele kiusatusele küsida: “Miks?” Mida oleme meie või keegi teine ​​teinud, et väärida selliseid kannatusi? Või proovime leida Jumala eesmärke teisejärguliste põhjuste Gordioni sõlmes (Gordioni sõlm oli legendaarne puntrasseaetud rihmade kogum, mille olevat teinud Früügia poolmüütiline kuningas Gordias ning mille lahtisõlmija pidavat saavutama võimu kogu Aasia üle.. Vikipeedia) . Kuid see on palju kõrgemal meie inimlikest hinnangutest, sest Jumala eesmärgid on sageli meie arusaamadega vastuolus. Selle asemel võivad kõige kasulikumaks tõeks meie jaoks osutuda Jeesuse sõnad: “Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus!”

Pealkiri iga tragöödia juures

Meid kutsutakse üles reageerima paljudele inimkannatustele selles maailmas erineval viisil. Kuid üks viisidest on teistest parem. Jeesus soovib, et kuuleksime koos Tema esimeste kuulajatega kiiret sõnumit meie aja tragöödiate kohta: “Kui te meelt ei paranda, siis hukkute kõik nõndasamuti.”

Need sõnad šokeerivad kannatavat inimest. Näib, et nad löövad maapinna jalge alt, sest nad vastavad küsimusele, mida enamus ei küsi. Kuid seda ütleb Jeesus. Kui kuuleme selliseid sõnu Tema suust, eriti siin pool risti, siis mõistame, et need pole inimesi vihkava prohveti südametud sõnad. Keegi ei armastanud teisi nii palju kui Jeesus (Johannese 15:13). Pigem on see Hea Arsti poolt antud kaastundlik õige diagnoos, kes pakub end kandma meie igavesti ravimatut haigust, juhul kui me parandame meelt ja võtame vastu Tema tasuta kingituse igavesti kestvast tervislikust elust.

Allikas: https://www.invictory.org/articles/spirituality/16755-potoropites-raskayatsya-v-grehah-i-chto-miloserdie-govorit-o-bedstvii