Kinnitatud verega

Jan Hus

Tšehhimaa

1415.

“Jan Hus!”

Vang tõusis püsti kui valvur hõikas tema nime. Kui ta pimedast vanglast välja astus, pani ere valgus teda silmi pilgutama. Niipea kui ta nägi nelja piiskoppi, teadis ta kohe, mis edasi saab. Nad tulid uurima, kas ta jääb endale kindlaks või taganeb.

Ühes piiskoppidega oli tulnud ka tema sõber Lord John de Clum, kes nüüd talle vastu tõttas. “Härra Hus, ma kinnitan Teile, et kui Te tunnete end mõnes punktis süüdi olevat, ärge häbenege oma vigu tunnistada ja meelt muuta.”

John de Clum otsis sõnu, millega oma sõpra julgustada. “Aga ärge reetke meie veendumusi. Parem kanda ükskõik millist karistust kui eitada seda, mida sa tõeks pead.”

Jan Hus vaatas oma sõbrale pisarsilmil otsa. “Olgu Jumal mulle tunnistajaks, et ma olen valmis muutma oma seisukohti niipea, kui Kirikukogu tõestab Pühakirja alusel, et ma eksisin.”

Piiskopid sosistasid üksteisele: “Küll ta on kangekaelne.”

“Ta on oma uhkust nii täis, et eelistab oma seisukohti Kirikukogu omadele.”

“Ei tema oma meelt muuda, vaid jääb kangekaelselt oma väärarvamuste juurde.”

Nähes, et isegi surm ei suuda teda sundida oma veendumustest taganema, saadeti Hus tagasi vanglasse. Järgmisel päeval mõisteti ta surma.


Jan Hus oli preester, kes tegutses praeguse Tšehhimaa aladel. Ta oli üks esimesi kristlasi, kes nõudis religioosseid vabadusi ja igale inimesele õigust omada isiklikku suhet Jumalaga. Ta ei kartnud astuda vastu tolleaegsetele usujuhtidele, kes ei elanud kristlastele kohast elu. Ta taunis ka nende surmamõistmist, kes ei nõustunud kiriku õpetustega.

Hus oli oma veendumuste tõttu juba mõne aja eest kirikust välja visatud. Sellest hoolimata jätkas ta julgelt jutlustamist, võites poolehoidjaid nii lihtrahva kui ka ülikute seas. 1413. aastal kästi tal ilmuda Constance´i kirikukogu ette. Ta läks meelsasti, sest ta soovis usujuhtidele tutvustada enda avastatud seisukohti ja tõdesid. Aga see oli lõks.

Talle ei antud sõna, vaid ta paigutati vanglasse. Üheksateistkümne kuu pärast saadeti ta kohtu ette. Iga kord, kui Hus avas suu, et ennast kaitsta, tegi rahvas sellist lärmi, et tal ei õnnestunud ennast kuuldavaks teha. Viimaks loeti talle süüdistus ette ja seejärel tsiteeriti tema raamatuid.

“Kui sa alandlikult tunnistad, et sinu seisukohad on valed ja lubad, et ei õpeta neid asju enam kunagi ning võtad avalikult tagasi kõik, mis sa oled öelnud, siis me halastame su peale ja sa saad oma ameti tagasi.”

“Mul on silmside mu Jumalaga, ” vastas Jan pisarsilmi. “Ma ei saa kuidagi teha seda, mida te tahate. Kuidas ma astun Jumala ette? Mida ma ütlen kõigile neile inimestele, keda ma olen õpetanud? Neil on kõige kindlam ja täpsem teadmine Pühakirjast ning nad on relvastatud kõikide saatana trikkide vastu. Kuidas võiksin ma enda näite varal nende usku kõigutada? Minu keha pole mulle kallim kui nende tervis ja lunastus.”

Talle pandi selga preestrirüü koos kõige selle juurdekuuluvaga ning seejärel võeti see uuesti ära samas järjekorras nagu see talle selga pandi. See märkis tema preestriõiguste ära võtmist. Viimane asi, mis näitas tema kuulumist preestriseisusesse olid tema juuksed – tal oli tonsuur (katoliku vaimuliku paljaks pöetud lagipea – toim.). See lõigati kääridega ära. Lõpuks mõisteti ta surma tuleriidal.

Jan Hus viidi linnaväravatest välja ja kogu linn järgnes talle. Kui nad jõudsid hukkamiskohta, põlvitas ta maha ja palvetas 31. ja 51. psalmi sõnadega. Siis ütles ta rõõmsalt: “Sinu kätte oh hea ja halastaja Jumal, annan ma oma hinge, sest Sa oled mind lunastanud.”

Timukas katkestas tema palve ja sidus ta nööriga tuleriidale. Tema kaela ümber kinnitati raudahel. Seda nähes Jan naeratas ja ütles oma hukkajatele: “Minu Lunastaja köideti minu pärast kõvema ahelaga kui see siin. Ja miks peaks siis mina seda häbenema?”

Tema ümber kuhjati haokubusid kuni riit ulatus talle lõuani.

Kui talle anti viimane võimalus oma eksimusi kahetseda, vastas Jan Hus: “Millist eksimust ma peaksin kahetsema? Ma pole midagi halba teinud. Ma rääkisin lunastusest ja pattude andeksandmisest nii, nagu see seisab evangeeliumites. Evangeeliumi pärast olen ma siin ja ma olen rõõmsalt valmis surmale vastu minema. See, mida õpetasid minu huuled, kinnitatakse nüüd minu verega.”

Kui tuleriit süüdati, hakkas ta laulma kiidulaulu nii valju ja rõõmsa häälega, et see kostis isegi üle tule mühina ja rahvahulga häälte. Tema laul oli järgmine: “Jeesus Kristus! Elava Jumala Poeg! Halasta minu peale!”

Katkend “Märtrite hääl” raamatust “Jeesus-friigid”, kirjastus Logos.

 

Koerte augus

Trofim Dimitrov Belene, Bulgaaria 1960ndad Trofim Dimitrov kuulis koerte haukumist juba ammu enne augu juurde jõudmist. Teel palvetas .....

Evangeeliumi leegid

Kümme kristlast Hiina 1966-1969, Kultuurirevolutsioon. Kümme kristlikku õde ja venda vangistati, neid peksti ja nad seoti kinni. Nad .....

Maailmaparandaja

Leitnant Grecu Rumeenia Umbes 1948 Karm noorleitnant küsitles Richard Wurmbrandi tema tegevuse kohta põrandaaluses kirikus. Grecu süüdistas teda .....

Me oleme siin ainult mõne päeva

Mira Jarali Mymensingh, Bangladesh 1997. Kolmkümmend kristlikku perekonda seisid viiesaja moslemi ees. "Jätke kristlus ja tulge tagasi islami .....

Ma ei kummarda!

Partolomeus Armeenia 70 pKr. “Sa rikud meie jumalate kultust. Ja nagu poleks sellest veel küll, sa oled ära .....

Kannatused ei vähendanud minu usku

Mishong Miao Hiina Kultuurirevolutsioon 1966- 1969. “Jäta oma usk!” karjus kommunistlik ohvitser Mizhong Miao peale ja lõi rusikaga .....

Jätke meie näod meelde

Perpetua, Saturnus ja Felicitas Kartaago, Põhja- Aafrika 202 pKr. Kuus kristlast ronisid kohtumõistmiseks lavale. Suur rahvahulk oli kogunenud .....

Ma olen kristlane

Blandina Prantsusmaa 172 pKr. Timukad olid vaheldumisi piinanud kristlikku naist hommikust õhtuni. Viimaks nõrkesid nad väsimusest. "Me oleme .....

Meie oleme Kristusega

Richard Wurmbrand Rumeenia 1945 Üksteie järel tõusid preestrid ja pastorid püsti ja ülistasid kommunismi ja vandusid truudust uuele .....

Mis kahju üks väike tüdruk ikka võib teha?

Linh Dao Vietnam 1991. Ootamatult sisenes kümneaastase Linh Dao koju neli politseiohvitseri. Nad kamandasid tema isa, Põhja-Vietnami põrandaaluse .....