Kirik, raha ja kohmetus

Kuidas teada, kas teie olete mõnes olukorras kohmetunud? Rääkige rahast. Kas te teate, mis on tõeliselt ebamugav? Kui pastor hakkab rahast rääkima. Kirikus rahast rääkimine on ebamugav, sest sageli näib see teenivat teie isiklikke huve. Muidugi käsib pastor oma koguduseliikmetel tuua rohkem raha; just neilt saab ta oma palga! Kuid ma arvan, et on veel üks põhjus, miks me peame kirikus raha rääkimist nii ebamugavaks.

Meil USA kirikutes tekitab rahast rääkimine ebamugavust, kuna inimesed hakkavad koheselt end kaitsma. Me ei taha rahast rääkida, sest me ei taha, et keegi ütleks meile, mida sellega teha. Ei pastor, meie sõbrad ega Jumal.

Raha tungib südamesse nagu ei miski muu.

See on üks põhjusi, miks Jeesus rääkis nii sageli meie suhetest rahaga. Ta mainib raha sagedamini kui palvet ja usku. Kokkuvõtvalt. Ta räägib rohkem rahast kui taevast ja põrgust. Tegelikult räägib Ta enam kui 40% oma tähendamissõnades ja Jumala kuningriigi õpetustes rahast.

Äkki peaksime ka meie sellest kohmetusest üle saama.

Jeesuse kohutavaimad hoiatused puudutavad raha. Ta teeb ikka ja jälle selgeks, et isekas vaim hoiab meid taevast eemal.

Näiteks ütleb Luuka 14:33: “Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.” Ta ütleb ka: “Ja ta ütles neile: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest…” (Luuka 12:15).

Luuka evangeeliumis 16. peatükis räägib Jeesus loo klienditeenindusjuhist, kes töötas tõeliselt rikka mehe juures. Mees sai teada, et kahe nädala pärast ta vallandatakse. Niisiis, ta läks koju ja ütles meeleheites oma naisele: “Mida ma peaksin tegema? Olen juba harjunud iga päev lattet jooma 5 dollari eest ja lendama esimeses klassis. Ma ei taha kohe kuidagi hakata jälle jooma Maxwell house lahustuvat kohvi ja lendama turistiklassis.”

Nii tuleb tal geniaalne idee: ta helistab kõigile ülemuse klientidele, kes tema bossile endiselt võlgu on ja ütleb: „Ma näen, et võlgnete mu ülemusele 100 000 dollarit. Kuulake mind. Kui maksate kohe 25 000, annan teile ametliku tõendi, et võlg on tasutud ja me arvestame sellega, et võlg on tasutud”, sest tehniliselt on ta endiselt tööl ja tal on selleks seaduslik volitus. Seetõttu tühistab ta nende võla ja ütleb neile: “Kuulge, tuletage vaid tulevikus meelde, kes teie eest hoolitses.” Pärast vallandamist on tal hulk inimesi, kes tunnevad, et nad on talle palju võlgu.

Pidage meeles: see mänedžer on just jätnud oma bossi ilma paadist, mis on raha täis.

Siis ütleb Jeesus omakorda midagi, mis on nii üllatav, et see on peaaegu solvav: “Ülemus kiitis ebaausat juhti, sest ta käitus mõistlikult.”

See on tõsi: äsja hunnikust rahast ilma jäänud boss vaatab mänedžerile otsa ja ütleb: “Teate mis, see oli tõesti üsna arukas käik.”

Ja siis Jeesus selgitab seda õppetundi: „… sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.” (Luuka 16: 8).

Jeesus ei soovita teil inimesi petta. Ta ütleb lihtsalt, et kui teate, et teie praegune reaalsus on lõppemas, siis on mõistlik kasutada kogu järelejäänud aeg selleks, et ettevalmistuda järgmiseks.

Mida see tähendab, küsib Jeesus, silmas pidades raha ja ressursse, mille Jumal on teile andnud?

Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse. Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus. Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist? Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma? Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta  vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist.  Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!” (Lk 16:9-13)

Jumal on andnud teile ressursid igavikuks valmistumiseks ja varsti peate Temale aru andma. See, mis teil on, ei ole teie oma. Teie kasutate seda. Küsimus on ainult selles, kas kasutate seda, mis teil on, selle elu jaoks või tulevaseks.

Näete, Jeesuse tähendamissõna seisukohalt olete juba vallandamise teatise saanud. Teie aeg maa peal on lühike. See on juba otsa saamas. Igavikuga võrreldes pole see isegi kaks nädalat. See on üks silmapilk. Kas te ei peaks rohkem mõtlema oma igavesele elule ja vähem oma kahele viimasele nädalale siin maa peal?

Palvetasin vastavalt Psalmile 89:12 ülikoolist alates iga päev: “Õpeta meid meie päevi arvestama, et saaksime targa südame.” Martin Luther tõlkis selle salmi lihtsalt: “Õpeta meid igapäevaselt surmast mõtlema, et me võiksime hakata elama.”

Kirikus võib olla ebamugav rahast rääkida, kuid see on fundamentaalne põhimõte, mida peame oma südames vastu võtma. Ainult siis, kui otsustame teenida ainult Issandat, saavad meist tõepoolest kasvada tõelised jüngrid. Ja alles siis, kui mõistame, kui lühike on meie elu, saavad meie prioriteedid selgeks.

 

Allikas: http://ieshua.org/tserkov-dengi-i-nelovkost.htm