Kirikute Maailmanõukogu (KMN) peasekretär praost prof dr Jerry Pillay ütles KMN liikmeskirikute nimel, et KMN ei suuda leppida 25. Ülemaailmse Vene Rahvanõukogu määrusega, mis nimetas nn. Ukraina konflikti “pühaks sõjaks”.
27. märtsil 2024.a. kinnitati Vene õigeusu kiriku pea, Tema Pühaduse patriarh Kirilli juhtimisel XXV Ülemaailmse Vene Rahvanõukogu määrus “Vene maailma olevik ja tulevik” (Moskva, 27. november 28, 2023). Venemaa seadusandlikele ja täidesaatvatele võimudele adresseeritud resolutsioon tekitas Kirikute Maailmanõukogu liikmetes tõsist muret, teatab Christian Megaportal inVictory viitega oikoumene.org.
Ülemaailmne Vene Rahvanõukogu on suurim Venemaa avalik foorum, mille juhiks on harta kohaselt Moskva ja kogu Venemaa patriarh, kelle eesistumisel toimuvad nõukogu aastakoosolekud.
“Muude, hiljutise mandaadiga tõstatatud murede hulgas, ei suuda Kirikute Maailmanõukogu ühitada väidet, et “sõjaline erioperatsioon [Ukrainas] on püha sõda”, ei sellega, mida oleme kuulnud otse patriarh Kirillilt endalt ega ka sellega, mida oleme kuulnud KMN juhtorganite vastavatest programmilistest avaldustest ega ka piibellikust üleskutsest kristlastele olla keset konflikti rahuvalvajad,” öeldakse pöördumises.
2023. aasta mais Moskvas peetud kohtumisel KMN peasekretäri praosti prof dr Jerry Pillaiga väitis patriarh Kirill, et kõik tema viited “pühale sõjale” praeguses kontekstis viitavad metafüüsilisele valdkonnale, mitte aga füüsilisele relvastatud konfliktile Ukrainas. Lisaks nõustus ta KMN peasekretäriga, et ükski relvastatud sõda ei saa olla “püha”. Antud määrus on selle seisukohaga vastuolus.
Veelgi enam, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris kinnitasid KMNi kõrgeimad juhtorganid – keskkomitee 2022. aasta juunis ja 11. assamblee 2022. aasta septembris – tugevalt seisukohta, et „sõda ei sobi kokku Jumala olemuse ja tahtega inimkonna jaoks ja on vastuolus meie põhiliste kristlike ja oikumeeniliste põhimõtetega. Nad mõistsid Ukraina sissetungi ühemõtteliselt hukka kui “ebaseadusliku ja põhjendamatu”. Lisaks lükkasid nad tagasi “religioosse keele ja võimu kuritarvitamise relvastatud agressiooni ja vihkamise õigustamiseks”. Vene õigeusu kirik oli esindatud nii juhtorganite olulisematel koosolekutel kui ka nende avalduste vastuvõtmiseni viinud protsessidel.
KMN kõrgeimate juhtorganite väljakujunenud seisukohti silmas pidades ei saa KMN nõustuda sellega, et antud määrus esitleb Venemaa ebaseaduslikku ja põhjendamatut sissetungi suveräänsesse naaberriiki Ukrainasse kui „uut etappi vene rahva rahvuslikus vabadusvõitluses kuritegeliku Kiievi režiimi ja selle taga oleva kollektiivse läänemaailma vastu, mida Edela-Vene maadel rakendatakse alates 2014. aastast,“ või sellega, et „kogu tänapäeva Ukraina territoorium peaks sisenema Venemaa ainumõju tsooni“.
“Sellega seoses pöördus KMNi peasekretär patriarh Kirilli poole palvega selgitada, kas seda dokumenti tuleks mõista Vene Õigeusu Kiriku seisukoha väljendusena, kuidas saab sellisele seisukohale asuda Kirikute Maailmanõukogu liige ja kuidas seda saab korreleerida sellega, mida oleme kuulnud otse patriarhilt endalt. Tehti ettepanek korraldada kiiremas korras koosolek, et seda teemat arutada ja leida võimalusi kogukonnas tõstatatud probleemide lahendamiseks.
Kirikute Maailmanõukogu on suurim oikumeeniline organisatsioon, kuhu kuulub 352 kristlikku kirikut enam kui 100 riigist (v.a katoliku kirik).
Nagu märkis kanali “Õigeusk ja zombid” autor Ksenia Lutšenko, on Venemaa Õigeusu Kirik olnud selle liige alates 1961. aastast ja see oli üks peamisi diplomaatilisi suundi, kus ta töötas NSV Liidu huvide nimel. Välispoliitiline töö laiemalt oli üks põhjusi, miks Stalin otsustas NSV Liidus kirikustruktuuri taas luua.
Patriarh Kirilli karjäär algas Genfis Vene Õigeusu Kiriku esindajana KMN-s 1971. aastal.
2022. aasta septembris võttis KMNi peaassamblee Karlsruhes vastu dokumendi, mis mõistis hukka Ukraina sõja. Kuid sellel assambleel osales Vene Õigeusu Kiriku delegatsioon, mis tekitas Ukraina ja Euroopa riikide osalejates pidevaid pingeid ja teravaid arutelusid, kuid paljud globaalse lõuna riikide delegaadid ei jaganud VÕK vastast negatiivset suhtumist.