Kiusatus saab meist sageli võitu, sest oleme kiusatuse mõiste suhtes liiga naiivsed. Ootame, et kiusatus tuleb hundi kujul ja tungib lärmi tehes välisuksest sisse. Kuid väga sageli eelistab kiusatus kasutada tagaust, ronida magamistoa aknast sisse või läbi põrandaprao. Kiusatus tugineb peensustele ja nüanssidele, kavalusele ja üllatusele, teadmatusele ja naiivsusele. Et selles sõjas võidu maitset tunda, peame seda tajuma kui sõda. Peame uurima oma hinge vaenlast.
Mäletame Simsoni ja Deliila lugu, kus see naine alistas maailma tugevaima mehe. Kuid kas olete kunagi sügavalt mõelnud, kuidas see tegelikult juhtus? Kuidas suutis Deliila äsja tuhat inimest tapnud mehe võrgutada? Kui me tema võrgutamise saladused lahti mõtestame, siis võivad neist saada meie relvad igasuguse kiusatuse vastu.
Kiusatuse ülesanne
Esimene asi, mida tuleb meeles pidada, et kiusatusse tõsisemalt suhtuda, on see, et kiusatusel on eesmärk: varastada teid ära Jumala käest ja hävitada teie hing. Ei ole süütut ega tühist kiusatust. Kõik kiusatuse skeemid ja plaanid on suunatud samale tulemusele: pakkuda Teile lõputuid kannatusi. Kiusatus rõõmustab Teid ja kuritarvitab, võrgutab ja desarmeerib, häirib tähelepanu ja hävitab.
Deliilat võis valitseda raha, mitte vihkamine, kuid ta oli otsustanud Simsoni hävitada. Vilistid, tema verejanulised vaenlased, ütlesid talle: „Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda,”(Kohtumõistjate 16:5).
Mõni salm varem oli Simson tapnud tuhat neist vaid eesli lõualuuga (Kohtumõistjate 15:16). Need inimesed janunesid vere, tema vere, järele ja Deliila oli enam kui valmis seda verist veresauna korraldama.
Nagu võõral naisel, on ka kiusatusel huuled mesised, „kuid tema tagajärjed on kibedad, nagu koirohi, terav nagu kahe teraga mõõk” (Õpetussõnad 5: 4).
Kiusatus röövib meilt au ja raiskab meie elu (Õpetussõnad 5: 9); see võtab meie tervise ära ja hävitab meie töö (Õpetussõnad 5:10); see kõik viib lõpuks vaid tühisuse ja kahetsuseni (Õpetussõnad 5:11).
Nagu Jeesus ütles: „Varas tuleb ainult varastama, tapma ja hävitama” (Johannese 10:10). See on kiusatuse ülesanne, ükskõik kui armas ja meeldiv see ka praegu ei tunduks.
Kuidas kavatses Deliila Simsoni hävitada? Kuidas sai kiusatus isegi kõige tugevamast mehest jagu?
Kiusatus ahvatleb rahuldusega
Esimene fakt võib tunduda tühine: kiusatus ahvatleb meid sellega, et see pakub naudingut. „Meelita teda (võrguta) ja uuri, mis on tema suur jõud ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda” (Kohtumõistjate 16: 5). Enne, kui kiusatus meid hävitada saab, peab see meid petma tõotusega meid rahuldada.
“Ja Deliila ütles Simsonile: „Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?”” (Kohtumõistjate 16:6). Võiks eeldada, et ta räägib meelitavaid sõnu või flirdib, kuid selle asemel küsib ta otse, mis on tema saladus. Selles pole ilmselgelt midagi võrgutavat. Selliste teadmiste omamine tähendab aga intiimset lähedus. Selle küsimine tähendas tema armastuse proovile panemist ja plaani panna meest ennast veel enam armastama.
Ilmselgelt ei usaldanud Simson teda täielikult (kuna ta rääkis talle valet), sellest hoolimata nautis ta selgelt naise tähelepanu ja kiindumust. Muidu poleks naine teist korda tema poole pöördunud. Ta lõbustas end tema mängudega, sest maitses tema armastust – loomulikult tühja armastust, kuid see pakkus talle siiski naudingut. Kogu patt toetub sellisele armastusele. Nagu John Piper ütleb: „Kõigi kiusatuste jõud on ootus, et need muudavad mind õnnelikumaks. Keegi ei patusta kohusetundest.” Millised patud on Teid tabanud ja millist õnne nad on Teile lubanud?
Patune nauding on alati atraktiivne, kui me pole oma südant pühendanud kõrgeimale naudingule. „Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.“ (Psalmid 16:11). Rõõmu täius, mitte selle killud, millega me sageli patustades nõustume. Igavesed naudingud, mitte iha, ahnuse, laiskuse või kadeduse lühiajaline veetlus. Kiusatuste jõud tugineb meie veendumusele, et patt on parem kui “täius” ja “igavik”. Kiusatus sunnib meid mõtlema, et meil on Jumalaga igav, et oleme tüdinud universumi sügavaimast ja võimsaimast naudingust.
Kiusatus toob häbi
Kui patt ei suuda meid naudinguga võrgutada, ründab see meid, pannes meid häbenema. Deliilal ei õnnestunud võrgutamine, nii et ta hakkas hoopis Simsoni aususes kahtlema. Deliila ütles talle: “Kuidas sa võid öelda: Ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on.”(Kohtumõistjate 16:15). Kas kuulete tema strateegias irooniat? “Kuidas sa ütled:” Ma armastan sind”, aga su süda pole minuga?” Samal ajal kui tema enda süda on kogu selle aja rahaga õues ootavate sissetungijate taskus.
Nagu Deliila, peidab kiusatus oma mõrva motiivid ohvri häbistamisse. Kiusatus ei pruugi öelda Deliila sõnadega: “Kuidas sa võid öelda: Ma armastan sind?”, aga küsida : “Kuidas sa võid öelda: “Ma armastan Jumalat?””
Üks põhjus, miks mõned nii sageli loobuvad, on see, et nad usuvad, et patt on see, kes nad tegelikult on. Saatan on süüdistaja; ja ta ei süüdista teid aeg -ajalt, vaid päeval ja öösel (Ilmutuse 12:10). Kui ta suudab teid veenda, et olete endiselt sama inimene nagu varem – pornograafiasse orjastatud, kadedusest haaratud, vihast raevukas, laiskuse ees kaitsetu -, siis võib ta veenda teid tegema peaaegu kõike. Meie häbi ja enesehaletsus on saatana toit. Ilma nendeta jääb tema ja jäävad kõik tema plaanid nälga ja kaotavad kogu jõu.
Kui saatan üritab Teid süüdistada: “Kuidas sa saad öelda, et armastad Jumalat?” – siis teadke juba ette, mida Te vastate. „Ma ei ole see, kes olin enne (2Kr 5:17). Mind löödi koos oma kuningaga risti (Galaatlastele 2:20). Minu patt on tühistatud (Koloslastele 2:14) ja see ei valitse enam minu üle(Roomlastele 6:14). Minu jaoks pole hukkamõistu Kristuses (Roomlastele 8: 1). Jumal on andnud mulle kõik, mida ma vajan, et kiusatustele vastu seista (2Pt 1: 3; 1Kr 10:13). Seetõttu ma ei jää häbisse (Roomlastele 10:11). “
Kiusatus võtab jõu
Deliila võrgutas Simsoni, häbistas teda ja võttis lõpuks tema jõu ära. „Ja sündis, et kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani” (Kohtumõistjate 16:16). See, mis algas mängulise flirdina, lõppes täieliku kurnatuse ja meeleheitega. Naine nõudis ja palus, nõudis ja palus, kuni ta (isegi selline nagu tema!) ei suutnud taluda naise kurameerimise tõsidust. Kas olete kunagi kogenud sarnast kiusatust?
Võib-olla panite alguses vastu, ei tahtnud oma abikaasa peale vihastada, kuid soov vihastada ei muutunud sellega vähemaks. Võib-olla keeldusite selle veebisaidi külastamisest algul, kuid paari tunni pärast olite väsinud ja haavatavam. Võib-olla tegite terve nädala kõvasti tööd ega olnud laisk lihtsalt selleks, et nädalavahetusel diivanil istuda ja telekat vaadata. Võib-olla olite end mitu nädalat söömisest tagasi hoidnud, kuid järk-järgult valdas Teid isu teatud toidu järele. Kiusatus on harva üksik nool, mida tuleb vältida, kuid sagedamini on see lai ja pikaajaline sõjategevus, mis meid väsitab, kuni me alistume.
Kui kiusatuste võit sõltub sellest, kui kurnatud me oleme, siis selle kiusatusega võitlemine peab muutuma millekski tõsisemaks, kui teha seda, mida peab ja mida ei tohi teha. Koos relvadega, mida enamik meist tunneb – Jumala Sõna, palve ja paastumine, osadus teiste usklikega ja enesevalitsemine – sõltub meie võime kiusatuse rünnakutele vastu seista vähemalt osaliselt meie tervisest ja meie füüsilise ihu seisundist. Hea uni, tervislik toitumine ja regulaarne trenn on palju tõhusamad relvad meid vaevavate pattude vastu, kui me arvata või oodata oskame. Kui me neid hooletusse jätame või neid oluliseks ei pea, siis anname saatanale põhjust laastamiseks.
Seega, kui tahame kiusatusest üle saada, siis peame seda kiusatust uurima – kuidas see petab, häbistab, jõu võtab – ja valmistama oma hinged sõjaks ette. Sukelduge suurimasse rõõmu, arendage oma identiteeti ja usaldust selle vastu, kelleks Jumal Teid on kutsunud – ja magage siis natuke. Kiusatus pole kerge vaenlane, nii et meie võit ei saa tulla kergelt. Kuid Kristuses kuulub see võit kindlasti meile.
Marshall Segal / © 2021 Desiring Godsihtasutus. Veebisait: desiringGod.org
