Francis Asbury (1745-1816) oli esimene metodisti piiskop Põhja-Ameerikas, kes saabus sinna 1771. aastal. Temast sai Baltimore’i maakonna metodistide juht, kes juurutas aktiivselt “rändjutlustajate” institutsiooni praktikat kuna sel ajal elasid inimesed üksteisest kaugel.
1800. aastate alguses oli ta Ameerika kuulsaim mees, inglise pastor ja John Wesley sõber, kes oli oma ajast palju ees. Asbury võttis alkoholi ja orjuse vastu sõna aastakümneid enne nende keelustamist ning kutsus üles vabastama kolooniad Briti võimu alt juba enne vabadussõja algust.
Teda kiusati koolis, nii et 11-aastaselt lahkus ta koolist ja asus Inglismaal Birminghami lähedal asuvasse jõuka, kuid jumalakartmatu pere koju teenijana tööle. Ja kuigi ta vanemad olid kristlased ja viisid ta anglikaani kirikusse, jäi see talle kõik kaugeks, kuni ta kuulis metodisti jutlust. Metodistide pühendumus, palve, laulmine ja veendumus avaldasid talle muljet. Francis Asbury pühendas oma elu Jumalale 15-aastaselt.
Sellest hetkest peale hakkas ta lugema Piiblit, palvetama ja teistele naabruskonna noortele rõõmusõnumit jagama. 17-aastaselt ordineeris metodisti kirik ta kuulutustööle, kuid juba enne seda oli ta lähilinnades mitu korda evangeeliumi kuulutanud. Niipea kui ta sai 21-aastaseks, jättis ta kõik muud tegevused pooleli ja pühendus jutlustamisele, reisides mööda Inglismaad. John Wesley eeskujul arendas Francis enda elus välja harjumused, mis kasutasid olemasolevat aega täielikult ära, sealhulgas ta luges päevas vähemalt 100 lehekülge, millest enamiku luges ta teel olles, hobusel ratsutades. Sellise pühendumise tõttu pälvis ta metodistide kogukonna lugupidamise.
Kui Asbury oli 26-aastane, osales ta metodistide konverentsil Bristolis. Sellel üritusel otsis John Wesley vabatahtlikke Ameerikasse minekuks, mitu inimest astusid üles. Wesley valis Asbury.
Paremat valikut oleks olnud raske teha. Francis Asbury saabus Ameerikasse 1711. aastal, kui seal oli veel väike ja lõhestunud metodisti kogudus. Siin otsustas ta kasutada Inglismaal õpitud ja praktiseeritud skeemi. Ta töötas välja marsruute ja sõitis igal aastal hobuse seljas üle 5000 miili, peatudes nii paljudes väikelinnades, et tema nägu oli tuntud kogu riigis, sest inimesed nägid teda jutlustel. Ta levitas kirjandust, jutlustas 17 000 koosolekul, ordineeris 3000 jutlustajat, asutas 5 kolledžit ja temast sai esimene Ameerika metodisti kiriku piiskop. Tema juhtimisel koges metodisti episkopaalkirik enneolematut kasvu. Teekonna alguses oli see Ameerika kolooniate väikseim nimiväärtus, kuid sai riiklikult suurimaks.
Asbury töötas oma jõu piiril kõrge eani. 24. märtsil 1816.a. pidas ta oma viimase jumalateenistuse Richmondi koguduses Virginia osariigis. Ta oli nii nõrk, et jutlustas laual lamades. Ta kõneles umbes tund aega, võttes aluseks Pühakirja teksti: „Sest lõplikult ja kiiresti teeb Issand tõeks oma sõna maa peal.“ (Rm 9:28).
Francis Asbury läks Issanda juurde nädal hiljem, 71-aastaselt.
1700. aastate keskel püüdis Briti monarhia saada suuremat kontrolli Ameerika kaubanduse üle. Samal ajal räägiti kõigi koloniaal-Ameerika usuasjade .....
Ameerika pastor Jeremiah Steepek maskeeris end räpaseks hulguseks kui ta läks hommikul 10 000 koguduseliikmega kirikusse jutlustama, kus .....
Võib-olla ei suuda Christoph Columbus kaotada oma tingimusteta kangelase staatust, kuid mõned uurijate järeldused võivad olla tehtud uisapäisa. .....
