Kogu Inglismaa oli jahmunud sellest, mis juhtus Dunkirkis II-s maailmasõjas, kui natsid ajasid tuhandeid Briti sõdureid veepiirile lõksu. Britid ei suutnud mehi piisavalt kiiresti rannalt ära ohutusse kohta Inglismaale tagasi toimetada. Natside lennukid viskasid pomme sõduritega kaetud valgele liivaribale ja sõdurid olid seal rannaribal otseseks märklauaks, kuid sellele järgnenud imeline lugu paistab ajaloost endiselt silma.
Üks korrespondent, C.B. Morelock, teatas seletamatust ja imelisest sündmusest: “Saksa lennukid pommitasid rohkem kui neljasadat meest, kes olid rannas kinni, ilma et neil oleks olnud kohta, kuhu varjuda. Ja kuigi mehi rünnati korduvalt kuulipildujatega ja neid pommitasid vaenlase lennukid, siis ometigi ei saanud ükski mees pihta. Kõik selle rühma mehed lahkusid rannast ilma ühegi kriimuta. Morelock ütles: “Mulle on isiklikult rääkinud need mereväe mehed, kes need konkreetsed ellujääjad Dunkirkist üles korjasid, et mehed mitte ei lugenud 91. psalmi, vaid nad karjusid seda täiest kõrist!”
Meie usalduse valjuhäälne väljaütlemine vabastab usu.
Katkend Peggy Joyce Ruthi ja Angelia Ruth Schumi raamatust “Psalm 91. God´s shield of protection. Military edition.”