Kõige kummalisem kristluses ei ole meie vaated seksuaalsusele ega poliitikale. Need teemad ei kuulu kõige rohkem vaidlusi tekitavate teemade hulka. Kõige kummalisem meie usu juures on see, millest Paulus kirjutab ja selgitab 1. Kor. 15:3-4: “Kristus suri meie pattude eest vastavalt Pühakirjale ja et Ta maeti ja et Ta tõusis üles kolmandal päeval Pühakirja järgi ja et Ta ilmus Keefasele, seejärel kaheteistkümnele. .”
Muidugi pole vaidlust selle üle, et Jeesus suri. Isegi uskmatud paganad nõustuvad, et Jeesuse surm on ajalooline tõsiasi. Kindlasti ei nõustu nad Tema surma piibelliku tähendusega – et see on asendusohver “meie pattude eest”, et lepitada meid Jumalaga. Kuid nad ei vaidle vastu sellele, et Jeesus suri ja maeti. Ägeda arutelu epitsenter pole siin.
Vaidlused saavad alguse selle lõigu teisest poolest – “tõusis üles kolmandal päeval”. Miks see kõlab imelikult? Sest surnukehad ei ärka ellu. Seda lihtsalt ei juhtu. Kuid pealtnägijad nagu Paulus väidavad, et Jeesuse puhul oli see tõepoolest nii. Jeesus suri kindlasti. Ta suri vägivaldset surma. Kahtlemata oli Ta surnud. Ja siiski, Ta on “ülestõusnud”.
See tähendab, et veri, mis lõpetas läbi veenide voolamise, jooksis neist uuesti läbi. Süda, mis polnud mitu päeva töötanud, hakkas uuesti lööma. Aju, milles kõik funktsioonid peale laguneva vere hüübimise olid lakanud, hakkas uuesti tööle. Kõduneva liha lõhn muutus uue elu lõhnaks, mis ei allunud kõdunemisele.
Kuid võib-olla kõige kummalisem, mida me usume, on tõsiasi, et Jeesus on ikka veel elus, mida tõendab verbi „ülestõusmine” (sõna-sõnalt „on üles tõusnud”) vorm. Kõik ülejäänud neli verbi nendes salmides viitavad lihtsalt minevikuvormis sündmusele. Kui sõnad “suri”, “maeti” ja “ilmus” viitavad konkreetsele hetkele minevikus, siis sõna “ülestõusnud” tähendab, et selle sündmuse tulemused on endiselt alles.
Mõelge lihtsalt, mida see tähendab. Jeesus ei ärganud lihtsalt ellu 2000 aastat tagasi. See Jeesus elab praegu füüsilises kehas. Praegu. Öelda, et Jeesus on ülestõusnud, tähendab, et just praegu voolab Tema soontes Tema veri, et Tema süda lööb just praegu; et Tema aju töötab praegu. Meie ülestunnistuse keskmes on usk, et Jeesus oli surnud ja elab praegu füüsilises kehas ning istub praegu Isa paremal käel.
Ja tuleb päev, mil see kunagi surnud juut tuleb otsima seda, mis on Tema oma. Ja sama väega, millega Ta ellu äratati, äratatakse ka Tema rahvas ellu. Ja me elame – ülestõusnult, surematult, rikkumata, täiuslikult. Jeesus on “esmasündinu surnuist”, mis tähendab, et pärast Teda on “teisi ülestõusnuid” – s.t. meie (Kl 1:18).
Nii et kõige uskumatum asi, mida me usume, on see, et Jeesus Kristus tõusis surnuist üles. Ta on praegu elus ja naaseb uuesti, et nõuda oma õigusi selle patuse maailma üle. Ja kui Jeesus seda teeb, siis kaob kõik halb ja kurb. Ta pühib kõik pisarad meie silmist (Ilm. 21:4). See on parim sõnum siin maailmas ja igaüks võib olla selle adressaat. Sa pead lihtsalt uskuma. Praegu.
Tõe hääl Danny Burke’i ajaveebi põhjal.
Allikas: https://ieshua.org/samoe-strannoe-v-hristianskoj-vere.htm
