Nijole Sadunaite, Nõukogude Liit, Leedu 1970ndad.
Kui Nijole Sadunaite Leedu Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis süüdi mõisteti, ütles ta kohtule:
“See on kõige õnnelikum päev minu elus. Mind mõisteti süüdi tõe eest ja armastuse eest inimeste vastu. Milline võiks olla veel parem süüdistus? Mul on tugev usk ja kuulsusrikas saatus. Süüdimõistmine on minu triumf. Ma kahetsen ainult, et ma jõudsin inimeste heaks nii vähe ära teha.
Täna seisan ma külg külje kõrval Jeesuse Kristuse igavese tõega ja meenutan neljandat õndsakskiitmist: “Õndsad on need, kelledel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.” Ei ole olemas suuremat rõõmu kui kannatada tõe ja kaasinimeste eest. Kuidas saaksin ma peita rõõmu kui Jumal on lubanud, et valgus võidab pimeduse ja tõde valed!
Me peame taunima kurja, kuid me peame armastama inimesi, isegi neid, kes eksivad. Seda saab õppida ainult Jeesuse Kristuse koolis, kes on Tõde ja ainus Tee ellu. Halastaja Issand, lase oma kuningriigil meie südametesse tulla.”
Talle mõisteti kolm aastat vanglakaristust.
Peale vabanemist kohtus ta Rooma paavstiga ja paavst päris, kuidas ta ennast vanglas tundis.
Nijole Sadunaite vastas: “Romantiliselt.”
Katkend raamatust Märtrite hääl “Jeesus friigid.”
