Koolikiusamise pikk ja tume vari – paljud probleemid kaoksid, kui koolikiusamise saaks välja juurida, aga miks on seda nii raske teha

Koolikiusamisel võivad olla verdtarretavad tagajärjed. Seda nägime taas eelmisel nädalal, kui koolipoiss tulistas Soomes jõhkralt oma eakaaslast ja haavas raskelt veel kahte. Politsei on teatanud, et kurjategija motiiv oli kiusamine. Koolikiusamine on eluohtlik. Värskelt on veel meeles Koskela mõrv 2020. aasta detsembris. Seal peksid kolm sõpra oma eakaaslase kujuteldamatu julmusega surnuks. Eelmisel aastal levis Soome sotsiaalmeedias tõestisündinud lugu noorest tüdrukust, kes ei suutnud enam koolikiusamist taluda ja sooritas enesetapu.

Aastaid tagasi käisin keskkoolis lastevanemate õhtul. Peale ühisosa liikusid lapsevanemad ja klassijuhatajad klassidesse, et rääkida iga klassi siseasjadest. Õpetajal näis olevat kiire. Käisime kiiresti klassi teemad läbi ja lõpuks küsis õpetaja, kas kellelgi tuleb veel midagi meelde. Kui lapsevanemad hakkasid juba toolidelt tõusma, et lahkuda, võttis üks ema julguse kokku ja rääkis vaiksel häälel, et tema last kiusatakse. Tekkis häiriv vaikus. Õpetaja ja keegi asjaosaline ei reageerinud sellele, kuid kõik lahkusid vaikides klassist.

Kõnealuse ema laps polnud ainuke, keda kiusati. Kahjuks ei osatud või ei tahetud kiusamisse sekkuda.

Kuulsin just lugu ühest koolist, kus õpetaja oli direktorile öelnud, et ta kahtlustab, et mõned õpilased suitsetavad kooli tualettruumis kanepit. Koolijuht vastas selle peale, et nad lihtsalt suitsetasid, ta ei tahtnud sekkuda. Kooli maine saaks ju kannatada, kui selguks, et koolis narkootikume tarvitatakse. Selline ükskõikne suhtumine teeb murelikuks – eriti mis puudutab kiusamist.

Olen kindel, et paljudes koolides tehakse kõik, mis võimalik selleks, et kiusamist ära hoida, kuid vean kihla, et seda ka alahinnatakse. “Poisid on poisid”, “See oli lihtsalt juhus”, “Ära nüüd mängu peale solvu”. Selliseid kommentaare kuuleb sageli seoses kiusamisega. Täiskasvanud võivad kiusamist alahinnata, väites, et see on alati eksisteerinud. Mängust mitte arusaavasse ja õrnahingelisse kiusamisohvrisse tuleb alati tõsiselt suhtuda.

Koolis on täiskasvanutel võib-olla lihtsam märgata füüsilist kiusamist, kuid vaimset kiusamist on raskem märgata. See võib olla kõrvalejätmine, maha vaatamine, välimuse, riiete, pereliikmete või hobide kritiseerimine. Sotsiaalmeedias toimuvat kiusamist on täiskasvanutel veelgi raskem tuvastada.

Tihti on olukord kannatanu jaoks nii raske, et ta ei julge sellest kellelegi rääkida. Ta kardab, et kui asjasse sekkutakse, hakatakse teda veelgi rohkem kiusama ja “paljastamise” eest makstakse kätte, jättes ta täiesti üksi. Peaksite suutma murda vaikusemüüri.

Võib ka juhtuda, et vajadus olla aktsepteeritud ja gruppi kuuluda on nii suur, et ollakse valmis selle tõttu kiusamist taluma. Espoo piiskop Kaisamari Hintikka ütles ajakirjale “Kirkko ja kaupunki” antud intervjuus, kui ta rääkis nooruses kogetud väärkohtlemisest, nii: “Sel hetkel, kui mind juba jalaga löödi ja peksti, küsisin ikka, et kas jääme pärast seda sõpradeks, kas mul on lubatud kampa jääda. Ma kartsin ära põlgamist.”

Koolikiusamine on omamoodi igavene teema. Iseenesest on arusaadav, et koolikiusamist tuleb ette, sest uuringute järgi arenevad laste ja noorte aju ning sotsiaalsed oskused täiskasvanueani.

„Õppeaasta alguses arenevad vanuse ja koosolemise harjutamisega aeglaselt ka näiteks pettumuste talumine, empaatiavõime ja moraal. Noorukieas esineb tugevaid emotsionaalseid torme, mõtlematust ja riskivalmidust  ning põhjuse ja tagajärje seoste tunnetus nõrgeneb. Nii et kui suur grupp lapsi ja noori ühte ruumi panna, siis oleks absurdne arvata, et konflikte ei tekiks. Lapse ja noore elus võib ette tulla ka raskeid asju, millega ta ei oska olukordadega toime tulla. Halb enesetunne võib levida ka teistele õpilastele. Kool on oluline koht konfliktide lahendamise, sealhulgas empaatia ja teistega arvestamise harjutamiseks,“ nendib MIELI ry laste- ja noortevaldkonna juht Anniina Pesonen MIELI ry kodulehel.

Kiusamine jätab ohvri hinge sügavad haavad. Paljud täiskasvanud, kes kogesid kiusamist lapsena või noorena, ei suuda oma kiusajatele andestada. Kiusamine teeb inimese katki, tema minapilt saab haavata, enesehinnang mureneb ja vaimne tervis kõigub. Need võivad omakorda põhjustada söömishäireid, vaimse tervise probleeme, ainete kuritarvitamist, uimastisõltuvust ja kriminaalset käitumist, vägivalda ja üksindust.

Kuna kiusamine jätab pika ja sünge varju, tuleb seda igati ära hoida.

Kiusamisele ei tohi läbi sõrmede vaadata ja seda normaliseerida kommentaariga “Noh, see oli lihtsalt väike kähmlus”. Täiskasvanud vajavad tahet ja võimet näha ja vajadusel sekkuda. Koolides, kodudes ja huviklassides tuleb kiusamise vastu võidelda iga päev. Vaja on suhtlemisoskuste õpetamist ning inimeste erinevuste ja elu ainulaadsuse õpetamist. Tuleb teha jõupingutusi, et luua meeskondi (s.t. protsessi, mille käigus on oluline, et grupi liikmed tunneksid üksteist, suhtleksid, usaldaksid ja koos lõbutseksid) ja tugevdada kogukonda. Kihelkonna kirikutel võib olla kandev roll muuhulgas kogukonna ja kaasatuse tugevdamisel, käib ju suur osa sellest vanuserühmast leerikoolis.

Täiskasvanud peavad tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas nad ise käituvad ning millist eeskuju lastele ja noortele näitavad.

Võib-olla on nii, et seda asja ei saa ilma paastu ja palveta muuta. Tehkem kõik, mis on inimlikult võimalik ja palugem Jumalalt abi, et koolikiusamine lõppeks, et leiaksime selleks piisavalt tarkust ja tahet.

Samuti vajame evangeeliumi kuulutamist, õpetust armastavast Jumalast, kes on loonud iga inimese oma näo järgi. Iga inimene on suur ime. “Armasta oma ligimest nagu iseennast.”

Autor: Sari Savela / Koulukiusaamisen pitkä ja synkkä varjo – Moni ongelma väistyisi, jos koulukiusaaminen saataisiin kitkettyä, mutta miksi se on niin vaikeaa – Seurakuntalainen

Autor on veebilehe Seurakuntalainen.fi peatoimetaja.

Palvesoov: Nigeeria koolidest rööviti üle 300 lapse

Meie andmetel rööviti neljapäeval, 7. märtsil Nigeerias Kaduna osariigis enam kui 300 alg- ja keskkooliealist last. Jutu järgi .....

Türgi haridusministeerium keelas erakoolides ülestõusmispühade ja jõulude tähistamise

Türgi haridusministeerium on keelanud erakoolides pühad, mis on "vastuolus rahvuslike ja moraalsete väärtustega". Nende hulka kuuluvad ülestõusmispühad, jõulud .....

Üks Austraalia kool võitleb kristluse languse vastu

Kristlus on endiselt Austraalia peamine religioon, kuid kristlaste arv väheneb igal aastal kiiresti. Selles uues "postkristlikus" keskkonnas kirjeldas .....

Pakistani kristlased ei pea enam koolis islamit õppima

Pakistani valitsus otsustas, et mittemoslemitest õpilased ei pea enam koolis islamit õppima. Föderaalhariduse ja erialase koolituse ministeerium teatas .....

Šamaanist kristlaseks: Vietnami Philemon kutsuti kirjaoskuse koolitajaks

Saabus aeg plaan ellu viia. Philemon* tõusis voodist ja läks mürki ostma, mida oma pere riisiroale samal õhtul .....

Etioopia külakoolis särab radikaalne Kristuse armastus

Open Doorsi toetatud külakool murrab eelarvamusi ja loob leppimist kohalikus Etioopia külas. Kool pakub nii tagakiusatavatele kui ka .....

Näitleja Jimmy Stewart, õhuvägi, lahingupiloot ja pommitajate koolitaja

Pole üllatav, et James Stewart tundis II maailmasõja ajal kutset oma riiki teenida. Ta pärines väga patriootlikust sõjaajalooga .....

Ema võitlus koolieelse ärevusega

See oli üks sellistest õhtutest. Ma visklesin voodis, vaadates kella iga kord, kui pea tõstsin. Tahtsin olla kindel, .....

John Harvard: mis on misjonäril maailmakuulsa ülikooliga pistmist?

Harvardi ülikool on esimene kõrgharidusasutus Ameerika Ühendriikides. See kasvas välja “uuest kolledžist”, mille rajamise poolt hääletas Massachusettsi lahe .....