Kannatajate jaoks on üks potentsiaalselt lootustandvamaid tõotusi Kristuse kinnitus: “Mina olen teiega” (Mt 28:20). Kuid meie võime sellest tõotusest jõudu ja lootust ammutada sõltub kõik täielikult meie nägemusest Jeesusest. Kes täpselt on see Jeesus, kes on meiega meie kannatustes?
Oleme kõik kohanud inimesi, kelle ligiolu muudab kannatused hullemaks. Nad õhkuvad negatiivsust. Nad tilguvad hinnangute andmisest. Tundub, et nad on rohkem huvitatud meie parandamisest kui meie mõistmisest. Nad võivad meid isegi räigelt häbistada. Kui need inimesed lubaksid: “Ma olen kannatustes teiega”, siis me tõmbuksime tagasi ja loodaksime, et see pole tõsi. Pigem kannatame üksi kui halvustavas ligiolus.
Teised on meie võitlustes palsamiks. Nad on ohutud. Nad julgustavad meid. Nad esitavad küsimusi ja kuulavad hästi. Nad räägivad tõe ja elu sõnu. Me ütleme nende inimeste kohta: “Ma ei tea, kuidas oleksin ilma temata hakkama saanud.”
Kuidas suhtute Jeesusesse? Kui Jeesus ütleb: „Ma olen sinuga sinu kannatustes”, siis millised tunded Teie sees vallanduvad? Trööst? Hirm? Lootus? Häbi? Apaatia? Kaaluge kolme vaadet Jeesusele ja küsige endalt, millise “Jeesusega” olete kõige rohkem seotud.
Vaade nr 1: karm Jeesus
Apostel Paulus märkis, et saatan muudab end valguse ingliks (2Kr 11:14). Kuid mõnikord ei pea kurat end maskeerima – me teeme seda tema eest. Haarame kinni Pühakirja kirjeldusest saatana kohta, riietame ta Jeesuseks ja vaatame siis oma kannatustes tema poole. Pole üllatav, et karm Jeesus muudab meie leina ja valu ainult hullemaks.
See Jeesus vaatab meid põlgavalt. Tal pole vaja ühtegi sõna öelda – Tema näoilme järgi mõistame, et Ta mõistab meie üle kohut. Ta mõistab meid hukka. Ta kuhjab meie peale koormaid. Ta ütleb: “Lõpeta nutmine. See on niikuinii sinu süü, et sa kannatad. Jumal tasub sulle vastavalt su patule.”
Karm Jeesus sisistab süüdistusi ja me aktsepteerime neid kui Jumala häält. Ta on kannatamatu ja Talle on võimatu meeldida. Ta ei paku andestust. Ei mingit julgustust. Halastamatu. Abi ei ole. See “Jeesus” muudab kannatused talumatuks.
Vaade nr 2: neutraliseeritud Jeesus
Erinevalt karmist Jeesusest ei muuda neutraliseeritud Jeesus kannatusi hullemaks, kuid Ta ei muuda neid ka paremaks. Tema ligiolu on nagu müürilill, alati toas, kuid harva märgatav. Me võiksime elada Temaga või ilma Temata. Ta on neutraalne.
Jeesuse neutraliseerimiseks oma mõtetes on palju viise. Mõned usuvad, et Jeesus on võimas, kuid kahtlevad Tema hoolitsuses (vrd Markuse 4:38; Luuka 10:40). Teised usuvad, et Jeesus hoolib, kuid kahtlevad Tema võimes aidata neid (näiliselt) ainulaadsetes olukordades (vrd Matt. 8:26; 14:31; Johannese 5:6–7). Teised jälle usuvad, et Jeesus on nende patu tõttu jännis ja ei saa nende elus liikuda enne, kui nad end puhtaks teevad (vrd Johannese 4:13–18).
“Ma olen sinuga” ei tähenda midagi neile, kes elavad koos neutraliseeritud Jeesusega. Nad ütlevad: “See on kena žest, kuid Tema ligiolu ei muuda minu katkist elu.”
Vaade nr 3: Piibli Jeesus
Selleks, et Kristuse ligiolu tõotus tugevdaks meid meie kannatustes, peame tagasi lükkama karmid ja neutraliseeritud väärarusaamad Jeesusest ning uuendama oma meelt Pühakirjas ilmutatud Jeesusega.
Jumala Sõna kohaselt ei ole Jeesus ainult meiega; Ta on lakkamatult meie jaoks olemas (Ps. 56:9; Room. 8:31). Tema ligiolu on alati soosiv, toetav, südamlik kohalolek – jah, isegi pärast patustamist (Rm 5:8; 1. Johannese 2:1). Dane Ortlund märgib: „Ta pole ainult seal; Ta on meie meeskonnas. Ta on meie poolt. . . . Ta vaatab meile otsa ja ütleb: “Ma toetan sind. Olen sinu nurgas. Sa [võid] kukkuda mu lahtistesse kätesse igal ajal, kui soovid.”
Meie kannatustes – isegi selles, mille oleme oma patuga endale toonud – jääb tõeline Jeesus meie poolele. Ta distsiplineerib meid ustavalt (Ilm. 3:19) ja kutsub meid üles meelt parandama ja Teda järgima – ometi teeb Ta seda võrratu hellusega. Ortlund lisab jälle:
“Jeesus ei ole riiakas. Mitte karm, reaktsiooniline, kergesti ärrituv. Ta on kõige mõistvam inimene universumis. Jeesuse jaoks pole kõige loomulikum kehahoiak mitte terav sõrm, vaid avatud käed.”
Viletsuse tules koos meiega
Lugu Sadrakist, Meesakist ja Abednegost annab meile võimsa pildi Kristuse kaastundest meie kannatustes. Jumal päästis kuulsalt need mehed lõõmavast ahjust pärast seda, kui nad keeldusid kummardamast kuninga kuldset kuju. Kuid see, kuidas Jumal nad päästis, on põnev ja sageli tähelepanuta jäetud.
Enne kui Sadrak, Meesak ja Abednego tulest vabastati, ilmus neljas mees – keda Timothy Keller ja teised peavad Kristuse kehastumiseelseks ilminguks – koos nendega „keset tuld kõndima” (Tn 3:25). Kui kummaline see on? Kristus oleks võinud kergesti ilmuda kuninga kõrvale – turvaliselt ja mugavalt tulest eemalduda ning hüüda: „Sadrak, Meesak ja Abednego, tulge tulest välja!”
“See oleks näidanud Tema jõudu ja autoriteeti. Selle asemel liitus Kristus oma rahvaga, eelistades enne päästmist koos nendega tuld taluda.”
Ja seda teeb Jeesus meie heaks. Meie Päästja keeldub istumast ja vaatamast, kuidas me üksi kannatame. Kristus sai inimeseks, et samastuda, kannatada ja käia koos oma rahvaga, enne kui Ta meid päästis, lähedaselt ja igaveseks sidudes end meiega.
Kui Jeesus ütleb: “Ma olen sinuga”, ütleb Ta seda kui See, kes tunneb kannatuste valu. Ta mõistab meie nõrkusi, hirme ja võitlusi. Ta on ise tundnud tule kuumust. Ja need leegid olid kõige kuumemad ristil, kus Jeesust meie pärast põletati, et me ei peaks kunagi üksi läbi kannatuste tule kõndima.
Ühel päeval naaseb Jeesus, et kustutada kannatuste tuli igaveseks. Kuni selle päevani peame meeles pidama, et meie Päästja on meile jäägitult pühendunud ja kõnnib koos meiega keset tuld, isegi praegu.
“Kui sa kõnnid läbi tule, siis sa ei kõrveta ja leek ei põleta sind. Sest mina olen Issand, teie Jumal, Iisraeli Püha ja teie Päästja. . . . Ärge kartke, sest mina olen teiega.” (Js 43:2–3, 5, CSB).
Autor: Blake Glosson / Which Jesus Do You See in Your Suffering? (thegospelcoalition.org)
"Kui veel keegi tsiteerib mulle Roomlastele 8:28, siis ma virutan talle rusikaga näkku!" Ma oleksin omale küpsise peaaegu .....
Mu kallis Oherdkaan! Mul on kahju, et sain su viimase kirja. Olen teeninud tema Madalikku palju sajandeid – .....
Meie Issand Jeesus ütles meile väga pühalike sõnadega: „Tõesti, tõesti, Ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse .....
2001. aastal tähistas Armeenia oma 1700. aastapäeva esimese kristliku riigina maailmas. Kui täna küsida Armeenia Apostliku Kiriku liikmetelt .....
Kannatused muudavad meie vaadet. Nii nagu meie loomulikud silmad ei näe nii hästi pimedas, pimestab vaev meie silmi .....
Hiljuti palus üks sõber mul jagada nõuandeid, kuidas olla sügavat emotsionaalset valu kogevate inimeste jaoks olemas. Ta ei .....
On öid, mil me vaatame pikka aega pimedusse ja pimedus tundub meile lõputu. On öid, mil teeme suu .....
Vabandan, et lubasin kirjutada hoopis teise sõnumi, aga lükkan selle järgmisesse nädalasse ja lähen teises suunas. Kõik minus .....
31. jaanuaril 1892.a. suri Prantsusmaal Mentonis Charles Haddon Spurgeon (1834–1892) tema voodi kõrval seisis abikaasa Susie. Tema surm .....
Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast .....
