Teel Kristuse sarnaseks

Henry Suso oli jumalamees, kes elas paarsada aastat tagasi Saksamaal. Ta oli püha mees ja poissmees. Ta palvetas sageli, et Issand teeks ta sama murtuks ja alandlikuks nagu oli Jeesus. Alljärgnev on jutustus sellest, kuidas Jumal tema palvele vastas.

Ühel päeval kuulis Suso oma uksel koputust. Ust avades nägi ta võõrast naist, kellel oli beebi süles. Ta polnud seda naist kunagi varem näinud. Aga see oli kuri naine, kes tahtis oma vastsündinud lapsest lahti saada ja otsustas, et parim mees, kellele laps jätta, on Henry Suso. Naine ütles talle piisavalt valju häälega, et kõik tänavalolijad kuuleksid: “Siin on su patu vili,” pani lapse Susole sülle ja kõndis minema!
Suso oli jahmunud. Tema maine linnas oli hetkega hävitatud. Ta viis lapse tuppa, langes põlvili ja ütles Issandale: “Issand, Sina tead, et ma olen süütu. Mida ma pean nüüd tegema?” Issand vastas: “Tee seda, mida Mina tegin. Kannata teiste pattude pärast.”

Suso võttis Issanda sõna vastu ega õigustanud end kunagi kellegi ees. Ta kasvatas seda last nagu enda oma. Ta oli rahul sellega, et Jumal teadis tõde ja sellega, et kõik teised teda valesti mõistsid.

Aastaid hiljem koges naine patusüüd ja tuli tagasi Suso majja ja kuulutas kõigile naabritele, et Suso on süütu ja et ta oli valetanud.

Vahepealsete aastate jooksul oli aga midagi juhtunud.  Henry Suso palvele oli vastatud. Ta oli muutunud murtud ja alandlikuks meheks nii nagu tema Issand. Jumal oli teinud Suso elus pühitsustöö, vabastades ta inimeste arvamustest, nii et edaspidi oli tema jaoks oluline ainult Jumala arvamus.

Kas me oleme valmis maksma sellist hinda, et saada Jeesuse sarnaseks? Või otsime ikka au inimestelt? Jumal murrab meid sellega, et laseb inimestel meist valesti arusaada, meid valesti hinnata, valesti süüdistada ja avalikult alandada. Kõigis sellistes olukordades peame keelduma nägemast neid inimesi, kes meid ahistavad. Nad võivad olla meie vennad või vaenlased. Pole tähtis, kes nad on. Iga Juudas Iskarioti käe taga on meie Taevane Isa, kes annab meile karika, millest juua. Kui näeme sellistes olukordades Isa kätt, siis joome karika rõõmsalt tühjaks, olgu see nii kibe ja valus kui tahes. Aga kui me näeme ainult Juudast, siis võtame välja oma mõõga – nagu Peetrus – ja lõikame inimestelt kõrvad (või nende maine) maha või teeme muud sarnast. Kui Juudas Jeesuse reetis, siis suutis Jeesus teda kutsuda “Sõbraks”, sest Ta nägi selles selgelt oma Isa kätt.

Kui meid rünnatakse või meile esitatakse valesüüdistus, siis tahab Jumal, et alandaksime end Tema võimsa käe all. Seda on lihtne teha, kui näeme, et see on Jumala, mitte inimese käsi. Kui me näeme Jumala suveräänsust kõigis oma oludes, siis on lihtne end alandada. Ja Jumalal on lihtne meid õigel ajal ülendada.