Kuhu sa ebakindlal ajal jooksed?
Taavet on peale Jeesuse Kristuse Piibli kõige silmapaistvam tegelane. Tema nimi, mis esineb kuningas Jamesi piibliversioonis 1139 korda, tähendab “armastatut”. Jumal armastas teda ja tema loost inspireerituna armastavad teda endiselt miljonid Pühakirja lugejad. Kuid mitte kõik ei armastanud Taavetit. Teda vihkasid mõned tema enda vennad, tema äi kuningas Saul ja kõik Iisraeli vaenlased. Taaveti elule langenud Jumala soosing kutsus esile kadeduse ja muutis ta sõna otseses mõttes rünnaku sihtmärgiks. Jeesus hoiatas: „Ja teie saate kõikide vihaalusteks Minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.” (Mt 10:22). Me saame hakkama põrgu vihkamise objektiks olemisega, kui teame, et oleme taeva armastuse keskpunkt.
Kujutage ette Taaveti elu, mis oli emotsionaalselt nagu ameerika mäed. Kui harfimängijast sai hiiglase Koljati tapja, muutus ta tundmatust noorukist hetkega kangelaseks. Karjapoisist sai ühtäkki kuulsus. Jumal viis ta karjamaalt otse paleesse (2. Saamueli 7:8). Ta määrati Sauli armee ülemaks ja ta sõi kuningalossis kaaviari. Taavet elas nagu kuninga kass ja järsku tõmmati punane vaip ta jalge alt. Unenägu muutus õudusunenäoks. Sauli meeletu kadedus muutus paheliseks kinnisideeks teda hävitada. Sama kiiresti kui Taavetist sai Iisraeli kuulsaim inimene, nimetas Saul ta avalikuks vaenlaseks number üks. Kuningas hellitas oma hinges kurja kättemaksu ja püüdis Taavetit kolm korda odaga tappa, kuid Taavetil õnnestus surma vältida (1. Saamueli 18:11, 19:10). Saul lubas maksta tema tapmise eest, korraldas põgeneja massilise otsimise ja jälitas teda aastaid. Meie vastane otsib viise, kuidas meid iga päev hävitada (1. Peetruse 5:8), kuid Jumala käsi on meid kattev üleloomulik kilp (Ps 5:13).
Niisiis, Taavet on seadusevastane, kes põgeneb oma elu eest ja peidab end metsadesse ja koobastesse (1. Saamueli 23:14). Me kõik jookseme kuhugi. Kui olukord muutub raskeks, siis jookseme kas Issanda juurde või otsime varjupaika väljaspool Teda. Kui elu on ebaõiglane, inimesed kohtlevad teid halvasti ja vaenlane ründab igalt poolt, siis kust te endale varju otsite? Endiselt peavad paika vana laulu sõnad: “Kuhu ma põgenen? Oh, kuhu ma saan minna? Otsides oma hingele varjupaika? Kui vajan sõpra, kes mind lõpuks aitaks, kuhu mujale saan minna, kui mitte Issanda juurde?” Taavetil oli viis erilist inimest ja varjupaika, millel on suur vaimne tähendus:
1. Taavet põgenes prohvet Saamueli juurde Raamasse (1. Saamueli 19:18-24)
See on kõige õigem inimene ja parim koht, kuhu kriisiolukorras põgeneda. Raamas elas tohutult palju prohveteid, mistõttu Taavet jooksis Jumala prohveti juurde (kes oli teda veidi varem võidnud kuningriiki valitsema) palve ja nõu saamiseks. Kui seisate silmitsi katsumusega, astuge Jumala ligiolusse ja olge võitud inimeste lähedal, kes saavad teie eest palvetada, kuni olukord on edukalt lahendatud. Ärge tõmbuge endasse ja eraldage end. Leidke usklikke inimesi, kes suudavad teie kõrval seista ja teid toetada. Koostöös võitud inimestega on suur jõud.
2. Taavet jooksis oma parima sõbra Joonatani juurde (1. Saamueli 20:1)
Nad olid üksteise õemehed, kuid tegelikult olid nad lähedasemad kui vennad. Joonatan, kelle nimi tähendab “Jumal andis”, oli vaimne kaaslane, kes “kinnitas tema kätt Jumalas” (1. Saamueli 23:16). Ta nägi Taavetil olevat Jumala soosingut ja toetas teda ilma igasuguse kadeduseta, seda hoolimata tulevase kuninga edust. Nad olid parimad sõbrad: „…Joonatani hing oli nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge.” (1. Saamueli 18:1). Veidi varem oli Joonatan sõlminud Taavetiga lepingu ja kinkinud talle kuningliku rüü, mõõga, vibu ja vöö (1. Saamueli 18:4). See on nagu kinkida kellelegi oma lemmik jahipüss, õng, nuga ja saapad.
Me kõik vajame vaimseid sõpru, kelle poole rasketel aegadel pöörduda. Tõelised sõbrad tunnevad meid seest ja väljast, kuid ometi armastavad meid. Nad armastavad meid piisavalt, et rääkida tõtt, isegi kui see teeb haiget. Tõelised sõbrad aitavad teil usus kasvada, lubavad teil rääkida ilma hinnanguid andmata ja hoida saladusi. Hiljem, kui Joonatan lahingus hukkus, leinas Taavet teda: “Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis. Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu.” (2Sm 1:25-26).
See oli armastuse teistsugune tase, ilma romantika või seksuaalse varjundita. (Mõned üritavad seda muuta millekski perversseks. Taavet ei olnud gei, tal oli palju naisi – 2. Saamueli 3:2-5). Neid sidusid sügavad usalduslikud sidemed ja vastastikune kiindumus, mis kasvas välja vastastikustest huvidest ja koos veedetud ajast. See on pühendumus “Ma kaitsen su seljatagust kõigest hoolimata”, mis annab endast parima abivajava sõbra heaks. Joonatan aitas Taavetil pidevalt kuningas Sauli viha vältida teades, et see võib seada ohtu tema enda trooni pärimise. Igaüks vajab sõpra, kelle poole abi saamiseks pöörduda.
3. Taavet põgenes Noobi preester Ahimeleki juurde (1. Saamueli 21:1-9)
Noobi on leviitide ja preestrite linn, mis asub Jeruusalemma lähedal (1. Saamueli 22:19). See oli veel üks vaimne koht, kus võis leida varjupaiga jumalakartlike inimeste seas. Seal leidis Taavet preestri, kes teda lohutas. Meil on ka ülempreester, kelle juures saame abi otsida (Hb 4:14-16). Taavet sai oma jõu tugevdamiseks ka süüa (Ahimelek andis talle ja ta sõduritele vaateleiba). Seejärel andis Ahimelek Taavetile Koljati mõõga. See oli mineviku võidu karikas, millest sai prohvetlik lubadus. Vaata, mida Jumal on teinud ja Ta teeb seda uuesti. Taaveti usk tõusis hüppeliselt: „Kui Issand on mind juhtinud läbi mu elu suure lahingu, siis kannab Ta mind läbi ka selle aja! Seesama Jumal, kes aitas mul Koljatit tappa, päästab mind kuningas Sauli käest. Koljati mõõk oli käegakatsutav meeldetuletus Jumala majesteetlikkusest ja truudusest – Ta suudab ja võitleb minu eest taas!”
4. Taavet põgenes Gatti (1. Saamueli 21:10-15)
See oli suur viga. Kuidas ta üldse selle peale tuli? Koljati kodumaale Gatti minek, isegi mõõk käes, oli väga halb mõte, sest mõõka võis kiiresti märgata ja sellega teisi võitluseks provotseerida. Gati kuninga Aakise nimi tähendab “madude võlujat” (ilus nimetus kuradile). Gat oli paganlik vilistide linn, kurjuse kasvukoht. See on vaimne kujund sellest, kuidas sageli otsitakse varjupaika maailmast ja patust, selle asemel et otsida abi kirikust. Kui mõnedel inimestel tekivad raskused, siis satuvad nad uimastite, alkoholi, hooruse ja muudesse sõltuvustesse. See halb otsus tõi endaga kaasa Taaveti hirmu ja rumala käitumise. Ta hakkas hullu teesklema (sülitama habemesse, teeskledes krambihoogu), et ohust vabaneda. Ärge jookske Gatti (paganlik maailm teid ei aita). Selle asemel jookske Raamasse või Noobi, jookske Issanda ja Tema rahva juurde, et leida abi oma raskustes.
5. Taavet põgenes Adullami koopasse (1. Saamueli 22:1-2)
Taavet oli koopamees. Ja nii leiame Taaveti tema koopast. Adullam tähendab “puhke- või varjupaika”. Heebrea keelne sõnajuur tähendab “rippuma” (nagu ämber köie otsas). Taavet rippus nööri otsas. Kui olete oma nööri otsa jõudnud, siis siduge sinna sõlm ja oodake! Tavaliselt siis ilmub Jumal välja. Kurnatud Taavet jõudis omadega põhja ja siis hakkas Jumal olukorda “lahendama”. Ta tõi Taaveti ellu 400 meest: “… kel oli kitsas käes, kel oli võlausaldaja, kes olid hinges kibestunud, ja ta sai nende pealikuks” (1. Saamueli 22:2). Paremat ei kujuta ettegi – muserdatud luuserite kirju salk! Kuid Jumal kasutas Taavetit, et muuta kaotajad võitjateks, kellest said hiljem tema armee võimsad ja vaprad sõdalased. Keerulistel aegadel ühendab Jumal meid teiste katkiste inimestega, kes on sarnastes olukordades. See on vastastikku kasulik – nemad vajavad meid ja meie vajame neid.
Kuhu teie siis täna jooksete? Kas te jooksete Jumala suunas (Saamueli, Joonatani või Ahimeleki juurde)? Või põgenete Jumala eest (Gatti)? Raskused elus on vältimatud. Pidage vaid meeles, et teil on varjupaik, kuhu saate varjuda – “Jumal on meie varjupaik ja tugevus,meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.” (Ps 46:1).
Autor: Ben Godwin / charismamag.com
Allikas: https://ieshua.org/kuda-ty-bezhish-vo-vremya-neopredelennosti.htm
Mis on truudusetus ja kuhu see viib?
Kuhu teie keerdunud teed viivad?
Kuhu te lähete, kui kuulete halbu uudiseid
Ma lasen vihma sadada omal ajal: need on õnnistuse vihmad (Hesekiel 34:26)
Prints Philipi ema päästis holokausti ajal juute
Pastor Inthy pere Laoses lootis Jumala peale ka isa vangistuse ajal
“Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.” Efeslastele 6:18
Libeerias hukkus krusaadi ajal 29 inimest
Aisha avastamine viis tema tütre röövimiseni – “mošees teatati palvete ajal, et olin pöördunud kristlusesse”
Intervjuu psühholoog Aleksei Travnikoviga perekonna väärtusest Ukraina sõja ajal