Kui Bagdadisse saabus surm

Sufi mõistujutt.

Sufi õpilane Bagdadis kuulis haagissuvilas olles juhuslikult kahe võõra inimese vestlust, millest ta sai aru, et üks neist on Surmaingel.

“Järgmise kolme nädala jooksul külastan ma kolme inimest selles linnas,” ütles ingel vestluspartnerile.

Õpilane oli nii hirmunud, et püüdis jääda märkamatuks, hoidis isegi hinge kinni ja istus liikumatult nurgas, kuni ingel ja tema kaaslane lahkusid.

Siis hakkas ta tõsiselt mõtlema, kuidas võimalikku kohtumist surmaga vältida ja jõudis lõpuks järeldusele, et kui ta Bagdadist lahkub, siis ei saa ingel teda endaga kaasa võtta.

Sekunditki kõhklemata laenas õpilane kõige kiirema hobuse, mille ta leidis ja tormas nagu tuulepööris Samarkandi poole, peatumata ei päeval ega öösel.

Vahepeal kohtus Surmaingel sufismi õpetajaga ja nad rääkisid erinevatest inimestest.

Ja kus on teie õpilane see ja see? – küsis ingel.

“Ta peab olema kusagil läheduses, võib-olla on ta haagissuvilas ja tegeleb endassesüüvimisega,” vastas sufi.

“See on kummaline, väga imelik,” ütles Angel, “sest ka tema on minu nimekirjas. Ja siin on kirjutatud, et ma võin tema hinge võtta nelja nädala jooksul ainult Samarkandis ja mitte kusagil mujal.”

Kui surmaingel tuleks sulle täna järele, siis kas sina ei tahaks põrgusse sattumist vältida?