“Kui ma neid kallistan, siis värisevad nad õnnest, sest tunnevad, et on kaitstud…” Kuidas Euroopa kristlased Ukraina põgenikke teenivad

Pärast vaenutegevuse puhkemist on Ukrainast lahkunud üle 3,7 miljoni inimese, teatas portaal Axios 27. märtsil, viidates ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR) andmetele.

Kõige rohkem pagulasi võeti vastu Poolas – 2,1 miljonit. Rumeenia piiri ületas 555 tuhat, Moldova piiri 371 tuhat, Ungari piiri 324 tuhat ja Slovakkia piiri 256 tuhat inimest. Ukraina põgenikke saabus Venemaale 271 tuhat ja veel 4,9 tuhat – Valgevenesse.
Veel 6,5 miljonit inimest peetakse riigisiseselt ümberasustatuks.

Vastus Ukraina humanitaar- ja sotsiaalsele katastroofile ei olnud mitte ainult enneolematud sanktsioonid Venemaa vastu, vaid ka (eelkõige Euroopa riikide) kristlaste enneolematu solidaarsus, kes on valmis ohverdama oma ressursid ja isegi riskima oma eluga selleks, et aidata miljoneid inimesi.

Chelmi linn (Poola), 25 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Riided seljas, seisavad sajad ukraina naised ja lapsed tundide kaupa järjekorras, et pääseda Poolasse, olles osa suurimast inimeste ümberpaigutusest Euroopas pärast Teist maailmasõda. Nad rändavad murelikult tundmatusse tulevikku võõras riigis.
Hiljem aga sihtkohta jõudes asendub hirm üllatusega. Vabatahtlikud on kleepinud oma autode akendele Ukraina lipud ja ukrainakeelsed sildid: “Tasuta sõit varjupaika.”

Autojuhid viivad pagulased Chełmis asuvasse baptisti kirikusse, mis asub vaid mõne miili kaugusel teest, kus inimesed üle kogu maailma – Poolast, Lätist, Inglismaalt, Ameerika Ühendriikidest ja paljudest teistest riikidest – pakuvad põgenikele turvalist elukohta tundideks, päevadeks või nii kaua kui vaja..
Ajutistes ootesaalides on lastega naised segaduses ja jahmunud, kuuldes, kuidas kiriku vabatahtlikud räägivad neile, et kirikus on neile tasuta süüa, jooke, duširuum ja magamiskohad. Koguduses on isegi varustatud lasteala, kus lapsed saavad pallidega mängida või ekraanile projitseeritud õppevideoid vaadata.

“See, mida me näeme, on tõeline armastuse ja suuremeelsuse liikumine kogu riigis. Poolakad avavad uksed ja embavad ukrainlasi. Nad viivad nad oma kirikutesse ja  kodudesse. Nad toidavad neid. Nad hoolitsevad nende eest,” ütles Poola baptistiliidu president Marek Glodek. “Ja Jeesus pidevalt kutsub üles oma jüngreid seda tegema.”

Chełmi lattu jõuavad ukrainlastele mõeldud annetused sama kiiresti kui nad lähevad Ukrainasse ja varjupaikadesse kogu Poolas.
Valgevene piiri lähedal pakub kirik peavarju umbes 50 põgenikule ja saadab Ukrainasse humanitaarabi. Seda tööd juhivad osaliselt ukrainlased Nataša ja Sergei, kes tulid Poola 10 aastat tagasi.

Nataša helistab kaks korda päevas oma vanematele Ukrainas, et uurida, kas nad on elus. Nende hääli põgusalt kuuldes jätkab ta kaasmaalaste abistamist.

“Ma näen hirmu nende nägudel. Ma näen nende valu. Ma näen nende silmis pisaraid. Ma näen hirmu oma pere pärast, kelle nad maha jätsid. Aga ma näen ka, kui turvaliselt nad end siin tunnevad. Kui ma neid kallistan, siis värisevad nad õnnest, sest nad on turvalises kohas,” rääkis ta. “Mulle tundub, et ma teen nii vähe. Tunnen, et suudaksin anda endast palju rohkem. Kuid ma püüan teha kõik selleks, et need inimesed teaksid, et me tegime kõik, mis suutsime.

Kristlased kõikjalt maailmast teenivad ühel või teisel viisil inimesi, kes põgenevad langevate pommide, hävinud majade ja surma eest.

Kümnetes Ukraina piiril asuvates varjupaikades räägitakse inglise, läti, vene, poola, saksa, islandi, ukraina ja teisi keeli.

Hoolimata kurjuse, hirmu ja seadusetuse paljunemisest, valab Jumal oma laste kaudu armu šokeeritud maailma peale – nende teenimise kaudu, kes teenivad oma autodega, et viia ukrainlased ohtlikest piirkondadest välja, kes koguvad raha abivajajatele, neile, kes kohtuvad, toidavad, aitavad paberimajanduses, lohutavad ja jutlustavad Jumala armastusest ja halastusest.

Vastavalt The Christian Postile.

Allikas: «Когда я обнимаю их, они дрожат от счастья быть в безопасности…» Как европейские христиане служат украинским беженцам – ВО СВЕТЕ (inlight.news)