Kui meid vihatakse, siis olgu see õigel põhjusel

Jeesus lubas meile, oma järgijatele, korduvalt, et meid vihatakse. Me peaksime seda ootama ja isegi aktsepteerima. Veendume lihtsalt selles, et meid vihatakse õigetel põhjustel. Vihkamine valedel põhjustel pole aktsepteeritav ja kindlasti pole see midagi, mille üle õnnelik olla.

Jeesus ütles: “Ja kõik vihkavad teid Minu nime pärast; aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse. ” (Matt 10:22)

Kuid pöörake tähelepanu sõnadele “Minu nime pärast”. Meid hakatakse massiliselt vihkama seotuse eest Temaga, Tema nime kuulutamise ja Tema väärtustest kinnipidamise pärast. Selle tõttu meid solvatakse, põlatakse, kiusatakse taga ja isegi tapetakse.

See on olnud nii kogu kiriku ajaloo vältel ja seda juhtub praegu kogu maailmas: kristlasi tapetakse iga päev lihtsalt nende usu tõttu. Nende tulevane tasu on suurepärane.


Jeesus ütles ka: “Kui maailm vihkab sind, siis tea, et ta vihkas Mind ka varem. Kui oleksid maailmast, siis armastaks maailm omi; aga kuna sa pole maailmast, vaid Ma valisin sind maailmast välja, siis vihkab maailm sind. Tuleta meelde sõna, mis Ma sulle ütlesin: sulane pole suurem kui tema peremees. Kui nad Mind taga kiusasid, kiusavad nad ka sind taga; kui nad on Minu sõna pidanud, peavad nad ka sinu oma. ” (Johannese 15: 18–20)

Meid kiusatakse taga niipalju, kuna vaim, milles elame, erineb langenud ja mässulises maailmas elavast vaimust. Kuivõrd me jäljendame Kristuse iseloomu, kohtleb maailm meid nii, nagu see Temaga käitus.

Sellepärast ütles Jeesus: “Õndsad on need, kes on õiguse pärast välja visatud, sest nende oma on taevariik. Õndsad olete siis, kui nad teid sõimavad ja taga kiusavad ning igati ülekohtuselt teist kurja räägivad. Rõõmustage ja tundke rõõmu, sest teie tasu on suur taevas: niisamuti kiusasid nad taga teie ees olnud prohveteid. ” (Matt. 5: 10–12)

Prohveteid visati rohkem kividega surnuks kui neile aplodeeriti, neid vihati rohkem kui nende üle rõõmustati, neid kiusati rohkem kui kiideti. Jeesus ütles, et sama juhtub ka meiega Tema ja õigluse pärast.

See on osa meie loost, et meiega käitutakse nii, nagu Temaga käituti. (Las ma tuletan teile meelde, et Ta löödi risti.)

Kui meid Tema pärast põlatakse, peame seda auasjaks. Apostlite tegudes on kirjutatud, et pärast seda, kui sanhedrin apostleid evangeeliumi kuulutamise eest karistas, „lahkusid nad sanhedrinist, rõõmustades, et nad olid väärt Issanda Jeesuse nime pärast kandma häbiplekki” (Apostlite teod 5:41).

Milline au ja milline rõõm! Religioossed juhid suhtusid neisse samamoodi nagu Yeshuasse. Ja nii tundsid apostlid rõõmu, kui neid peksti Tema nimel, tunnustades neid seega oma perekonna osana ja Tema liikumise juhtidena. Sellepärast olid nad õnnelikud.

Mis puudutab sanhedrini käsku enam seda nime mitte kuulutada, siis nende vastus oli:

“Ja iga päev templis ja majast majja ei lakanud nad Jeesuse Kristuse kohta evangeeliumi õpetamast ja kuulutamast.” (Ap 5:42)

Austuses kogu juhtkonna vastu kavatsesid nad kuuletuda Jumalale, mitte inimestele. Nad jutlustasid rohkem, mitte vähem. Kui valitsus üritab meid vaigistada, peame järgima nende eeskuju.

Kuid on veel midagi, mida Pühakiri ütleb tagakiusamise ja vastuseisu kannatuste kohta.

Peetrus kirjutab: “Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast,  sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim. Ärgu aga keegi teie seast kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või teiste ellu sekkujana! Aga kes kannatab kristlasena, ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale au selle nimega!” (1. Peetruse 4: 14–16)

Selles pole midagi auväärset, kui teid vihatakse Teie omaõiguse pärast (õigluse asemel). Selles pole midagi positiivset kui meid solvatakse meie silmakirjalikkuse ja patu pärast. Pole midagi kiiduväärset ära põlgamisest, mille on toonud kaasa meie vastik, õel või julm käitumine.

Kordan Pauluse sõnu: „Ärgu aga keegi teie seast kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või teiste ellu sekkujana!” – või, nagu öeldakse mõnes inglise keelses tõlkes, „häirijana” või „tüütu inimesena ”.

Mõned meist arvavad, et kannatame tagakiusamise all, kuigi tegelikult on see meie suure, filtreerimata ja kontrollimatu suu tagajärg. Me arvame, et meid koheldakse samamoodi nagu Jeesust, kuigi tegelikult koheldakse meid nagu sitapead.

Seetõttu olgem tugevad ja kindlad, ärgem häbenegem Jeesuse evangeeliumi ja õigluse põhimõtteid, mis hõlmavad veel sündimata laste, perekonna, õigluse, vaeste kaitset.

Kuid ärgem ajagem segi Kristuse kannatusi oma lihaga. Esimene on meile auasi. Teine on häbi.

Michael Brown / askdrbrown.org

Allikas: https://ieshua.org/esli-uzh-nas-nenavidyat-pust-eto-budet-po-pravilnoj-prichine.htm