Kui mentorlus läheb segaseks

Saage tuttavaks Katie’ga (mitte tema pärisnimi).

See noor naine on umbes 20-aastane, hiljuti lõpetanud ülikooli. Käime samas kirikus. Mingil hetkel pöördus ta minu poole ja küsis, kas ma võiksin olla tema mentoriks. Nii algasid aastatepikkused kohvikuvestlused, tekstisõnumite vahetamine ja partnerlus teenistuses.

Oleme koos palvetanud. Oleme koos Piiblit uurinud. Oleme rääkinud sellistest rasketest teemadest nagu sündimuskontroll, pettumus ja kutsumus eesmärgiga kasvada Kristuses.

Ma armastan Katiet. Paberil on meil Tiitus 2 mentorsuhe, millest unistab iga naisteenistuse juht. Välja arvatud mõnikord, mil see pole nii. Katie ei tee alati selliseid valikuid, mida ma teda tegema julgustan (ja palvetan), ning tema avalik käitumine on mulle mõnikord häbi ja pettumust valmistanud.

See ei kehti aga ka ainult Katie kohta. Ma mõtlen mitmele teisele korrale, kui noor naine, kellesse olen investeerinud, on valinud tee, suhte või Piibelliku positsiooni, mis on vastu sellele tõele, mille kohta palvetasin, et ta seda näeks Jumala Sõnas.

Olen rohkem kui korra pidanud maadlema sellega, kuidas reageerida, kui Tiitus 2. peatükk läheb viltu.

Tõeline Tiituse 2

Kui mängiksime sõnade seostamist Piibliga, seostataks Tiitusele 2 sõnaga „mentorlus”. Selles lõigus esitab Paulus jüngriks olemise mudeli, mille kohaselt on vanemad mehed noorematele meestele jumalakartlikku käitumis eeskujuks ja vanemad naised õpetavad nooremaid naisi:

“Vanad mehed olgu kained, väärikad, mõõdukad, terved usus,  armastuses, kannatlikkuses. Niisamuti käitugu vanad naised pühalikult: ärgu olgu  keelepeksjad, ärgu orjaku liigselt veini, vaid õpetagu head, et nad suudaksid mõistlikult juhatada noori naisi armastama mehi ja lapsi. Nad peavad olema mõõdukad, puhta meelega, virgad majatalituses, head, alistunud oma meestele, et Jumala sõna ei teotataks.” (Tiitusele 2:2–5)

Ma armastan Tiitus 2 – ja suhteid, mis see minu elus on sünnitanud. Minu osadust Kristusega on rikastanud vanemad naised, kes on näidanud üles jumalakartlikkust või avanud minuga Jumala Sõna. Minu usk on teravnenud ja mu elu rikastatud, kui olen veetnud tahtlikult aega selliste nooremate naistega nagu Katie.

See jüngriks olemise meetod on koguduse töö jaoks hädavajalik – ja ometi, ma arvan, saame selle sageli valemiga, millel on etteantud tulemused. Eeldame, et kui veedame piisavalt aega – või õiget aega – nooremate kristlastega, siis kasvab nende küpsus ja jumalakartlikkus eksponentsiaalse kiirusega. Kui seda ei juhtu, siis eeldame, et probleem on meis.

Võib-olla on aeg vaadata uuesti Tiituse 2-st peatükki.

Truudus Pühakirjale, mitte tulemusele

Apostel Paulus kirjutas oma juhendatavale Tiitusele, Kreeta noorele kristlikule juhile. Paulus kirjutab: „Ma jätsin su Kreetale maha selleks, et sa seaksid korda, mis jäi korraldamata, ning seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma tegin sulle ülesandeks.” (Tiitusele 1:5). Kui teised Pühakirja osad on peamiselt ajaloolised või prohvetlikud, siis see kiri on peamiselt õpetuslik. Tiituse 2. peatükis annab Paulus Tiitusele juhiseid, mida ta peaks tegema – mitte seda, mis juhtub, kui ta seda teeb.

Olen sageli kuulnud, et Lore Ferguson Wilbert võitleb “truuduse eest Jumala Sõnale, mitte tulemusele”. See kehtib kristliku elu – eriti kristliku jüngerluse – kohta. Investeerime teiste ellu. Palvetame oma kristlike vendade ja õdede eest. Me õhutame üksteist õiguse ja heade tegude poole. Me kanname üksteise koormaid. Me teeme seda mitte sellepärast, et meile oleks tagatud konkreetne tulemus, vaid sellepärast, et Jumala Sõna kutsub meid selleks.

Mentorlus peaks olema segane

Kui rääkida mentorlusest, siis enamik meist soovib fantastika valdkonda kuuluvat versiooni, kus aega ja energiat on külluses, suhtlemine on lihtne ja pühitsus kohene. Kuid just sellepärast, et meie elu on nii segane – mitte sellepärast, et see oleks korras –, vajame ennekõike just selliseid suhteid.

Olen veetnud lugematuid tunde nooremate ja vanemate naistega, kes igatsevad saada jüngriteks või loodavad teha jüngriteks teisi naisi. Mõlemad rühmad jäävad sageli oma nurkadesse, sest nad ei tea, kuidas segaduse keskel kohtuda.

Paulus rääkis segadusse, kui ta neid juhiseid andis. Tiitust ja tema koguduse liikmeid ümbritsesid ju kurjad eeskujud: „Nad väidavad end tundvat Jumalat, aga tegudega salgavad tema, sest nad on jäledad ja sõnakuulmatud ega ole ühelegi heale teole kõlblikud.” (Tiitusele 1:16). Me vajame jumalakartlikke juhendamissuhteid just seetõttu, et kiusatus pattu teha on nii tugev.

Teie koguduses ei eksisteeri sellist noort naist, kes tunneb Piiblit seest ja väljast, mõistab täielikult Jumala plaani oma elu jaoks ja järgib Teda täiuslikult. Kui ta eksisteeriks, siis ei oleks tal mentorit vaja. Jüngriks olemine tähendab alati seda, et segased inimesed suunavad sassis  inimesi täiusliku Päästja poole.

Ainulaadne side

On palju ühiskondlikke organisatsioone, mis teevad koostööd vanemate meeste ja nooremate meestega ning vanemate naiste ja nooremate naistega. Mis aga kirikut eristab, on evangeeliumi sõnum. Meie ühine Päästja on meie ühine alus.

Kui inimene, kellesse olete investeerinud, valmistab Teile pettumuse, siis on see evangeeliumi võimalus. Võite näidata välja uhkust, kibestumist või viha. See naine võib väljendada pattu, ebaõnnestumist või kahtlust. Teil mõlemal on võimalus tunnistada, meelt parandada, andestada ja valida evangeeliumi lootus. Kristuses võib iga suhtlus olla evangeeliumist läbi imbunud.

Suurem pilt

Kui võtame Tiituse 2 selle kontekstist välja või vaatleme seda kristliku jüngriks olemise ainsa mudelina, siis saame lihtsustatud lähenemise, millega kaasnevad ebarealistlikud ootused. Meil on vaja kogu Piiblit, mis tuletaks meile meelde, et kirik on õige koht patustele, kes teevad vigu, maadlevad raskete küsimustega ja panevad sageli eesmärgist mööda.

Kui me oleme oma juhendamistöö tulemustest heitunud, siis tuletab Jumala Sõna meile meelde, et oleme heas seltskonnas. Jeesus veetis lugematuid tunde oma 12 lähima järgijaga. Ja ometi reetis Juudas Ta, Peetrus salgas Teda, Toomas kahtles Temas ja jüngrid olid regulaarselt segaduses selles, mida Ta püüdis saavutada. Kristuse investeeringu „tulemused” tundusid vähemalt alguses puudulikud. Kuid Tema investeering neisse oli hindamatu kingitus.

Nooremad kristlased valmistavad Teile pettumuse. Nii ka vanemad. Samuti valmistate Teie neile pettumuse. Kuid kui Teie mentorsuhted panevad Teid otsima Jeesust ja Tema abi, siis olete juba edukad.

Autor: Erin Davis / When Mentoring Gets Messy (thegospelcoalition.org)

Kes suudab pattu mõista? Sügav halastus meie süngele hullumeelsusele

Olen oma kristliku elu erinevatel hetkedel tundnud, et mu põsed põlevad häbist, kui olen patuga silmitsi seisnud. Olen .....

Jumal armastab teie segamini olevat ja mitte muljetavaldavat kirikut

Maailm kubiseb anonüümsetest pühadest, kes näevad märkamatult vaeva oma väikese Jumala kuningriigi plaani kallal. Nendes pole midagi väljakutsuvat. .....

Jumal pole sind unustanud! Ta taastas Eelija ja Ta suudab taastada ka sinu

Šalom, kui sa teda näeksid, siis sa ei tunneks teda ära. Juuksed sassis, silmad hirmunud ja hing meeleheitest .....

Mineviku parandamine

“…kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis annan ma selle neljakordselt tagasi.” Luuka 19. Sakkeus mõistis, et .....

Süda, mis loob peo

Elu meie kodus peaks olema iga pereliikme jaoks  pidupäev. Selle pidustuse reaalsuseks muutmiseks peate natuke enda kallal tööd .....

Kui lapsendamine murrab teie südame

2007.aasta aprilli teisipäeva varahommikul laskusin põlvili ja tunnistasin Jumalale, et minu elu Temaga oli liiga mugav. Palusin Tal .....

Aga kuidas on lood õgardlusega?!?!

Miks teevad konservatiivsed kristlased homoseksuaalsuse teemal nii suurt lärmi ja annavad kõigile, eelkõige iseendale vabaduse siis, kui tegemist .....

Kuidas tulla toime oma abikaasa pideva patustamisega? Vastused õnnetu naise küsimusele.

Lõpetame tänase nädala kainestava kirjaga anonüümselt naiselt, kes kuulab meie taskuhäälingusaadet. Ta palub abi. Selles osas käsitleme täiskasvanutele .....