“Mida sa teeksid, kui oleksid jälle 22-aastane?”Mulle esitati see küsimus hiljuti ülemaailmsel misjonikonverentsil.
Ma sain 22-aastaseks Wheatoni kolledži viimase aasta keskel. Õppisin inglise kirjandust ja kavatsesin minna Fulleri teoloogilisse seminari.
Minu kihlus Noeliga leidis aset viis kuud pärast 22-aastaseks saamist ja vahetult enne ülikooli lõpetamist. Jumala kutse minu elule oli minu jaoks selge, kuid samas mitte konkreetne: tundsin, et mind kutsutakse Jumala Sõna juurde. Mida ma peaksin selle teadmisega peale hakkama, ei olnud aga mul aimugi.
Kui ma endale selle küsimuse esitasin, sain aru, et see paneb mind küsima: “Mida ma teeksin teisiti?”
Kuid see ei tundunud mulle kasulik, sest vastus tuli nagu iseenesest: “Püüaksin kõike paremini teha – palvetaksin paremini, ülistaksin paremini, armastaksin oma naist paremini, tunnistaksin uskmatutele paremini, õpiksin paremini.”
Niisiis tundsin hoopis, et pean minema teises suunas ja muutma sõnastust: “Mis on kõige tähtsam, mida ma teeksin 22-aastaselt?”
Mitte abstraktselt, vaid konkreetselt mina, lähtudes sellest, kus ma olin ja kes ma olin 1968. aastal. Kui ma peaksin, olles samades asjaoludes, kõike otsast peale alustama?
Nii et ma teeksin järgmised kuus asja:
1. Ma abielluksin radikaalse naisega, kes on valmis riskima ja minema ükskõik, kuhu järgides Jeesust, naisega, kes soovib, et kogu maailm muutuks kristlikuks, tegelikult abielluksin Noel Henryga
Varsti pärast meie kohtumist, kui olin 20-aastane ja olime armunud ning mõtlesime juba abielu peale, küsisin temalt: “Kui Jumal kutsub mind Aafrikasse misjonäriks, kas tuled minuga kaasa?” Ta vastas: “Jah, ma näen, kuidas minu kutsumus on olla sinu lähedal ja sind toetada.”
Abiellusime 22-aastaselt ja minu esimeseks töökohaks oli õpetada kuus aastat St. Pauli kolledžis. Kuid kui olin 33-aastane, muutus Jumala kutse pastori teenistusse vastupandamatuks ja küsisin, kas ta toetab mind selles. Ta nõustus.
Ühel pühapäeval, kui teenisin, olin nii heidutatud ja rusutud, et matsin näo kätesse ja ütlesin söögilauas valjult, et ta mind magamistuppa kuuleks: “Ma arvan, et on aeg minna Aafrikasse.” Samal hetkel tuli magamistoast: “Ütle mulle, millal oma kotid pakkida.”
Pärast nelja aasta pikkust pastoraalset teenistust puudutas Jumal meid ülemaailmsete missioonide küsimuses sügavalt ja ma küsisin temalt: “Mis oleks, kui me kutsuksime kõiki koguduse inimesi, kes on missioonide läbiviimisest tõsiselt huvitatud, meie juurde reede õhtul?” Ta toetas ka seda ideed. Ja järgmise 20 aasta jooksul (tavaliselt) kaks korda aastas kogunes meie elutuppa ja söögituppa umbes sada inimest, nii et kogu mööbel tuli viia ülakorruse magamistuppa.
Seega, kui oleksin 22-aastane, abielluksin ikka sellesama naisega.
Õppetund teile: palvetage, et teie tulevane naine (või mees) või praegune abikaasa oleks julge, valmis riskima ja järgima Jeesust kõikjal, kuhu Ta teid kristlasena minema kutsub.
2. Liituksin koos oma noore naisega Piibelliku usuga kirikuga, kes kuulutaks Piiblit, oleks Piibelliku ülesehitusega ja kuuletuks Piiblile
Igal pühapäeval käiksime sellises kirikus ühistel jumalateenistustel.
Püüaksime hakata kirikut teenima lootuses, et see usklike kogukond kaitseb ja arendab meie usku ning aitab meil välja selgitada meie vaimseid ande ja kutsumust ning käivitab meid teenistusse.
22-aastaselt vastabiellunutena liitusime koos Noeliga Californias Pasadenas asuva Lake Avenue koguduse kirikuga. Noel avastas endas talendi vaimupuudega noortega töötamiseks. Aga mina avastasin, et mul on õpetamise and, kui õpetasin pühapäevakoolis seitsmenda klassi poisse, seejärel üheksanda klassi poisse ja seejärel kristlikke noori.
Kus kinnitatakse teie teenistusse kutsumine või missioon ja kus teid kasvatatakse? Kohalikus kirikus.
Ma sattusin Lake Avenue kiriku diakonite hoole alla ja mind suunati pühitsemise teele. Glenn Dawson hoidis minuga ühendust kolme seminari aasta jooksul ja kolm aastat pärast seda, kui õppisin Saksamaal. 1975. aastal, seitse aastat hiljem, pühitseti mind evangeelsesse teenistusse samas kohalikus kirikus. Hämmastav suhtumine.
Õppetund teile: leidke kirik, kus on Piibellik usk, Piiblit jutlustav kirik, Piibellik ülesehitus ja Piibellik kuulekus. Saage selle osaks, teenige seda, avastage oma talendid ja alistuge kogudusele järgides Jumala kutset.
3. Läheksin seminari
Ma läheksin seminari ja veedaksin kolm või neli aastat täielikult süvenenult kreeka ja heebrea keelse Piibli põhjaliku uurimisse, et panna alus kogu eluks, nähes Tema Sõnas Kristuse au nii selgelt, et ma kunagi ei kõhkleks soovis uskuda ja rääkida seda, mida Piibel õpetab, kõikjal, kuhu Jumal mind suunab.
Ma ei tähtsustaks praktilisi kursusi, kuid kogu aeg, mis mul oleks, kuluks õppekavale tuginedes eksegeesikursustele, lähtudes eeldusest (mida ma endiselt usun 72-aastaselt), et üldised praktilised oskused õpitakse paremini kirikutöö käigus; kuid viljakaks Pühakirja uurimiseks mõeldud eksegeetiliste oskuste süvendamistja harjutamist on kõige parem läbi viia põhjaliku klassiruumisuhtluse ja teabevahetuse abil, kvalifitseeritud õpetaja valvsa pilgu all.
Ma paneksin kõige olulisemaks Piibliteksti algse tähenduse – Piibli kirjutajate algsete kavatsuste – uurimise, sest just need tähendused ja faktid on asjakohased kõigi maailma rahvaste jaoks – igal ajal, igal hetkel. Minu ideed kaasaegsest läänemaailmast ja eeldused nende tähenduste rakendamisest minu olukorras pole nii olulised, kui Jumal asetab mind inimeste hulka, kelle kultuur on minu omast radikaalselt erinev. Kuid Piiblisalmide originaalsed ja algsed tähendused on esmatähtsad. See on see, mille poole ma püüdlen.
Õppetund teile: olenemata sellest, kas käite seminaris või mitte, immutage end võimalikult palju Pühakirjaga, avades end Piibli kõige sügavamate õpetajate, nii elavate kui ka juba lahkunute, mõjule.
4. Valiksin oma elu lõpuni iga päevase Piibli lugemise
Ma muudaksin oma Piibli lugemise olulisemaks toidust, trennist ja isegi oma naise suudlemisest.
22-aastaseks saamisest on möödas umbes 18 340 päeva ja ma arvan, et lugesin sel ajal oma Piiblit sagedamini kui sõin. Loomulikult olen ma selle ajajooksul lugenud Piiblit sagedamini ja rohkem kui telerit või filme vaadanud. Lugesin nendel päevadel Piiblit sagedamini ja rohkem kui suudlesin oma naist, sest tihti olin temast eemal, kuid mitte kunagi ei olnud ma Piiblist eemal.
Sain Piibli lugemise kohta nii mõndagi teada ja kui oleksin 22-aastane, kõlaks minu lubadus Piiblit lugeda umbes nii:
Võtan vastu otsuse, et Piiblit lugedes ületan iga päev ebamäärase arusaamise ebamäärasusest kirjakohast, jõudes iga Piiblilõigu sisu tuumani;
- ja ma murran läbi ja süvenen teksti tõlgendamisse vastavalt autori mõttele – nii inimlikule kui ka jumalikule;
- ja ma lähen oma teed ja süvenen kõigi sõnade, grammatika ja loogika taga olevasse tähendusse;
- ja ma töötan selles sügavas tähenduses, kuni suudan seda reaalsust emotsionaalselt kogeda, kuni emotsioonid hakkavad vastama selle reaalsuse olemusele;
- ja ma künnan ja süvenen teksti aluseks oleva reaalsusega võrdelisse emotsionaalsesse tunnetusse ja läbi selle, kuni see võtab minu elus sõna ja teo vormi;
- ja ma lähen läbi selle emotsionaalselt laetud sõna ja teo, kuni teised näevad tegelikkust ja liituvad minuga selles kohtumises Jumala Sõnaga;
Misjonipõllul ei ole võimalik varjata pealiskaudset kohtumist elava Jumalaga ja selle kuulsusrikka reaalsusega, mille Ta on Pühakirjas avaldanud. Piibli pealiskaudsest lugemisest, mis ei levi sõnadelt tähendusele, tähendusest tegelikkuse ja tegudeni, on vähe kasu, kui seisad silmitsi nende rahvaste tohutute deemonlike jõududega, kuhu evangeelium ei ulatu.
Õppetund teile: lugege iga päev oma Piiblit. Kui teil on aega hommikusöögiks, siis ärge kunagi öelge, et teil pole aega Jumala Sõna jaoks. Ärge häälestage ennast tõsiasjale, et teile meeldib Piibli lugemine lihtsalt puhtalt südametunnistuse tõttu, kuna peate lugema ja te seda ka tegite (nii-öelda panite linnukese kirja „Piibli lugemise” rea taha), vaid nautige elavat, üleloomulikku kohtumist Jumala tegelikkusega Pühakirjas.
5. Minust saaks kristlane hedonist
Teisisõnu, ma tahaksin leida rohkem rõõmu Jumalast kui millestki muust maailmas, isiklikust pühadusest, valule vaatamata vankumatuse ja Jumala au ülendamise nimel.
Ma saaksin selguse ja enesekindluse järgmises ütluses: Jumal on minus kõige rohkem ülistatud, kui mina leian eelkõige oma rahulolu Temast.
See tähendab, et Jumala lubadusi nautides surmaksin Püha Vaimu väega kõik oma uhkuse, enesekindluse, iha, ahnuse ja hirmu idud, mis minus pead tõstavad. Sest kui need patud ei sure, siis ma ei kanna vilja selles elus ja mind mõistetakse hukka tulevases elus.
Ma tunnistaksin 22-aastaselt, et võitlus rõõmu pärast Jumalas kõigis eluoludes on tähtis võti minu missiooniks tõelise pühaduse ja viljaka visadusega elus, mille läbi Issand saab austatud.
Õppetund teile: hakake kristlasest-hedonistiks, hoolimata sellest, kas nimetate end nii või mitte. Ärge püüelge au poole. Ärge püüelge seksuaalse rahulduse poole. Ärge püüelge rikkuse poole. Ja ärge keskenduge turvalisuse säilitamisele. Püüdke rahulduda rõõmust Jumalas, mis pakub teile alandlikkust ja kasinust, samuti lihtsust ja ohverdavat, riske võtvat armastust.
6. Tunnistaksin, et ma ei kuulu enam iseendale, vaid mind on ostetud kalli hinnaga ning oma ihu ja hingega kuulun Jeesusele Kristusele, et Ta mind kasutaks ja see tooks Talle au selles maailmas
Ja ma pakuksin ennast Jumalale ja ütleksin talle, et Ta saab minuga teha kõik, mis Talle meeldib, igal pool ja igal ajal, mis on Talle sobiv.
Ja ma oleksin psalmi 25 pähe õppinud ja usaldanud oma elu juhtimisel Jumala hämmastavaid lubadusi, mis on antud nendes väärtuslikes salmides.
Issand on hea ja õige, seepärast juhatab Ta patuseid teele, juhatab tasaseid õiguses ja õpetab alandlikele oma teed. (Laul 25: 8–9)
Õppetund teile: õppige pähe 25. psalm. Palvetage seda kui oma palvet. Andke end täielikult Jumalale ja Tema ülesandele. Ja usaldage Teda.
