Kui palju võib pastor oma naisele rääkida?

Pastori amet on seotud sellise teabe saamisega, mida Te ei saa sageli isegi abikaasale edasi anda. Või on see siiski võimalik?
Seda on kogenud iga kirikuõpetaja. Naasete koju pärast kohtumist kellegagi, kelle elu on patu või kannatuste tõttu ootamatult raskeks muutunud. Teie naine saab kohe kõigest aru. Piisab ühest pilgust, et näha Teie näol nähtamatu koorma pitserit. Pärast laste voodisse saatmist küsib naine: “Noh, mis juhtus?”

See küsimus näitab, et ta armastab Teid, kuid heidab valgust ka väga olulisele punktile. Kui Teie naine näeb Teie koormat, siis on ta valmis selle enda peale võtma. Kuid ta teab vähe Teid puudutava probleemi olemusest ja see teeb ta väga ärevaks.

Kuidas saab vanem või koguduse juht kindlaks teha, milline on tema naise „juurdepääsutase”? Kas on mõtet tema uudishimu armulikult rahuldada? Kas abielu annab täieliku juurdepääsu nõustamise üksikasjadele? Või osalise juurdepääsu? Või on siiski vaja ehitada läbimatu müür kirikuasjade ja proua vahele?

Kuus peamist reeglit

Milliseid reegleid peate järgima, et teada saada, mida oma naisega jagada? Mitme teenistuses veedetud aastakümne jooksul olen katse-eksituse meetodil tuvastanud kuus kõige olulisemat.

1. Rollid

Kui kirik palkab pastori või määrab ametisse kogudusevanema, siis saab kogudus kaks-ühes paketi – vaimulikule lisandub tasuta konsultant tema naise näol. Ja küsimus pole isegi selles, kas nad räägivad, vaid selles, kas neid vestlusi juhib tarkus, ettenägelikkus ja konfidentsiaalsus.

Kui ma esimest korda teenistust alustasin, siis rääkisime naisega palju. Ja millised need vestlused olid! Arutasime kirikuteemasid hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ajal. Teised meie meeskonna pastorid käitusid sarnaselt, nii et me kõik umbes ühel ajal, sõnagi lausumata, tõstatasime üldiseks aruteluks mõned küsimused: kuidas mõista pastori/vanema naise rolli koguduses? Kas ta on teenistuses täispartner või teadmatusest lõhnav lill? Kas Piiblis on salme, mis selgitavad, mida me saame oma naistele rääkida koguduse inimeste probleemidest? Kas oleme kirikule õigesti selgitanud oma arusaama naiste rollist? Need arutelud on vabastanud tee mõistmaks, mida abikaasad saavad endale lubada tundlike kirikuküsimuste arutamisel.

2. Minu süda

Kui räägime probleemidest, siis ilmneb see, mis on meie endi südametes. Mõned juhid kasutavad oma naisi ventilatsioonikambritena, rääkides neile igast hirmust, haigusest või probleemist. Hiljuti ütles üks pastor mulle: „Esimestel teenistusaastatel ei saanud ma jätta rääkimata liiga palju.” Kui küsisin, miks see nii oli, vastas ta: “Teiste probleemid tõid esile minu enda probleemid ja mul oli vaja neid kellelegi näidata.” Ja siis juhtus midagi halba – ta märkas, et tema naisel hakkas teenistuse vastu huvi kaduma. Kui ta nõu pidas ja palvetas, siis sai ta aru, et tema “jutukus” mürgitab tema naist. Valades naise peale välja oma uskmatuse ja nõudes temalt kaastunnet, muutis ta oma naise “beebi lutiks”, mitte nõuandjaks.

Miski ei paljasta nii palju seda, mis inimese südames on, kui pettumus. Kas me saame teavet edastada ilma oma küüniliste kommentaarideta? Kas me kaitseme nõustamises osalenute motiive, kui räägime teistele toimunud nõustamisest? Kas me palume teistelt abi, et mõista, mis meie enda südames on? Nagu mu pastorist sõbrale selgus: kui proovite aru saada, mida oma naisele öelda ja mida mitte öelda, siis peate korralikult omaenda südamesse vaatama.

3. Õigus

Kas olete teadlik, et juhtide jaoks kehtivad privaatsusseadused? Te peate esitama endale saadud teabe kohta mõned küsimused. Kas see teave saadi konsultandi-psühholoogi-patsiendi suhte tulemusena? Kui ma olen arsti-patsiendi konfidentsiaalsusreegli tõttu kaitstud kohustuse eest seda teavet ametiasutustele mitte avaldada, siis kas mu naine oleks samamoodi kaitstud? Ükski pastor ei tahaks oma naist tarbetute juriidiliste muredega koormata.

Juhid peaksid olema teadlikud kohalikest seadustest, mis puudutavad ülestunnistuse saladust ja kohustusi teavitada ametiasutusi, et naisele midagi edasi rääkides mitte midagi ära rikkuda. Vajadusel küsige nõu seadusi tundvatelt inimestelt. Pidage meeles, mida ütleb Õpetussõnad 21:23: „Kes hoiab oma suud ja keelt, hoiab oma hinge kurja eest.”

4. Kirikupoliitika

Kui targad inimesed kogunevad kirikukogudes, siis nad kaaluvad, kuidas reeglite ja protseduuride abil oma juhte privaatsusprobleemide eest kaitsta. Seaduste tundmine aitab kindlasti kaasa, kuid pastorid saavad seminarist juriidilisi loengukonspekte harva (ja nende pastorite jaoks, kelle üliõpilasaastad on ammu möödas, pole need märkmed tõenäoliselt ajakohased). Jällegi on hea küsida lihtsaid küsimusi: milline on kirikupoliitika vanemate ja konfidentsiaalsuse teemal, millist teavet tohib jagada ja mis jääb nendest piiridest välja ning kuidas neid piire määrata, kas kogudusevanem võib saada loa kaasata oma abikaasa kirikukogu koosolekul tõstatatud nõustamisküsimuste aruteludesse?

Diskreetsus on suurepärane sõna, kuid väga subjektiivne. Seadustelt konkreetsetele reeglitele üleminek ja kultuuriliste eelduste muutmine ettekirjutusteks aitab määratleda, milline peaks diskreetsus konkreetses kirikus välja nägema.

5. Küpsus

Isikliku ja vaimse küpsuse määrab see, kas naine on vaimselt terve ja kas tal on terviklik arusaam evangeeliumist, et näha Jumala tööd kogu Tema keerukuses või märgata, millal on koguduse peale langenud murtuse loor. Küps naine ei lase end kergesti heidutada, kui ta avastab, kui haisev on patt, eriti Jumala kojas. Ta suudab kanda konfidentsiaalsuskoormat, ilma et ta neid teemasid edasi jagaks või õhtuid muretsemisele raiskaks. Armastage oma naist, tundes teda ja mõistes, mida ta talub ja mida mitte.

Kui soovite hinnata tema küpsust, siis proovige hinnata, mis juhtub Teie naisega siis, kui temalt nõutakse konfidentsiaalsust. See on teabe avalikustamise väga oluline “nupp juhtpaneelil.”

6. Kiusatus

Küpsusele vastandub kiusatus – nõrgad kohad Teie naise hinges. Kas ta oskab asju selekteerida? Või ehmub ta kergesti? Kas ta on aldis instinktiivsetele ja lärmakatele enesega rahuloluavaldustele siis, kui probleemid ja patt pinnale tulevad? Kas mu naine kaldub kuulujutte kuulama ja jagama? (Õpetussõnad 17:9).

Kiusatust saab vähendada tarkade sõnadega. Zach Eswin soovitab harjutada nn. lavalist ventilatsiooni. See algab sellega, et juht ütleb oma naisele, mis tema peas toimub: “Kui sa arvad, et olen stressis, siis see pole sinu pärast.” Seejärel räägib ta olukorrast üldiselt: “Mul on praegu noriv halvustaja peas ja see teeb haiget” või “on üks abielupaar, kellel on probleeme, ma muretsen nende pärast.” Ja lõpus võite kutsuda ta endale lähemale: “Ma ei saa sulle üksikasju avaldada, see ei aita, aga kas me saame koos palvetada?” Nii saab säilitada konfidentsiaalsust, ilma et naine tunneks end protsessist kõrvalejäetuna.

Pole lihtsaid vastuseid

Nagu Te võite ette kujutada, siis pole lihtne leida keskteed mõistliku “üksteise koormate kandmise” ja teabe mitteavaldamise vahel. Põhireeglid aitavad, aga oma teed otsivad abielupaarid vajavad tarkust niikuinii. Seetõttu tuletan teile meelde tõotust: „Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jakoobuse 1:5).

Autor: Dave Harvey.
Allikas: Сколько пастор может рассказать своей жене? (hristiane.ru)