Kuidas andestada neile, kes on Teile haiget teinud?

Me elame ohtlikul ajal. Sel põhjusel on paljud meist lahkunud lahkusest ja halastusest. Inimestel on üha raskem lahkust vastu võtta ja heade tegude eest tänulikkust väljendada.

Tänu avaldamise asemel kipuvad paljud pöörduma kurja poole, kui neid ei kohelda nii hästi, kui nad ootasid. See on praegu meie ühiskonnas suundumus ja paljud head kristlased on pettunud.

Kristlaste jaoks ei ole hea tegemine lihtsalt valik. Apostel Paulus tuletab meile meelde: “Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!” (Gal. 6:10). Meie kirikud Nigeerias on täis lambanahas hunte. Te ootate, et Jumala kogudus oleks paradiis, kuid isegi koguduses on palju valevendi, kes hea tegemise asemel teevad “usukojale” kurja.

Kõige sügavamat valu  valmistavad need, kelle olete endale väga lähedale lasknud, keda olete usaldanud ja kelle nimel olete midagi ohverdanud. Sarnane juhtus ka Taavetiga ja ta väljendas oma valu: „Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu.” (Ps 41:10).

Seda juhtub paljude kristlastega. Kuid kas see peaks takistama meil jääda ustavaks Kristuse kutsele ja teha head? Vastus on ilmne.

Kahjuks kasutab kurat inimesi, kes tema plaane ei tea, et takistada Jumala kuningriigi poole püüdlejaid näitamast üles armastust ja hoolivust teiste vastu. Mõned inimesed tunnistavad sõnadega, et usuvad Kristusesse, kuid neil puudub tegelik huvi Teda järgida, ja kurat kasutab selliseid inimesi, et heidutada neid, kes on innukad Jumala kuningriigis. Pühakiri tuletab meile meelde, et peame olema kuulekad ja valvsad, „et saatan meile kurja ei teeks, sest tema kavatsused ei ole meile teadmata” (2Kr 2:11).

Ärgem unustagem, et ka kristlased on inimesed ja vahel käib sisemine võitlus liha ja Vaimu vahel. Sageli võidab selles vastasseisus liha. Me vastame viha, vihkamise ja vägivallaga, lükates tagasi Kristuse kutse.

Üha raskem on inimeste vihale mitte reageerida. Kristuse ja Stefanose eeskujud tuletavad aga meelde, et hüüaksime: „Isa! Anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad” (Luuka 23:34). Paljud neist tõepoolest ei tea, mida nad teevad.

Selle palve olemus on vastumürk valule, emotsionaalsele traumale ja armidele, mis tulenevad pettumustest maailmas ja isegi lähedastes kristlastest sõprades. Iga päev sel viisil palvetamine nende eest, keda vaenlane on kasutanud meile haiget tegemiseks, võib tuua andestust ja mõistmist haigele südamele.

Ärge unustage: „Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga!” (Rm 12:17). See pole lihtsalt soovitus, vaid Piibellik käsk. Peame otsustama, et me mitte kunagi ei maksa kätte, vaid õnnistame teisi. Juhtigu meie heade tegude valgus neid, kes on meile haiget teinud, meeleparandusele.

Postitas Oscar Amichina / christianpost.com

Allikas: https://ieshua.org/kak-prostit-teh-kto-prichinil-tebe-bol.htm