Ootuspäraselt saatis Iraan kättemaksuks 1. aprillil Iisraeli poolt Iraani kõrge kindrali ja veel seitsme sõjaväeülema tapmise eest, kelle puhul kahtlustati, et nende kätel oli Iisraeli veri laupäeva õhtul Iisraeli suunas umbes 350 drooni, ballistilist ja tiibraketti.
See oli esimene kord, kui Iraani Islamivabariik ründas vahetult Iisraeli pärast nende volitatud esindajate, eriti Hezbollah ja Hamasi aastaid kestnud rünnakuid.
Mida teeb Iisrael vastuseks?
Ja mida see selle piirkonna ja maailma jaoks tähendab?
Märkimisväärne on see, et Iisrael suutis Ameerika ja teiste liitlaste (sh. Suurbritannia, Prantsusmaa ja isegi mõnede araabia liitlaste, näiteks Jordaania) abiga kinni pidada 99 protsenti droonidest ja rakettidest, muutes Iraani rünnaku praktiliselt kahjutuks, kuigi Hezbollah ja Jeemeni pommitamises osalesid mässulised – Houthid.
Seega, hoolimata Iraani massilise rünnaku traumast ajal, mil Iisrael on keset sõda Hamasiga Gaza sektoris, mis on kestnud juba üle kuue kuu ja 130 iisraellast on endiselt pantvangis, jääb Iisrael füüsiliselt terveks.
Rünnak ise lisas aga traumale trauma: koolid suleti kaheks päevaks, lennud tühistati ja üle riigi kutsuti iisraellasi esimese sireenihelina peale oma varjupaikadesse taanduma. (Juhul kui te ei tea, siis peab igas Iisraeli kodus olema “turvaline ruum” peavarjuks ja igas kortermajas peab olema pommivarjend. Nii elavad kõik iisraellased. Paljudel iisraellastel on telefonis ka rakendus, mis hoiatab neid rakettide väljalaskmise eest.)
Kui võtsin öösel ühendust ühe oma lähedase sõbraga Iisraelis, saatis ta mulle meili ja ütles:
“Jah, minuga on kõik korras, kuid see oli puhas hullus – üle 100 raketi viie minutiga. Mu telefon oleks peaaegu plahvatanud [viidates eelnimetatud rakendusele] ja ma nägin seda kõike taevas, kuid need olid piisavalt kaugel, et meie sireenid ei kõlanud. Kell on 3:20 ja ma ei saa magada… Aitäh palvete eest :-)”
Mis puudutab Iraani rünnakut ennast, siis seda oodati mitu päeva pärast Iisraeli üllatuslikku õhurünnakut Iraani konsulaadihoone juurdeehitisele Damaskuses (Süürias) 1. aprillil, mille tagajärjel hukkusid brigaadikindral Mohammad Reza Zahedi ja veel seitse islami ohvitseri revolutsioonilisest kaardiväest.
Rünnak toimus ka Iisraeli jaoks raskel ajal, kuna IDF oli sunnitud president Bideni intensiivse surve all ajutiselt peatama oma pealetungi Gaza sektoris, halvates sellega tema jõupingutused Hamasi neutraliseerimiseks.
Mis puudutab Bideni hoiatust Iraanile – “Ärge tehke seda!” – siis Iraani juhtkond ei pööranud talle tähelepanu.
Mis puudutab Iisraeli järgmist sammu, siis Bideni administratsioon on väidetavalt Iisraelile teatanud, et nad ei ühine nendega otseses vasturünnakus Iraani vastu.
Mis juhtub järgmisena?
Esiteks on ebaselge, kas Iraan korraldas selle rünnaku lihtsalt näo päästmiseks, teades, et see ei õnnestu, kuid tal oli vaja kindral Zahedi mõrva tõttu midagi tõsist ette võtta.
Tegelikult, hoolimata operatsiooni täielikust ebaõnnestumisest väidab Iraan, et oli edukas.
Kui see tõesti nii oleks ja Iraan teadis, et operatsiooni mõju on piiratud, oleks Iisraeli reaktsioon võinud olla vaoshoitum, kuigi ta oleks pidanud midagi ette võtma selle rünnaku enneolematu iseloomu tõttu otse Iraani pinnalt.
Teisest küljest, kui Iraan oleks tõesti püüdnud tuua võimalikult palju inimohvreid, oleks Iisraeli reaktsioon olnud karmim. Peaminister Netanyahu ütles:
«Oleme defineerinud selge põhimõtte: kes meile kahju teeb, sellele teeme ka meie kahju. Kaitseme end igasuguste ohtude eest ning teeme seda külmavereliselt ja sihikindlusega.
Sarnasel moel on pikka aega arvatud, et kui Iisrael satuks eksistentsiaalsesse lahingusse Iraaniga, oleks kaalul juudiriigi püsimajäämine ja see liiguks tuumasõja poole. Me hävitame teid enne, kui teie meid hävitate.
Ja kuigi Iraani apokalüptiliselt häälestatud mullad võivad sellist “lõpupäeva” stsenaariumi isegi tervitada, uskudes, et see toob kaasa nende eeldatava messiast juhi, “Mahdi” või “kaheteistkümnenda imaami” avalikuks saamise, pole Iisraelil kindlasti soovi nii kulukat sõda vallandada.
Pragmaatilisest vaatenurgast, kuna Iraani islami juhtkond on sotsiaalse ja majandusliku ebastabiilsuse tõttu raskes olukorras, ei tahaks ta riskida ka eskaleerumisega.
Mida teeb Iisrael sel juhul?
Minu põhjendatud oletus – ja ei midagi enamat – on, et võime näha kahepoolset lähenemist.
Esiteks teeb Iisrael midagi drastilist ja vahetut, kuid pigem sümboolset, et lihtsalt öelda: “Te ületasite piiri ja niisama lihtsalt te ei pääse.”
Teiseks, pidades kinni Iisraeli sõjakabineti liikme Benny Gantzi pühapäeval antud lubadusest, et “tema riik paneb “hinna” Iraani öisele raketirünnakule, kuni saabub õige aeg,” võib Iisrael oodata õige hetkeni – see on tõesti oluline. Näiteks hävitab see ühe Iraani tuumaelektrijaama, nagu see juhtus kunagi suurejooneliselt Iraagis 1981. aastal. Või äkki toimub veel ühe tähtsa Iraani tippjuhi mõrv, kelle käed on verega määritud.
Või konservatiivsemalt öeldes võiks Iisrael teha koostööd Ameerikaga, et Iraani veelgi isoleerida, põhjustades potentsiaalse režiimimuutuse, nagu oleks võinud juhtuda Barack Obama eesistumise ajal, kui tal oleks tahtmist või soovi toetada Iraani massilist revolutsiooni.
Kaldun siiski arvama, et Iisrael tahab teha oma avalduse ja kuigi ta ilmutab vaoshoitust, eriti laupäevaõhtuste edukate kaitsemeetmete valguses, paneb ta Iraani tehtu eest maksma.
Ja nüüd on suurepärane aeg palvetada meieisapalvet Iisraeli ja Lähis-Ida eest:
„Taevane Isa, pühitsetud olgu sinu nimi selles piirkonnas! Sinu tahtmine sündigu ja Sinu kuningriik tulgu! Ja me palvetame ka rahu eest Jeruusalemmas! Me vajame tõesti Sinu abi, Issand.”
Autor Michael Brown / thelineoffire.org
Allikas: https://ieshua.org/kak-izrail-otvetit-na-ataku-irana.htm
