Kuidas mitte olla rõhutud ja saada vabaks (2)

Ma palun, et Issand õnnistaks teid jätkuvalt tõeliselt hästi täna. Ma palun, et Tema ligiolu ja vägi puudutaks teie elusid. Elada Jeesusele on suurim asi, mida keegi meist võib teha. Issand on nii imeline ja Talle olgu kogu au, austus, kiitus ja valitsus igavesti. Ilma Issandata poleks elul mingit tähtsust. Miks elada ilma Issandata? Aga elada koos Jeesusega on kirjeldamatu ja auline rõõm, rahu mis ületab kogu mõistmise ja siis on meie elul eesmärk.

Kui mina ja teie noored olime, siis me ei mõelnud, miks meie vanemad tõid meid siia maailma. Aga vanemaks saades te mõtlete nende asjade peale ja nüüd kui te tunnete Issandat, siis kõik saab selgeks.

Miks me tulime Issanda juurde? Kuna Issandal oli meie elude jaoks plaan. Ja ühel päeval me saame elada igavikus Tema ligiolus, kuigi Tema ligiolu on täna koos meiega.

Mõelge sellele päevale kui oleme koos Temaga igavikus.

Täna ma annan teile faktid ja võtmed Jumala Sõnast, mis aitavad teil saada vabaks ja jääda vabadusse.

On selliseid inimesi, kes ütlevad: “Ma näitan sulle, mis tähendab olla vaba!” Aga tihti nad ei tea, millest nad räägivad.

Kui keegi, kes on olnud samas olukorras, räägib sellest, siis see on reaalne. Ja uskuge mind, ma olen seda omal nahal kogenud.

“Kallis Issand me täname Sind Sinu rahva eest ja ma palun, et Sa õnnistaksid neid, täidaksid nende vajadused vastaksid nende südame hüüdele ja näitaksid meile täna oma Sõnast, kuidas olla vaba ja jääda vabaks kõigest, mis maailm meie vastu saadab.”

Eile me vaatasime, kuidas Piibel ütleb väga selgesti, et “kui keegi alistub sidumisele”. Need inimesed on teinud valiku ja kahjuks hakkavad kogema väga teistsugust vaimset reaalsust.

Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete – olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks! (Rooma 6:16)

Jumal ütleb siin väga lihtsalt: inimesed valivad, keda nad teenivad, kas pattu või õigust. Kui inimesed on liiga hõivatud maailmaga, kui nad on osa maailmast, siis tulemuseks on alati rõhumine. Jumala kuningriik on rahu ja rõõm Pühas Vaimus. Kui me oleme ühendatud Jumala kuningriigiga, siis ei saa rõhumine kuuluda meie ellu. Aga kui inimesed on seotud maailmaga, vaatavad kogu aeg telekat, loevad ilmalikke raamatuid, kuulavad ilmalikku muusikat ja neil on hedonistlikud lihalikud sõbrad, siis mis sellest muud võib tulla kui sidumine.

“Tule välja nende seast! Eraldu neist, siis Ma võtan su vastu!” ütleb Issand.

Seejärel tuleb Jumal teie ellu au ja väega ja toob vabaduse teile, aga ärge oodake, et Jumal annab teile rõõmu ja rahu siis, kui teie elus on maailm. See on võimatu! Te ei saa segada valgust pimedusega. Valgusel ja pimedusel pole osadust. Meie peame tegema valiku. Kui me oleme Jumala inimesed, siis me peame kuuluma Talle igal päeval, tunnil, minutil ja sekundil. Me peame käima koos Issandaga, mitte maailmaga. Issand saab aru, et me oleme maailmas ja me ei saa kohe praegu minna taevasse. Me oleme maailmas, aga me pole maailmast.

Mida Paulus ütles Timoteosele?  

“Ükski, kes on sõjateenistuses, ei seo end argielu askeldustega, kui ta tahab jääda meelepäraseks sellele, kes ta on sõduriks kutsunud.” (2. Tim 2:4)

See puudutab peret ja kõike muud.

Me käime tööl ja meil on pered, aga meie fookus ja meie armastus peaks olema suunatud Issandale Jeesusele.

Me ärkame hommikul üles ja pöörame kõigepealt Talle tähelepanu. Oma päeva jooksul me pidevalt pöörame Talle tähelepanu. Ta on osa meie elust, hingetõmbest, emotsioonidest, kõigest, mida me teeme. Sellises elus ei ole depressiooni jaoks kohta. Kui kristlane elab Sõnas, Pühakirja salmides, siis rõhumine ei saa olla selle inimese elu osa, sest Jumala Sõna kannab vilja ja toodab palju õnnistusi. See toob endaga kaasa Jeesuse ligiolu. Jumal toob vabaduse.

Taavet ütles “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” (Psalm 119:11)

Kui Jumala Sõna on teie elus, siis pole te elus üleastumist ja palve puudust.

Nii et Jumala Sõna on üks võti selleks, et olla vaba ja saada vabaks.

Osad inimesed satuvad vaimsetesse probleemidesse, sest otsustavad minna teist teed.

Piiblis on kirjas, et te lihtsalt ei tohi anda maad kuradile!

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Õndsad on need, kes peavad Tema tunnistusi ja nõuavad Teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad Tema teedel! (Psalm 119:1-3)

Võtmesõna on siin “peavad”, sest kui me ei pea, siis me lähme tagasi maailma. Te ei saa otsida Jumalat palves kogu südamest, siis kui Jumala Sõna pole teie elus.

Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib Ta Seadust ööd ja päevad. (Psalm 1:1)

Kas see tähendab, et ma pean terve päeva istuma ja mõtisklema Piibli üle? Ei, see ei tähenda seda. See tähendab, et te alustate oma päeva koos Jumalaga ja annate Talle selle salajase püha aja, vähemalt tund aega oma päevast.

Isegi Issand Jeesus ei palvetanud ega lugenud Jumala Sõna kogu aeg. Ta teenis ja armastas inimesi. Ta oli koos inimestega ja vahel võttis aega selleks, et puhata ja nautida osadust oma jüngritega. Issand nautis elu.

Kord nad olid kalastamas ja Issand ütles neile, et nad sõuaksid sügavale kohale ja laseksid oma võrgud vette. Jüngrid vastasid, et nad on terve öö kalastanud, aga Tema sõna peale teevad seda (Luuka 5). Miks Jeesus teeks midagi sarnast? Seepärast, et Ta on nii reaalne ja elulähedane.

Ta ärkas üles hommikul ja palvetas ning läks siis teenima. Räägitakse, et Ta oli nii hõivatud, et Tal polnud aega isegi süüa.

See kirjakoht tähendab seda, et te annate Jumalale igal päeval aega. Panete ukse enda tagant kinni ja olete salajas koos Issandaga.

Ma iga päev võtan aja, et olla Issandaga, lülitan telefoni välja, keegi ei tohi minuga rääkida, panen ukse enda järel kinni jne. Isegi kui te tööl käite, võite enne tööd varem üles ärgata.

Mida teha selleks, et olla vaba rõhumisest?

Kui teie elus on rõhumine, siis pole kõik veel kadunud. Me saame tagasi õigesse paika tulla.

1. Meeleparandus

See on midagi, mida usklik peab oma elus kogema ja kui vaja siis igapäevaselt.

Kes tasadusega kasvatab vastupanijaid selleks, et ehk Jumal annab neile meeleparandust tõe mõistmiseks, ja et nad kaineneksid ja pääseksid lahti kuradi paelust, mis on  püüdnud nad oma tahtmise valda. (2 Tim 2:25-26)

Siin on inimesed, kes on vastupanijad, kontrolli alt väljas. Peale meeleparandust mõistavad inimesed tõde. Ilma meeleparanduseta ei mõista keegi tõde. Isegi kui nad loevad Piiblit ei saa nad sellest aru.

Te võite ilma meeleparanduseta Piiblit lugeda nii, et olete näost sinine, kollane, roheline, lilla, aga te ei saa sellest aru. Ükski inimene, kes ei käi meeleparanduses, ei saa Piiblist aru. Siin on väga selgelt öeldud:

Jumal annab neile meeleparandust tõe mõistmiseks (kr.k. et nad tunneksid tõde).

Edasi on kirjas, et kui nad tunnetavad tõe, siis nad vabanevad kuradi paelust.

Kui keegi soovib vabaks saada rõhumisest, siis ta saab seda ise teha. Ta ei pea minema kellegi juurde, vaid võib ise vabaks saada. Ma olen näinud seda toimimas enda elus.

Te lihtsalt teete Jumala ligiolus õiget asja ja Issand annab teile vabastuse.

Paljud inimesed tunnevad Piiblit osaliselt ja see on väga ohtlik, sest kui Jumala Sõna on teie sees, siis saate seda kasutada vaenlase vastu.

Mäletate, kui vaenlane tuli Issandat kiusama, siis Issand kasutas sõna tema vastu.

Me ei saa saatanale vastu seista kogemusega lihas, vaid ainult Jumala Sõnaga. Isegi palvega ei ole võimalik kuradile vastu seista. On kirjas, et me peame talle seisma vastu usus.

Kui sõna ei ole, siis on see palve päris tühi. Kui inimeste elus pole Jumala Sõna, siis palve ei jõua kuhugi.

Paljud inimesed maailmas, teistes religioonides ja isegi uskmatud palvetavad. See ei tähenda muidugi mõista seda, et nad käivad koos Jumalaga.

Kui Jumala Sõna esimesest Moosese raamatust kuni ilmutuse raamatuni on inimese südames, siis on palve samuti tõeline. Palve on sel juhul sündinud Sõnast ja see toob meeleparanduse. Meeleparandus omakorda toob vabastuse ja vabanemise saatana lõksust. Meie oleme need, kes avavad ukse ja võivad selle uuesti sulgeda.

Kui te olete rõhutud, siis on aeg panna kuradi nina ees uks kinni ja avada uks Jumala Sõnale igapäevaselt. Teid ei aita see kui te käite psühhiaatrite ja psühholoogide juures ja olete koos inimestega, kes on samamoodi rõhutud. Te peate ise minema Issanda juurde. Lihtsalt hakake uuesti Piiblit lugema ja kui te hakkate lugema oma Piiblit, siis muutub ka teie palve elu.

Üks kõige imelisemaid peatükke vabastamise kohta on Jesaja 52 peatükis:

Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn! Sest sinu sisse ei tule enam ümberlõikamatu ja rüve. Raputa ennast tolmust, tõuse üles, istu, Jeruusalemm, su kaela köidikud on vallandunud, vang, Siioni tütar! (Jesaja 52:1-2)

Tolm tähendab hävingut. Raputage end hävingu paigast.

Raputama tähendab palvetama. Te võite ise üles tõusta ja ei pea paluma, et keegi teid selles aitaks.

Kui inimesed soovivad vabaneda rõhumisest, siis nad peavad ärkama. Hakake Jumalat otsima, vaatama Tema Sõnasse, hüüdma korralikult Tema poole vastavalt Pühakirjale.

Ja see ongi see julgus, mis meil on Tema ees, et kui me midagi Tema tahtmist mööda palume, siis Tema kuuleb meid. Kuna me teame, et Ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme Temalt palunud.(1. Joh 5:14)

Enesesalgamise elu on vabaduse elu

Noorena olin ma rõhutud, siis kui mul polnud veel selliseid kogemusi. Ma ei olnud kunagi depressioonis, aga oli hetki kui kurat mind ründas. Ma elan praegu ilusat ja head elu ja see pole mitte uhkeldamiseks öeldud, aga ma elan enesesalgamise elu. Salga iseennast, salga maailm, jaluta maailma juurest minema ja võta üles see rist, mida Jeesus meil käskis kanda. Ta on ja peab olema number üks igaühe meie eludes. Tõeline vastus on Jeesuse ristis.

Rist murrab iga meelevalla ja patu inimeste eludes

Kui me räägime kristlusest, siis see on elu, kus te kannate risti. Me järgime Issandat. See on ristilöödud elu.

Ristilöödud elu on ainus viis, kuidas kristlane saab elada.

Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam Mina, vaid Kristus elab Minus. Ja mida Ma nüüd elan ihus, seda Ma elan usus Jumala Pojasse, (Galaatia 2:19-20)

Ma toetun Temale selleks, et elada loomulikku elu.

Ristilöödud elu on ainus elu, mis toob vabaduse ja rõõmu. Palun lõpetage teleka vaatamine, ilmalike raamatute ja ajakirjade lugemine. Isegi kristlike ajakirjade, kus pole Jumala Sõna, lugemine. Ärge kuulake enam ebapüha muusikat. Salake ennast maha ning süvenege Sõnasse. Maailm toob teile lõpuks hävingu ja surma. Aga kristlase elu on üks rõõmus, rahulik ja ilus elu. Uskuge mind, mina olen selle leidnud.

1. Rist murrab igasuguse patu väe

Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks? Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas saaksime selles veel elada? (Rooma 6:1-2)

Rist tähendab patu surma. Rist on lahendus korduvale patustamisele.

Paulus ei ütle, et me peame patule surema. Ta ütleb, et me oleme patule juba surnud. Me peame jätkama risti kandmist. Meil pole teist valikut.

Teades, et meie vana loomus on koos Temaga löödud risti. (Roomlaste 6:6)

Rist tähendab, et me ütleme iga päev “Ei!” lihale ja “Jah!” Jeesusele. Seda tehes murtakse patu vägi lõplikult.

2. Rist on tee väe juurde

Sest kuigi Ta löödi risti nõtruses, ometi elab ta Jumala väest. Nii oleme meiegi nõdrad Temas, kuid elame koos Temaga  Jumala väest teie jaoks. (2. Kor 13:4)

Tähendab, et lihas me oleme nõrgad, aga kui me hakkame elama vaimus, siis me saame võimsaks. Kui me hakkame elama väelist elu, siis ei saa ükski kurat meid puudutada.

Meil on vägi öelda “ei!” asjadele, mida inimesed väljas näivad nautivat.

3. Rist teeb inimese viljakaks

Aga Jeesus ütles neile: „Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks. Tõesti, tõesti, Ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja. (Johannese 12:23-24)

See võib teie ihu tervendada kui te tõesti kuulate, mida ma räägin.

Me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. (2. Kor 4:10)

Kui me ütleme “jah!” ristile, siis see isegi puudutab meie füüsilist ihu.

Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma (risti elu) Jeesuse pärast (kui ütleme “Ei!” maailmale), et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus. (2. Kor 4:11)

Me samastame end Tema surmaga (Rooma 6:6, Gal 2:19) ja see toob meile, mitte ainult vaimse vaid ka füüsilise elu.

Ma ütlen midagi vapustavat. Inimesed, kes on elanud sellist elustiili pole kunagi oma elus haigeks jäänud. Maailm (Egiptus) toob haigused.

Millal haigused tulid Iisraeli üle? Siis kui nad elasid Egiptuses. Kui nad tulid välja Egiptusest tervendas Jumal nad. Ainult vaimses Egiptuses on haigus.

See nüüd ei tähenda seda, et elate tugevas tervises elulõpuni, sest vananedes meie maine ihu väsib ära.

Kui me käime koos Jumalaga, siis Ta teeb meid terveks. Me ei sure enne oma aega.

Kui me käime Issandaga ja salgame ennast, siis on meil tervis.

4. Rist on tee ausse

Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim. (1. Pe 4:14)

Pole mingit “lõikamise” võimalust.

Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?” (Luuka 24:26)

“Ustav on see sõna: “Kui me oleme surnud koos Temaga,siis ka elame koos Temaga, kui me jääme püsima vaevas (rist), siis valitseme koos kuningatena,” (2. Tim 2:11-12)

Rist toob au.

Isa, ma annan Sulle au, et kõik saavad vabaks kui nad teevad seda, mida ma neile just ütlesin. Ma käsin igasugusel rõhumise vaimul kaduda Jeesuse võimsal nimel. Las nad kogeda vabadust ja saada iseseisvalt vabaks kuradi paelust.