Kuidas prohvet Eliisa palvetas vaenlaste eest ja mida ta Jumalalt palus? Peame tunnistama, et me ei oska hästi palvetada. Kasvõi igapäevaste vajaduste – töö, perekonna, tervise ja inimsuhete eest. Parimal juhul palume Jumalalt midagi, mis vastab meie tahtele, meie arusaamale sellest, mis on mugav ja õige. Palju raskem on palvetada rasketes oludes, olles ümbritsetuna vaenlastest ja muredest.
Piibel sisaldab üsna palju lugusid sellest, kuidas inimesed kriitilisel eluhetkel pöördusid Jumala poole ja kuidas Jumal nende palvete peale imesid tegi. Need lood ei räägi ainult sellest, mis juhtus ja kuidas Jumal tegutses. Need lood õpetavad meile, kuidas toimuvaga suhestuda.
Mida tuleks kõigepealt teha? Õige, palvetada. Aga milline on õige viis palvetada? See on kõige olulisem küsimus.
Me saame õigesti palvetada ainult siis, kui meil on Jumalast õige ettekujutus. Piibli Jumalal on täielik autoriteet ja meie palve Tema poole peab põhinema meie tahte täielikul allutamisel Temale. Palve ei ole palve anda meile seda, mida vajame. Palve väljendab meie kummardamist, alandlikkust, kuulekust ja Jumala kui meie Kuninga ja Meistri ülistamist.
Kui me usume ja teame, et meie Jumal on hea ja kõikvõimas, siis me usaldame Teda selles, mida ja millal Ta teeb. Küsime harvemini, täname ja kiidame rohkem. Isegi kui me palume, esitame oma soovid Talle lisades: “Sinu tahtmine sündigu.” Ta teab juba kõike. Ta on meiega. Ta teeb seda meie heaks. Ta kannatab koos meiega meie hädades. Ta tugevdab meie käsi ja võitleb meie eest. Just siin ja praegu.
Üks huvitavamaid piiblilugusid kindlast surmast pääsemisest ja võidust vägevate vaenlase jõudude üle on seotud prohvet Eliisa nimega.
Kui süürlaste väed Iisraeli kallale langesid, teadis jumalamees, mida teha. Ta ei sattunud paanikasse. Ta päästis kuninga, hoiatades ohu eest:
“Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: „Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!” (2. Kuningate 6:9).
Kui Süüria kuningas mõistis, et Iisraeli päästmine sõltub Jumala prohvetist, otsustas ta Eliisast kinni haarata.
Öösel piirasid väed linna, kus asus jumalamees. Näis, et Iisraeli viimane lootus on hävitatud. Kuid see oli vaid osa suurest ja imelisest loost.
See lugu räägib sellest, kuidas me peame õigesti palvetama ja õigesti nägema kõike, mis meie ümber toimub.
„Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid. Ja ta
teener ütles temale: „Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?” Aga ta vastas: „Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem
kui neid, kes on nendega!” Ja Eliisa palvetas ning ütles: „Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!” Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa. Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja ütles: „Löö seda rahvast pimestusega!” Ja Issand lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale.” (15,18).
Prohvet ei näita välja mingit paanikat. Tal pole küsimusi. Teenril on küsimus: “Mis me nüüd teeme?”. Vastus sellele küsimusele on palvetame.
Eliisa ei palvetanud, et Issand aitaks. Ta teadis, et abi on juba olemas. Kõik, mida oli vaja, oli usaldada Jumalat. Kuid oma teenri julgustamiseks palus prohvet Issandal avada ta silmad vaimsele reaalsusele.
Samal ajal palvetas Eliisa pimeduse pärast vaenlastele:
“Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja ütles: „Löö seda rahvast pimestusega!” Ja Issand lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale” (18).
Issand teeb pimedad nägijateks ja nägijad pimedateks. Nii näitab Ta oma suveräänsust. Abitud süürlased järgnevad Eliisale kohusetundlikult pealinna ja saavad nägemise tagasi alles siis, kui neid ümbritsevad Iisraeli väed. Näib, et see on jutustuse lõpp, desarmeeritud vaenlased tapetakse ja tähistatakse imelist võitu.
Aga kui Iisraeli kuningas teeb ettepaneku abitud süürlased, tappa peatab Eliisa ta:
“Ära tapa! Kas sa lööd maha need, keda sa vangi võtad oma mõõga ja ammuga? Pane neile ette leiba ja vett, et nad
sööksid ja jooksid ning saaksid minna tagasi oma isanda juurde!” (22).
Prohvet pakub seega veenvama võidu. Prohvetlikud sõnad ei väljenda mitte niivõrd tervet mõistust, kuivõrd Jumala enda iseloomu ja head tahet.
Selles loos väärivad erilist tähelepanu Eliisa käitumine, nõuanded ja palved.
Esiteks ütleb ta sulasele: “Ära karda.” Ära satu paanikasse, pea meeles Jumala autoriteeti ja väge.
Teiseks ütleb ta kuningale: “Sa ei tohi tappa”, see tähendab, et ära kiirusta Jumala võitu endale omastama ja ära näita üles tarbetut julmust.
Kolmandaks, “sööda ja lase lahti” vaenlased, see tähendab, näita üles taibukust ja näita oma väge heas, näita neile, et oled erinev, mitte õel, mitte kuri nagu need sissetungijad.
Samal ajal palvetab Eliisa Jumala poole nii oma rahva kui ka vaenlaste eest. Huvitav, kuidas ja mida ta küsib.
Esiteks palvetab ta Issanda poole: “Ava meie rahva silmad”, et nad näeksid reaalsuse täiust, näeksid inglite armeed ja Jumala kohalolekut kõige keerulisemas olukorras.
Teiseks palub ta Issandal vaenlased desarmeerida: “löö neid pimedusega”, et nad muutuksid abituks, ja seejärel “ava nende silmad”, et nad näeksid, kus nad on ja mis positsioonis.
Selle tulemusel päästeti iisraellased ja nende vaenlastele süürlastele anti armu, et neist mõlemast saaksid meie Jumala väe ja halastuse tunnistajad.
Oma nõuannete ja palvetega ütleb Eliisa meist igaühele: ära anna maad paanikale, usalda Jumala väge ja jõudu, ära kasvata vihkamist ja julmust ning ära ole pime nagu vaenlased.
Järgides seda head nõuannet, peaksime palvetama õige nägemise eest endale ja nägemist oma vaenlastele.
Näidaku Issand meie segaduse hetkedel oma inglite vägesid, oma väge ja au.
Ja las jääda vaenlaed endi enesekindlusest pimedaks, et nad hiljem abituses valgust näeksid ja end Jumala väe alla alandaksid, et nad ei võitleks enam kunagi Jumala rahva vastu, et nad räägiksid hirmu ja värinaga oma lastele ja lapselasteke Iisraeli suure Jumala väest ja halastusest.
Autor – Mihhail Tšerenkov / cherenkoff.blogspot.com
Allikas: https://ieshua.org/kak-prorok-elisej-molilsya-o-vragah-i-o-chyom-prosil-boga.htm
