Kuidas tulla toime oma abikaasa pideva patustamisega? Vastused õnnetu naise küsimusele.

Lõpetame tänase nädala kainestava kirjaga anonüümselt naiselt, kes kuulab meie taskuhäälingusaadet. Ta palub abi. Selles osas käsitleme täiskasvanutele mõeldud teemasid. Seda ütlen lihtsalt hoiatuseks.

Naine kirjutab: „Kallis pastor John, ma olen abielus end kristlaseks tunnistava abikaasaga, kes on kakskümmend aastat varjanud oma pornograafiasõltuvust. Mees tunnistas seda, kuigi võitleb ka selliste pattudega nagu valetamine, et näidata end paremas valguses, laste kasvatamisest keeldumine ja flirtimine. Kõik see kordub regulaarselt mu abikaasa elus. Niipalju, kui ma aru saan, siis ei kanna ta meeleparanduse vilju. Minu küsimus on: kuidas ma peaksin naisena temasse Piibli vaatenurgast suhtuma? Heebrealastele 3:13 ingliskeelses tõlkes öeldakse: “Manitsege üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!” Kuid 1. Peetruse 3:1-2 käsib naisi, öeldes, et kui mõned mehed ei ole kuulekad sõnale, siis nad võidetakse usule ilma sõnata naiste käitumise läbi. Ma saan aru, et 1. Peetruse 3. peatükis kästakse suhtuda lugupidavalt ja allaheitlikult, mis võib mehe võita. Aga ma ei saa aru, mida tähendab väljend “ilma sõnata.” Kas see tähendab, et minu olukorras olev naine ei tohiks kunagi oma meest manitseda, nagu Heebrealastele 3. peatükis öeldakse? Kas ma ei peaks kunagi avaldama oma muret jätkuva patu pärast, mis meie kodus laastamistööd teeb? Olen siiralt tänulik igasuguse arvamuse või nõuande eest, mida saate mulle anda.”

Pikaajalist pettumust abielus on väga raske taluda südamega. Ootasime, et abielu alguses valitseb harmoonia ja vaimne ühtsus. Kuid midagi sellist ei ole võib-olla aastakümneid toimunud. Näeme, kuidas kogu meie elu möödub, kujutame ette, kuidas kõik võiks olla ja see on masendav. Seega on üks küsimusi, millega tuleb tegeleda, järgmine: mis siis, kui see mees kunagi ei muutu? Mis siis, kui see kõik, millest unistasite, mida lootsite ja mille eest palvetasite, mitte kunagi ei realiseeru?

Ma tahan valjult ja selgelt öelda, et selle olukorra jaoks on olemas arm – suur arm. Ja isegi armu selles areneda, mitte ainult sellega tegeleda. Ja neile, kes kannatavad selle elu pettumusi jumalakartlikult, olles Kristusega ühenduses, saavad suurelt tasustatud igavesest ajast igavesti. See naine ei küsi seda, aga ma arvan, et on oluline seda mainida. Ta ei küsi mitte selle kohta, kuidas pettumusega toime tulla, vaid millised strateegiad on jumalakartlikul naisel lubatud selleks, et tuua esile muutused oma patusel viisil elavas mehes. Lubage mul pakkuda mõned selgitused, mida ma vaimus selle küsimuse kohta kuulen.

Mitteusklik või usklik?

Esiteks, 1. Peetruse 3:1–6 käsitleb otseselt naist, kes on abielus uskmatu mehega. Ma ütlen seda sellepärast, et kui 1. Peetruse 3:1 ütleb, et nad “ei kuuletu Sõnale”, siis mujal 1. Peetruse kirjas viitab see sõnakasutus evangeeliumi uskumisele ja kristlaseks saamisele. Näiteks 1. Peetruse 1:22 räägib „kuulekuses tõele oma hinged puhastamisest”, mis selles kontekstis tähendab kuuletumist evangeeliumi käsule uskuda ja see läbi kogeda selle puhastavat jõudu.

Sedasama öeldakse 1. Peetruse 4:17: „Sest käes on aeg kohtumõistmisel alata Jumala kojast; aga kui esmalt meist, missugune lõpp ootab siis neid, kes ei võta kuulda Jumala evangeeliumi?”- mis osutab taas neile, kes eiravad käsku uskuda evangeeliumi ja saada päästetud. Niisiis, kui 1. Peetruse 3:1 ütleb: “Nõndasamuti, naised, alistuge oma meestele, et ka siis, kui mõned ei ole kuulekad sõnale, nad võidetaks usule ilma sõnata,” viitab see  salm abielule uskmatule abikaasaga.

See on oluline sest, kui tegemist on kristlasest mehe ja naisega, siis tulevad mängu täiesti uued reaalsused. Ja see pole nii ainult 1. Peetruse 3:1, aga see on ka selles küsimuses, mis mulle esitati. Kahe kristlase puhul tulevad mängu uued tegurid.

Kristuse Ihu liikmed

Näiteks, mis puutub mehesse, siis Jumala alluvuses olles, ei vastuta ta ainult oma naise ees teatud viisil koos elamise eest. Näiteks hoolitseb tema eest, kaitseb teda, juhib teda vaimselt, austab teda, nagu Efeslastele 5:25-33 ja 1. Peetruse 3:7 – aga see kristlane vastutab ka oma koguduse juhtide ees. Heebrealastele 13:17 ütleb: “Olge kuulekad oma juhatajaile ja alistuge neile!” Ta vastutab kirikliku lepingu, see tähendab Kristuse Ihusse kuulumise Piibelliku tähenduse eest.

Seda tähendab piibellik väljend “Kristuse liikmed” 1. Korintlastele 12. “Ihu ei koosne ühest liikmest, vaid paljudest” (1. Korintlastele 12:14). Üks ei saa öelda teisele: “Ma ei vaja sind.” See mees ei saa seda öelda teiste kristlaste kohta koguduses, eriti oma juhtide kohta. “Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.” (1. Korintlastele 12:27). Olenemata sellest, kas ta mõtleb nendes kategooriates või mitte, puudutab see seda inimest. Ja ta peab nendes kategooriates mõtlema. Ta vajab teisi usklikke. Ta vajab oma ellu kristlikke juhte.

Kristlasest mees ei ole iseseisev moraalne üksus, kes teeb abielus, mida ta tahab. Ta on Kristuse liige – käsi, jalg, sõrm, kõrv, keel – ja vastutab Kristuse kui pea ja teiste liikmete ees, eriti selle Kristuse Ihu juhtide ees, mille osa ta on. See kehtib ka naise kohta, mis tähendab, et see abielu ei ole isoleeritud paar, kellel pole vastutust. Nad on osa Kristuse Ihust. Mees ja naine saavad abi otsida kirikust. Nad on Kristuse Ihu liikmed.

Kirjeldatud olukorras ei näi mees otsivat abi Kristuse Ihult või juhtidelt, vaid pigem kipub ta naise sõnul varjama. Abi otsimise asemel oma vajadust varjama. See tähendab, et suurem osa koormast langeb tema naise õlgadele. See ei tohiks nii olla ja see paneb naise väga raskesse olukorda.

Uue mastaabiga reaalsus

Nii et lubage mul rõhutada naise jaoks uut reaalsust, mille toob sellesse abiellu tema kuulumine Kristusesse. Näiteks, ta ei ole mitte ainult tema naine, kes peab piibellikult alistuma, vaid ta on ka tema õde Kristuses, mille kaudu peaks lisanduma ka teineteisest hooliva venna ja õe aspekt.

Naine on mehe elu armu kaaspärija (1. Peetruse 3:7), mis eeldab teatavat kuninglikku väärikust Jumala tütrena ja mis, kui naine on küps, mõjutab tema kaaspärija, tema mehe, tegutsemist küpsel, alandlikul ja korralikul viisil.

Nagu nägime, on naine Kristuse Ihu liige. See tähendab nagu ütleb Paulus, et me oleme üksteise liikmed. See tähendab, et ta on osa oma mehe olemusest ja temaga rääkimine on sügavas mõttes iseendaga rääkimine.

Lisaks, kuna nad on üks liha, on sellel kuldreegli – tehke teistele seda, mida tahate, et teile tehakse (Matteuse 7:12) – kohaselt sügav tähendus , sest sel juhul olete teie ja tema üks.

Lisaks elab temas Püha Vaim. See ei tähenda mitte ainult seda, et tal on Jumalalt saadud tarkuse ja teadmiste aarded, vaid ka seda, et ta võib igal hetkel saada Jumalalt sellise anni, mida mees parajasti vajab.

Ja ta loodi Jumala näo järgi – mitte ainult nagu kõik inimesed, vaid ka kahekordselt, sest ta loodi uuesti Kristuse näo järgi. Kristlasena sai ta Pauluse sõnul uueks inimeseks, kes on „valmistatud Jumala sarnaseks tõelises õiguses ja pühaduses” (Efeslastele 4:24).

Nüüd juhin ma tähelepanu kõigile nendele hiilgavatele tõsiasjadele selle naise kohta, sest ta küsib: “Kas ma ei peaks kunagi rääkima oma murest jätkuva patu pärast, mis tekitab meie kodus kaost?” Ja ma tahan, et ta näeks, et need mitmesugused reaalsused tema positsiooni kohta, tema identiteet Kristuses, seos kirikuga, Issandaga ja  oma mehega – kõik see viitab sellele, et ta on täielikult pädev mõtlema Piibli alusel iseendast, oma mehe käitumisest, nende suhtest, kuidas see nende lapsi mõjutab ja olema piisavalt pädev, et läheneda talle siira murega tema ja nende kooselu pärast.

Allaheitlik vastasseis

Nüüd tulen küsimuse esitamise juurde tagasi. Minu arusaamise alusel alistumine ei tähenda seda, et kui naine, kellel on kõik need imelised voorused, mehele oma muredest räägib, siis käitub ta tingimata mässumeeles või sõnakuulmatult. Ta võib seda teha, kui suhtub valesti, kuid ma arvan, et küps, jumalakartlik, Piiblist läbi imbunud naine teab, mis vahe on pealesuruval või mässumeelsel nurisemisel oma mehe kallal ja alandlikul ja targal lähenemisel, mille kaudu tuua oma probleemid mehe ette, otsides koos temaga teed suhte tervenemise poole, mis muudab nii neid kui ka lapsi pühamaks ja õnnelikumaks.

Kui nad ei suuda koos edusamme teha, siis võib küsida oma mehelt nõusolekut, et kutsuda nende ellu tark piibellik nõuandja. Ma arvan, et nad ei peaks seda häbenema. See on märk tarkusest ja küpsusest, kui mõistame, et oleme oma ressursid ammendanud ja peame abi saamiseks pöörduma mõne targa Kristuse Ihu liikme poole.

Allikas: Как мне справиться с постоянным грехом моего супруга? (hristiane.ru)