Kuidas võivad salaja patustavad juhid teeselda kuni nende patt saab avalikuks

Ettevaatust: Vaimselt andekas olemine võib olla Teie vaimulikule tervisele ohtlik. Miks? Edu võib panna Teid uskuma, et Jumal kiidab Teie tegevuse heaks.

Viimane asi, mida me tahame, on saada eilse päeva meheks või naiseks. Keegi ei taha olla endine. Keegi ei tohiks selline olla.

Eilseid mehi või naisi on kahte tüüpi. Esimene on see, kui juht lükatakse avalikult kõrvale ja võetakse teenistusest maha; sel juhul on patt selgelt paljastatud ja inimene elab häbis ja tema au on haavatud.

Teine on see, kui Jumal ei kiida heaks juhi tegevust, kuid ta jätkab siiski teenimist. Sageli pole sellise juhi järgijatel aimugi, et ta on kaotanud Jumala heakskiidu ja nad jätkavad seetõttu temaga koos teenimist, nagu poleks midagi juhtunud.

Kui täna võetaks Püha Vaim kogudusest ära, siis ausalt öeldes jätkuks 90% koguduse tööst nii, nagu poleks midagi juhtunud. See võib kehtida ka üksiku inimese kohta.

Eilse päeva inimene

Jumal lükkas kuningas Sauli tagasi, kuid ta jäi veel 20 aastaks Iisraeli kuningaks. Ainult prohvet Saamuel teadis, et Saul oli kaotanud Jumala heakskiidu.

“Issand ütles Saamuelile: “Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. ” (1. Saamueli 16: 1a).

Sel juhul võib võidmist määratleda kui Jumala teadliku heakskiidu kogemist. See oli Saulil kunagi olnud, kuid kaotatud. Ometi jäi Saul kuningaks ja selles mõttes peeti teda alati Jumala “võituks” (1. Saamueli 24:6).

Nagu ma oma raamatus „The anointing” näitan, on „võidmine” keeruline termin ja seda saab kasutada mitmel viisil.

Juba “eilse mehe” kontseptsioonil pole midagi pistmist vanuse, koondamise ega pensionile jäämisega. Võite olla noor ja saada eilseks; Saul oli vaid 40-aastane. Sa võid olla vana ja olla homse päeva inimene; Jumal ei kasutanud Moosest enne, kui ta sai kaheksakümneseks.

Vaimulike andide hirmutav aspekt on see, et Jumala annid ja kutsumine „ei põhjusta meeleparandust ega kahetsust” (Rm 11:29, King James Version), see tähendab, et need on „muutumatud, kõigutamatud” (Standard English Version of Piibel).

Nii kummaliselt kui see ka ei kõla, tähendab see seda, et jumalakartlikkus ei too esile Jumala anni ilmumise ja jumalakartuse puudumine ei vii selle kadumiseni.

Annid annab Jumala tahe; tõepoolest, Püha Vaim „varustab kõiki oma äranägemise järgi” (1. Kor. 12:11). Keegi, olles andekas või edukas, võib ekslikult eeldada, et Jumal kiidab nende elu jätkuvalt heaks.

Võib kergesti järeldada: “Jumal peab olema minuga rahul, muidu poleks Ta mind õnnistanud nii, nagu Ta õnnistab.”

Võib-olla olete kuulnud seda väljendit: “Võite alati rääkida eduka inimesega, kuid te ei saa talle palju öelda.”

Kord hoiatasin vaimset juhti millegi eest, mis mind häiris. Ta vastas: “Miks ma peaksin sind kuulama? Sina teenid Westminsteris sadu inimesi, aga mina jõuan tuhandeteni?”

Seetõttu saavad mõned inimesed Jumala viisidest valesti aru. Nad eeldavad, et edu on tunnistuseks Jumala õnnistusest ja heakskiidust.

Ma sain kaks suurt šokki, kui alustasin teenistust; mõlemad olukorrad juhtusid vaimulike kangelastega, kes olid minu iidolid.

Esimene oli väga mõjukas evangelist, kes käis igal aastal minu vanas kirikus Ashlandis, Kentucky osariigis. Ma olin temast vaimustuses. Kunagi pole ma näinud sellist võidmist, veenvust ja jumalakartuse tunnet, mis oli meie koosolekutel, kui ta jutlustas. See oli uskumatu.

Hiljem sain teada, et meie kirikus olles elas ta topeltelu, nimelt ta rikkus abielu. Naine, kes polnud tema abikaasa, järgis teda kõikjal, kuhu ta läks, ja viibis koos temaga ühes hotellis, kui ta sellise eduga jutlustas. Hiljem paljastati tema patt ja ta kaotas oma volitused.

Teine šokk, mida kogesin, oli see, kui mul oli nägemus Jeesusest, kes vaatas teenijat – piirkonna juhti, kes tuli mulle jutlustama, kui minust esimest korda sai pastor Palmeris Tennessee osariigis.

Mõni kuu varem kaasnes minu Püha Vaimu ristimisega nägemus Jeesusest. Mitu kuud pärast seda nägin Issanda nägu, kes kedagi vaatas ja võisin täpselt kindlaks teha selle inimese vaimse seisundi selle järgi, kuidas Issand teda vaatas. Minu täielikuks üllatuseks vaatas Issand mu piirkonnajuhti viha ja taunimisega.

Olin hämmingus. Kuidas see juhtuda sai? Pidasin seda meest üheks kõige vagamaks inimeseks. Ma ei öelnud kellelegi midagi. Kuid 12 aastat hiljem sain teada, et sellel mehel oli samal ajal afäär. Hiljem ilmnes patt, see mees kaotas kõik volitused ja see mees suri häbis ja teotuses.

Nii juhtub mõnikord nendega, kes kukuvad, kuid teenivad edasi. Esiteks annavad nad järele kiusatusele. Tavaliselt on need seksi, raha või usaldusega seoses. Meestel on see sageli seotud pornograafiaga.

Nad kardavad esialgu võimu kaotamist. Kuid nad märkavad, et nende võidmine jutlustamiseks, raha teenimiseks, tervendamiseks või prohveteerimiseks jääb alles. Siis nad ütlevad endale: “Jumal peab olema minuga rahul – see teeb minust erandi – muidu poleks Ta mu ande õnnistanud.”

Nad võtavad edu kui märki, et iseloomul pole tähtsust; annid on need, mis loevad. Seetõttu ei tunne nad end topeltelu elades hukka mõistetuna. Elustiil, kus nad pidevalt kompromisse teevad, saab neile normiks.

Mõni jääb vahele, mõni mitte – vähemalt ajutiselt. 4. Moosese 32:23 ütleb: “Te saate tunda karistust oma patu pärast, mis teid tabab!” Selle hirmutava hoiatuse täitumine on vaid aja küsimus.

Luuka 12: 2-3 läheb Jeesus veelgi kaugemale:

“Ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada. Seepärast kõik, mida te ütlete pimedas, saab kuuldavaks valges, ja mida te üksteisele kõrva sosistate kambrites, seda kuulutatakse katustelt.”

Pärast seda, kui Jumal tema tagasi lükkas, sai Saul teada, et tal on ikka veel prohvetlik anne. See veenis teda ilmselt selles, et ta võib Saamueli sõnu eirata.

Saamuel teatas, et Jumal heitis ta kõrvale (1. Saamueli 13: 13–14). Kuid Saul oli harimatu ja kinnine. Ometi avaldus erakordne prohvetiennustus tema kaudu jätkuvalt ja edukalt (1. Saamueli 10: 9–12).

Ja äkki, ennäe! Kõndides mööda teed ja püüdes tappa noort Taavetit, kuulutab Saul prohvetlikult. Ja et te ei arvaks, et see ennustus oli tema enda fantaasia, on kirjutatud, et tema prohveteeringute taga on tõesti Jumala Vaim.

“Siis ta läks sealt Raama Naajoti poole ja Jumala Vaim tuli ka tema peale; ja ta aina läks ning kõneles prohvetlikult, kuni ta jõudis Raama Naajotisse. Ja temagi võttis oma riided seljast ja temagi kõneles prohvetlikult Saamueli ees ning lamas alasti kogu selle päeva ja kogu selle öö; sellepärast on ütluseks: „Kas ka Saul on prohvetite hulgas?”

Millega seda seletada? Ma vastan: esiteks on annid muutumatud ja teiseks on Jumala teed kõrgemad kui meie teed (Jes. 55: 9). Jumalas ja Tema viisides on midagi sellist, mida ma pole kogu oma elu jooksul suutnud mõista. Nii et ma lihtsalt aktsepteerin seda, mis on kirjutatud Tema Sõnas.

And võib meile tulla kahel tasandil: ühisest armust ja konkreetselt Pühalt Vaimult.

Esiteks võivad meie anded tulla Jumala universaalse armu kaudu – Tema erilise armu täis olemuse kaudu. Seda nimetatakse “universaalseks” mitte sellepärast, et see oleks midagi tavalist, vaid sellepärast, et seda armu antakse kõigile. See on kingitus loodule. See seletab meie loomulikke andeid, karismat, vaimseid võimeid – seda, kuidas Jumal meid lõi.

Pidage meeles, et sellisel armul pole midagi pistmist pöördumise ega vaimsusega. Ka päästmata inimestel on see olemas. Kui sellised inimesed pöörduvad ja langevad hiljem pattu, võib neilt Püha Vaimu ära võtta ja nad jätkavad oma andides liikumist, nagu poleks midagi juhtunud. Kuidas on see võimalik? Nende andekuse tõttu.

Teist tüüpi annid on need, mille Jumal annab Püha Vaimu kaudu: üleloomulik võidmine või vaimuannid. Need on muutumatud. Kuid Jumal annab meile privileegi austada Teda kuulekuse, tänulikkuse ja püha elu kaudu. Kahjuks kuritarvitavad mõned seda privileegi ja saavad eilse päeva inimesteks.

Mõni jääb kohe vahele. Teised, nagu Saul, ei paljasta ennast nii kiiresti.

Ohumärgid

Kuidas meist saavad eilse päeva inimesed? Siin on viis viisi:

1. Ärge kohustage end kellegi aru andma

Kuningas Saul pidi vastutama prohvet Saamueli ees. Ta võlgnes talle kõik. Kuid ta oli rumal, kui arvas, et Saamuel pole talle enam vajalik, nagu ta oleks temast üle kasvanud. Siin on eilse mehe kuulsad sõnad: “Ma vastutan ja olen aruandekohuslane ainult Jumalale.”

Usun, et keegi pole piisavalt vaimne. Me peaksime kõik vastutama nende ees, kes tunnevad meid hästi ja ei karda meid hoiatada, küsida konkreetseid küsimusi, teada, kus me igal ajahetkel oleme ja hoiatada meid armastavalt, kuid erapooletult, kui seda vajame.

Hoiatasin isikut, kes pidi mulle aru andma. Ta lõpetas mu telefonikõnedele ja kirjadele vastamise. Kui sain lõpuks temaga ühel päeval kokku, ütlesin talle: “Sinust saab eilse päeva mees.”

Sarnaselt Sauliga oli ta õpetamatu ja kinnine. Tema and oli haripunktis. See oli paar aastat tagasi. Kahjuks on nüüd temast saanud selgelt eilne mees.

2. Olla endast liiga heal arvamusel

Nad on peaaegu alati isekad, nartsissistlikud, kriitikale suletud ja veendunud, et on Jumala suhtes erilised: et Jumal sulgeb silmad ega pane neid nende vigade eest vastutama …

See oli kuningas Saul. 1. Saamueli 13: 9 käskis ta: “Tooge minu juurde see, mis on määratud põletusohvriks.” Ainult preester oleks pidanud seda tegema (4. Mo 18), kuid Saul arutles nii: “Ma olen kuningas, kas pole?”
Ta tõusis tasemele, kuhu teda ei kutsutud. Inimesed, kes end liiga kõrgele asetavad, usuvad, et saavad kõike teha. Saul oli kuningas, kuid ta ei saanud olla preester.

3. Õigustage oma rikkumisi

Avastades, et Saul oli pakkunud põletusohvrit, küsib Saamuel temalt: “Mida sa oled teinud?” (1. Saamueli 13:11).

Kuningas põhjendas oma viga: „Kui ma nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi,” (1. Saamueli 13: 11–12) Sauli sõnad kõlasid nii jumalakartlikult!
Mõned kasutavad teoloogilist põhjendust moraalse ebaõnnestumise varjamiseks. Mõni meelega pumpab üles jumalakartlikku õhkkonda ja veenab inimesi enda siiruses.

4. Süüdistage teisi enda rumaluses

Saul süüdistas Samueli: „Sina ei tulnud määratud ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi”(1. Saamueli 13:11).

Kuningas Saul kasutas seda enda õigustamiseks ja Saamueli süüdistamiseks. Veelgi enam, Saul väitis, et tegelikult ei tahtnud ta teha seda, mida ta teeb: „Ja nii otsustas ta ohverdada põletusohvri” (1. Saamueli 13:12).

Üks tänapäevaseid piiblitõlkeid tõlgib need õigustussõnad kui “mind sunniti”. Kujutage ette, et Teid sunnitakse Pühakirja vastu minema.
Hoiduge neist, kes õigustavad oma Pühakirjast lahkumist Jumalale kuuletumisega. Püha Vaim – kes kirjutas Piibli (2. Tim. 3:15, 2. Peetr. 1:21) – ei sunni kunagi kedagi Tema kirjutatu vastu minema.

5. Minge Pühakirjaga vastuollu

Siin on kiireim viis saada eilseks – alahinnata Jumala Sõna ja minna sellega vastuollu.

Sauli tegu seisnes selles, et ta rikkus rituaalset seadust. Seadusel on kolm osa: moraalne (kümme käsku), tsiviilne (kuidas Iisraeli rahvast peaks valitsema) ja rituaalne (kuidas Jumal tahab, et Teda kummardataks). Ja see seaduse rituaalne osa võib tunduda tähtsusetu.

Kuid Jeesus ütles: “Tõesti, Ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.” (Matteuse 5:18).

Et Te ei arvaks, et Sauli patt oli ühekordne ja et seda saab ignoreerida, pidage meeles, et sama pattu teinud kuningas Ussiat tabas pidalitõbi (2. Aja 26: 18–21).

Psalmis 138:2 on kirjas: “Sa oled oma Sõna ülendanud üle kogu oma nime.” See näitab, kui tähtis on Jumalale Tema Sõna!

Mädanenud puuvilja maitse ega lõhn ei meeldi kellelegi. Kuid just sellised me oleme, kui õigustame ebapüha kõndimist koos Jumalaga. Ärge isegi kahelge selles, et Ta meid paljastab.

Autor – R.T. Kendall / charismamag.com

Allikas: https://ieshua.org/kak-lidery-s-tajnym-grehom-mogut-pritvoryatsya-poka-vsyo-ne-vskroetsya.htm