Kuigi ma käin keset kitsikust, elustad sina mind (Psalm 138:7)

Heebrea keeles on siin sõnasõnalt mõeldud “käima häda keskpunktis.” Millised iseloomustavad sõnad! Kui me oleme hüüdnud Jumala poole oma häda ajal, anunud Tema päästmise tõotuse täitumise pärast, aga pole seda saanud ja vaenlane jätkuvalt rõhub meid, kuni me oleme lahingu keskpunktis või keset kitsikust. Teised võivad meile öelda “Ära tülita enam Õpetajat!” (Luuka 8:49)

Kui Marta ütles: „Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. (Johannese 11:21), siis vastas Jeesus tema lootusetusele suurema tõotusega: „Sinu vend tõuseb üles.”(Johannese 11:23)

Ja kui me käime “keset kitsikust” ja meid ahvatletakse mõtlema nagu Marta, et meid enam ei vabastata, siis Issand vastab meile tõotusega oma Sõnast: “Kuigi ma käin keset kitsikust, elustad sina mind.”

Kuigi Ta vastus võtab kaua aega ja me jätkame käimist “keset kitsikust”, siis “häda keskpunkt” on see koht, kus Ta elustab meid, mitte koht, kus Ta meid alt veab. Ajad, kus me käime silmnähtavalt põhjatus lootusetuses, on just need ajad, kus Ta “sirutab oma käe me vaenlaste viha vastu”. (Psalm 138:7). Ta teeb meie kitsikusele lõpu, pannes vaenlase rünnakud läbi kukkuma.

Selles valguses pole meil mingit põhjust selleks, et meelt heita.

Katkend raamatust “Streams in the desert”.