Mul on küsimus kõigile, kes laulavad (või toetavad) sõnu: “Palestiina peab olema vaba!” Või täielikumat versiooni: “Jõest mereni peab Palestiina olema vaba!” (inglise keeles: “From the River to the Sea, Palestine must be free!”). Minu küsimus on järgmine: kuhu soovite saata need 7 miljonit juuti, kes praegu Iisraelis (või nagu te ütlete, Palestiinas) elavad? Milline on teie plaan?
Nagu paljud on märkinud, siis ei ole see laul üleskutse kahe riigi loomiseks. See on üleskutse Iisraeli hävitamiseks.
Parem on laulda: “Me oleme vihkamist täis! Ei enam mingit juudiriiki!”
Miks mitte kuulutada seda lihttekstina?
Lõppude lõpuks, kui räägite Iisraeli okupatsioonist Palestiinas alates 1948. aastast (või 1947. aastast) ja väidate, et Iisrael tervikuna elab varastatud maal, siis sellega te ju ütlete: “Ärgu olgu enam juudi riiki!”
Võib-olla oleks järgmised laulusõnad veelgi sobivamad: “Kuulge meie uut loosungit, meie maast saab Judenrhein!” (Neile, kes ei tunne saksakeelset terminit Judenrein, tähendab see “juutidest puhastatud”, nagu näiteks: “Natsi-Saksamaast saab Judenrein!”)
Kus mujal peaksid Iisraeli juudid elama, kui mitte Iisraelis?
Kui küsisin sama küsimuse sotsiaalvõrgustikus X, siis andis Fayerandis täpse vastuse: “Mingit plaani ei ole vaja, sest kui nad oma tahtmise saavad, ei jää enam juute alles.”
Kristlik apologeet David Wood, Ph.D, kes on spetsialiseerunud debattidele moslemitega, sõnastas selle mõtte täpsemalt: „Need juudid peaksid minema tagasi Iisraeli… Oh. Hm. Ma mõtlen, et nad peaksid minema tagasi kõikidesse moslemiriikidesse, kust nad välja visati… Olgu, tõmmake see maha. Nad peavad minema kõikidesse lääneriikidesse, kus meeleavaldajad nõuavad nende hävitamist!”
Täpselt nii!
Leeor Rose rääkis veelgi karmimalt: “Nad näitavad oma tõelist palet ja teostavad selle, mida mufti algusest peale plaanis.” (Postitusele oli lisatud foto Adolf Hitleri kõrval istuvast Jeruusalemma suurmuftist Haj Amin al-Husseinist, kes õhutas 1929. aastal Hebroni juutide veresauna.)
Seda kinnitas Todd Hudnall, kes kirjutas: “Nii palju kui mina aru saan, tähendab see paljudele, kes seda ütlevad, sama, mida Haman ja Hitler kavatsesid teha: juudi rahva hävitamist.”
Jah, nagu märkis Alexander McKnight: “Nende aus vastus oleks “merel”. Või nagu Cheeky Tommy veelgi lakoonilisemalt sõnastas: “Põrgusse.”
Kas juutidel ei ole enam kohta nende kodumaal?
See on väga sarnane mõnede araabia juhtide tunnetega, kes lükkasid otsustavalt tagasi ÜRO 1947. aasta Palestiina jagamisplaani, nagu nad olid varem tagasi lükanud Peeli komisjoni plaani 1937. aastal.
Tsiteerides Haj Amin al-Husseini sõnu 1936. aastal: „Palestiinas ei ole kohta kahele rassile. Juudid lahkusid Palestiinast 2000 aastat tagasi, las nad lähevad mujale maailma, kus on palju vabu kohti.”
Üksteist aastat hiljem, 11. oktoobril 1947, teatas Araabia Liiga peasekretär Azzam Pasha ÜRO plaanile vastates: „See saab olema hävitamise sõda. See saab olema ajalooline veresaun, millest räägitakse samamoodi nagu mongolite tapatalgutest või ristisõdadest.”
Lähis-Ida rahu nõuab palestiinlastelt oma genotsiidikalduvustest lahtiütlemist
Nagu Daniel Pipes selgitas, võttes kokku lugupeetud ajaloolase Ephraim Karshi tähtsa raamatu “Palestine Betrayed”: “Just Palestiina araablaste juhid olid need, kes polnud kaugeltki röövelliku sionistliku rünnaku õnnetud ohvrid, vaid alustasid 1920. aastate algusest väsimatut kampaaniat, mis oli väga vastu nende endi valijaskonna soovidele, et hävitada juutide rahvuslik ärkamine, mis kulmineerus vägivaldse katsega lüüa rööbastelt välja ÜRO jagamisresolutsioon.”
Jah, “Palestine Betrayed” kujundab ümber tänase Araabia-Iisraeli arutelu, asetades selle õigesse ajaloolisse konteksti. Väites, et Palestiina poliitiline eliit otsustas 90 aastat tagasi lükata “juutide rahvusliku ärkamise ja [rõhutas] selle vägivaldse hävitamise vajadust”, järeldab Karsh õigesti, et konflikt lõpeb alles siis, kui palestiinlased hülgavad oma “genotsiidilootused”.
Kahjuks on need genotsiidilootused täna tugevamad kui ei kunagi varem. Ja Iisraelile, kes on taas segatud eksistentsiaalsesse lahingusse oma ümbritsevate vaenlastega, tuletatakse meelde, et tal on vaenlasi üle kogu maailma, kes kõik tahavad näha juudiriigi lõppu.
Kuidas on see seotud ebavõrdse kohtlemisega?
Samal ajal on Ühendkuningriigis Londoni suurlinna politsei otsustanud, et “Jõest mereni…” skandeerimine ei ole arreteerimist väärt kuritegu. Arvestades traumat, mida see kahtlemata Ühendkuningriigi juutidele põhjustab, eriti silmas pidades 100 000 meeleavaldaja tohutut rahvahulka, on see üsna häiriv.
See on üsna irooniline, arvestades, et Ühendkuningriigi politsei arreteerib tänavajutlustajaid, kes tekitavad LGBTQ+ kogukonna inimestes ebamugavust oma usuliste veendumustega. Kuid avalikke üleskutseid Iisraeli hävitamiseks ei tohi karistada arestiga.
Üks mu Ameerika kolleegidest, kes tegi Iisraelis humanitaartööd, ütles mulle, et esimest korda pidi ta korraga blokeerima kümneid inimesi, kes postitasid tema sotsiaalmeedia lehtedele antisemiitlikke kommentaare. Ja tuletamaks meile meelde, et see kohutav irratsionaalse juudiviha haigus ei ole kuhugi kadunud, ütles üks kommentaar minu X sotsiaalmeedia lehel järgmist: “Antikristuse juudid ei ole Ameerika vastutus! Kas te, lollid, saate aru, et rabid tahavad, et Ameerika langeks? Et nad on huvitatud Ameerika hävitamisest?”
Kui juudiriiki ei oleks, kuhu siis Iisraeli juudid läheksid?
Ja et te ei arvaks, et ainult islamiäärmuslased ja ekstsentrilised juudivihkajad ei näe kohta juudiriigile, kirjutas Wall Street Journal eelmisel aastal järgmist: “Võite arvata, et Iisrael on juba kehtestanud oma õiguse eksisteerida juudi riigina kaua aega tagasi. Mõelge veelkord. Hamas, Hezbollah ja Iraan tahavad hävitada Iisraeli sellisel kujul, nagu me seda tunneme, kuid kes oleks arvanud, et nad leiavad Amnesty Internationalis liitlasi?”
Jah, nagu Amnesty Internationali raport lühidalt ütleb: „Iisrael on loonud ja säilitanud Palestiina elanikkonna rõhumise ja domineerimise institutsionaliseeritud režiimi juudi iisraellaste kasuks kõikjal, kus ta on alates 1948. aastast kontrollinud palestiinlaste elusid.”
Pöörake tähelepanu nendele sõnadele: alates 1948. aastast. Iisraeli riik, sinu jaoks ei ole kohta!
Muidugi mõistan, et on palju rahuarmastavaid, õiglase mõtlemisega kristlasi, moslemeid ja juute, kes ikka veel loodavad kahe riigi lahendusele või millelegi taolisele. Ja on inimesi kõigilt elualadelt, kes leinavad tuhandete Iisraeli ja Palestiina tsiviilisikute kannatusi ja surma. Mina leinan neist igaühega.
Kuid need ei ole need inimesed, kes laulavad “Jõest mereni” ja just nende inimeste poole ma selles artiklis pöördun.
Küsigem siis uuesti: kuhu tahaksite saata juudi rahva, vaatamata nende enam kui kahe tuhande aastasele sidemele Iisraeli maaga?
Kui järele mõelda, siis ma pigem ei tea. Iga vastus oleks halb.
Postitas Michael Brown / stream.org
Allikas: https://ieshua.org/vopros-k-tem-kto-skandiruet-palestina-dolzhna-byt-svobodnoj.htm