Laste kirjad Jumalale

Armas Jumal,
Koolis rääkisid nad meile sellest, mida sa teed. Kes seda teeb siis, kui sa oled puhkusel?

Armas Jumal,
Kas sa oled tõesti nähtamatu või on see lihtsalt trikk?

Armas Jumal,
Kas on tõsi, et mu isa ei pääse taevasse, kui ta kasutab kodus oma keeglimängu sõnu?

Armas Jumal,
Kas sa mõtlesidki, et kaelkirjak peab selline välja nägema, või juhtus see kogemata?

Armas Jumal,
Selle asemel, et lasta inimestel vananeda ja surra ning teha uusi, miks mitte jätta alles need, kes sul praegu on?

Armas Jumal,
Kes tõmbab riikidele jooned?

Armas Jumal,
Käisin ühes pulmas ja nad suudlesid otse kirikus. Kas see on ok?

Armas Jumal,
Mida see tähendab, et sa oled armukade Jumal? Ma arvasin, et sul on kõik olemas.

Armas Jumal,
Kas sa tõesti mõtlesid “tee teistele nii, nagu nemad sulle teevad”? Sest kui sa seda mõtlesid, siis ma oma vennale alles näitan!

Armas Jumal,
Aitäh pisivenna eest, aga ma palusin kutsikat.

Armas Jumal,
Terve meie puhkuse sadas vihma ja isa on kuri!
Ta ütles sinu kohta mõningaid asju, mida inimesed ei peaks ütlema, aga ma loodan, et sa ei tee talle haiget. Sinu sõber (aga ma ei ütle sulle, kes ma olen)

Armas Jumal,
Ma tahan suureks saades olla täpselt selline nagu mu isa, kuid rohkemate juustega.

Jagas dr Paul Holman.

Kiri Diognetusele, 5:1-17 jagas Steven Butcher:

Sest Messiasse uskujaid ei erista muust inimkonnast riik, keel ega tava. Sest nad ei ela kusagil oma linnades, ei räägi ebaharilikku dialekti ega harrasta ekstsentrilist elustiili. Seda nende õpetust ei ole avastanud geeniustest mehed ja nad ei propageeri ühtegi inimlikku õpetust, nii nagu mõned teevad. Kuid kuigi nad elavad nii Kreeka kui ka barbarite linnades, nagu igaühe liisk oli määratud, ning järgivad kohalikke kombeid riietuses, toidus ja muudes eluvaldkondades, siis demonstreerivad nad samal ajal oma kodakondsuse tähelepanuväärset ja tõsimeeli ebatavalist olemust. Nad elavad oma riigis, kuid ainult võõrastena; nad osalevad kõiges kodanikena ja taluvad kõike võõrastena. Iga välismaa on nende isamaa ja iga isamaa on võõras.

Nad abielluvad nagu kõik teised ja saavad lapsi, kuid ei paljasta oma lapsi. (Üks Vana-Kreeka ja Rooma ühiskonna tavadest oli soovimatute imikute paljastamine loodusjõududele.) Nad jagavad oma toitu, kuid mitte oma naisi. Nad on “lihas”, kuid nad ei ela “liha järgi”. Nad elavad maa peal, aga nende kodakondsus on taevas. Nad järgivad kehtestatud seadusi; tõepoolest oma eraelus nad ületavad seadusi. Nad armastavad kõiki ja kõik kiusavad neid taga. Nad on tundmatud, kuid nad on hukka mõistetud; neid hukatakse, kuid nad äratatakse ellu. Nad on vaesed, kuid teevad paljusid rikkaks; nad vajavad kõike, kuid neil on kõike küllaga.

Neid austatakse, kuid ometi austatakse neid nende teotuses. Neid laimatakse, kuid nad mõistetakse õigeks. Neid neetakse, kuid nad õnnistavad. Neid solvatakse, kuid nad pakuvad austust. Kui nad teevad head, siis karistatakse neid kui kurjategijaid. Kui neid karistatakse, siis rõõmustavad nad nagu neid oleks ellu äratatud. Juudid ründavad neid kui välismaalasi ja kreeklased kiusavad neid taga, kuid need, kes neid vihkavad, ei suuda oma vaenulikkust põhjendada.

Allikas: http://petahtikvah.com/Articles/letters.htm