Latreuo – εχηγεομαι Kummardama, teenima

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid, nii selles kui ka kõigis muudes Kreeka mõtete kodulehele postitatud õppetundides, pärinevad BTE teenistuse poolt koostatud Piibli kirjalikust tõlkest inglise keeles – The Bible Translation and Exegesis Institute of America.

Sel nädalal alustame kreeka keelse verbi LATREUO λατρεὺω uurimist, mis väljendab ülistust jumalateenistuse vormis. Algselt ilmalik kreekakeelne termin termατρεω tähendas palga eest töötamist. Aja jooksul hakati seda kasutama mis tahes tüüpi teenuse osutamiseks, olgu see siis füüsiline töö või püha teenimine, kas siis kultuspraktikas või juutide seadusetelgiga seotud preestriteenistustes. Meie tänane uurimus keskendub selle sõna tähendusele, nii nagu seda kasutatakse Vana Testamendi Septuagintas (- heebrea keelse Vana Testamendi vanim teadaolev täielik tõlge kreeka keelde), et rajada alus selle sõna hilisema kasutamise mõistmiseks Uues Testamendis.

Vana Testamendi Septuagintas on heebrea keelse sõna a̔vad tõlkimiseks kasutatud kahte kreekakeelset sõna. Kui orja füüsilise töö väljendamiseks kasutatakse heebrea keeles sõna a̔vad, siis kreeka keelses tõlkes kasutatakse mõistet δοῦλευω; aga kui a̔vadi kasutatakse paganajumalate kummardamises või Iisraeli tõelisele ja elavale Jumala teenimise väljendamises, siis kasutatakse siin kreeka keeles meie uurimissõna λατρεὺω. Nagu varem öeldud, uurime sõna LATREUO λατρεὺω kasutamist.

2. Moosese 20:5 ja 5. Moosese 5:9 kasutatakse sõna λατρεὺω, et väljendada Issanda käsku, et Iisrael peab ainult Teda teenima. 3. Moosese 16: 9 väljendab Issand, et Iisraeli eesmärk on Teda teenida. 5. Moosese 7:16 antakse Iisraelile käsk mitte teenida tõotatud maal teisi jumalaid. 5. Moosese 4:16; 7: 4, Mooses hoiatab, et iisraellased peavad tõotatud maal paganatest eemale hoidma, kuna nad meelitavad iisraellasi kummardama ja teenima selle maa inimeste jumalaid. 5. Moosese 4:19 kästakse Iisraeli poegadel õpetada oma lastele Issanda seadusi ja käske, et nende lapsed ei kummardaks ega teeniks päikest, kuud ega tähti. Joosua 22: 5, vabastab Joosua ruubenlased, gaadlased ja pooled Manasse hõimud, järgmiselt:

“Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil Tema teedel ja peaksite Tema käske ja hoiaksite Tema poole ning teeniksite Teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!”

Joosua 24:14-24 ütleb Joosua pärast seda, kui Issand on Iisraeli poegadele andnud puhkust ja kõik nende vaenlased alistanud, nii:

14) Sellepärast kartke nüüd Issandat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt ja kõrvaldage jumalad, keda teie vanemad on teeninud teisel pool jõge ja Egiptuses, ja teenige Issandat!

15) Aga kui teie silmis on halb teenida Issandat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad teenisid teisel pool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate? Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!”

Joosua 24:21 vastavad inimesed sellega, et nad ei hülga Issandat, vaid teenivad Teda. Siis, enne kui Joosua sõlmib lepingu rahvaga vastavalt nende valikule teenida Issandat, ütleb ta:

22) Ja Joosua ütles rahvale: „Te olete tunnistajaiks iseeneste vastu, et te olete endile valinud Issanda, et teda teenida.” Ja nad vastasid: „Oleme tunnistajad!”
23) „Ja nüüd kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja pöörake oma südamed Issanda, Iisraeli Jumala poole!”
24) Ja rahvas ütles Joosuale: „Me tahame teenida Issandat, oma Jumalat, ja võtta kuulda Tema häält!”

Sõna λατρεὺω kahesugust rakendamist on ülalkirjeldatud Pühakirja kirjakohtades hõlpsasti näha – seda sõna kasutatakse nii paganate jumalateenistuses toimivate kultuslike tavade kui ka Issandale Jumalale osutatud teenistuse osas. Lisaks saame sellest uuringust – λατρεὺω kasutamisest Issanda ülistuses – arusaamise, et Tema teenimine on ülistuse lahutamatu osa, nagu ka alistumine (προσκυνὲω, ) ja aukartus (εὐσεβὲω ) nii nagu oleme varasematest uuringutest aru saanud.

Uues Testamendis selle sõna uurimist jätkates avastame, et see, keda või mida me teenime, on meie ülistuse tegelik objekt.

LATREUO on kreeka keelse sõna λατρεὺω ingliskeelne kirjapilt.

Autoriõiguse avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2020 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda nõuetekohane au koos lingiga aadressile https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=106 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=106

LATREUO * – εχηγεομαι – ülistama, teenima 2. osa

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid, nii selles kui ka kõigis muudes Kreeka mõtete kodulehele postitatud õppetundides, pärinevad BTE teenistuse poolt koostatud Piibli kirjalikust tõlkest inglise keeles – The Bible Translation and Exegesis Institute of America.

Sel nädalal jätkame kreekakeelse tegusõna λατρετω uurimist, mis väljendab ülistust jumalateenistuse vormis. Oma viimases uurimuses nägime Vana Testamendi Septuaginta põhjal, et a̔vadi, mis on heebreakeelne sõna, tõlkimiseks on kasutatud kahte kreekakeelset sõna. Kui orja füüsilise teenistuse väljendamiseks kasutatakse sõna a̔vad, siis kreeka keeles kasutatakse terminit δοῦλευω; aga kui a̔vadi kasutatakse paganajumalate kummardamise või Iisraeli tõelise ja elava Jumala teenimise väljendamiseks, siis kasutatakse meie kreekakeelset uurimissõna λατρεὺω.

Uues Testamendis laiendas Jeesus λατρεὺω tähendust, rakendades seda otsusele, mille igaüks meist peab langetama, valides maailma ja Issanda vahel.

Et näha seda meie Issanda elus toimimas, vaatame sel nädalal uuesti läbi Jeesuse kiusatused – Luuka 4: 1–13.

Saatana eesmärk on siin Jeesust kiusata nii, et Ta kuritarvitaks oma võimu Jumala Pojana, kasutades seda saatana ja tema maise süsteemi kummardamiseks ja teenimiseks. Just Tema vastustes neile kiusatustele näeme Jeesust laiendamas λατρεὺω ulatust lihtsast jumalateenistuse mõistest, kandes selle üle kogu elustiilile, väljendamaks kuradi ja tema süsteemi kummardamist või elava Jumala kummardamist ja ohvrimeelset kuulekust Temale.

Luuka 4: 1–13

1) Ja Püha Vaimu täis Jeesus naasis Jordanist ja Ta juhatati Vaimus kõrbesse,
2) nelikümmend päeva kuradi kiusas Teda. Ja Ta ei söönud neil päevil ühtegi asja; ja nende päevade lõpus, hakkas Ta tundma nälga.

Luukas annab selles kiusatuste sissejuhatuses meile neli teavet.

Esiteks naaseb Jeesus Jordanist “täis Püha Vaimu”. Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud “täis”, on πὶμπλημι ja tähendab “täitma”. See ütleb meile, et Jeesus naasis Jordanist oma sisemiste inimlike võimetega, mis olid täidetud Püha Vaimuga.

Teiseks juhib Püha Vaim Jeesuse “kõrbesse”.

Kolmandaks juhatatakse Jeesus kõrbesse, et kurat teda kiusaks.

Nende faktide põhjal mõistame, et Jumal on Ise need kiusatuste tingimused organiseerinud.

Kreekakeelne sõna “kiusatus” on πειρὰζω , mis tähendab “proovile panema” või “tõestama”. Jeesus juhitakse kõrbesse, mitte sellepärast, et Ta suudaks või alistuks kiusatustele, millega Ta seal kokku puutub. Jaakobuse 1:13 öeldakse: “Ärgu keegi kiusatuse ajal öelgu:” Mind kiusab Jumal! “, Sest Jumalat ei ole võimalik pahedega kiusata ja Ta ise ei kiusa kedagi.”

Neljandaks öeldakse meile, et pärast nelikümmet päeva on Jeesus näljane. See loob esimese kiusatuse stseeni.

3)
Ja kurat ütles Talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et sellest saaks leib.”

Kurat alustab oma kiusatuste rida öeldes: “Kui sa oled Jumala Poeg.” Kreekakeelne sõna, mida siin tõlgitakse “kui”, on sidesõna εἰ . Εἰ kasutatakse siin olevikus. Kreeka keele otsetõlkes on siin öeldud: “Kui sa oled Jumala Poeg ja seda Sa oled”. Ingliskeelne sõnasõnaline tähendus oleks: “Kuna sa oled Jumala Poeg”.

Esimene asi, mida me sellest õpime, on see, et kurat ei kiusa Jeesust, et Ta ennast tõestaks Jumala Pojana, vaid pigem kiusatakse Jeesust kuritarvitama oma autoriteeti Jumala Pojana.

Teine asi, mida sellest kiusatusest õpime, on see, et kurat apelleerib Jeesuse füüsilisele näljaseisundile. Kurat kutsub Jeesust üles kasutama oma autoriteeti Jumala Pojana, et rääkida kivid leibadeks, nii et Issanda nälg saaks rahuldatud. Kurat üritab ilmselgelt panna Jeesust kasutama oma autoriteeti selleks, et rahuldada oma füüsilist nälga.

Järgmisel nädalal uurime λατρεὺω abil teist ja kolmandat kiusatust, nagu on toodud Luuka 4: 1-13, kus Jeesus kuulutab, et seda nimetatakse “kuradi teenimiseks” ja “kuradi kummardamiseks”, kui inimene vaatab kuradi ja maailmasüsteemi peale selleks, et rahuldada oma lihalikke himusid.

LATREUO on kreeka keelse sõna λατρεὺω ingliskeelne fondi kirjapilt

Copyright Statement
‘Greek Thoughts’ Copyright 2020© Bill Klein. ‘Greek Thoughts’ articles may be reproduced in whole under the following provisions: 1) A proper credit must be given to the author at the end of each article, along with a link to https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html 2) ‘Greek Thoughts’ content may not be arranged or “mirrored” as a competitive online service.

LATREUO * – εχηγεομαι – ülistama, teenima 3. osa

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes kreeka mõtetele postitatud õppetundides pärinevad Piibli Sõnasõnalisest Ingliskeelsest Tülkest, mille on avaldanud BTE Ministries – Ameerika Piiblitõlke ja Eksegeesi Instituut.

Jätkame kreeka keele tegusõna λατρεὺω uurimist, mis väljendab ülistust kui jumalateenistuse liiki. Vana Testamendi Septuagintast saime teada, et heebrea keeles kasutatakse teenimise kirjeldamiseks sõna a̔vad ning selle sõna kreeka keelde tõlkimisel kasutatakse kahte erinevat kreekakeelset sõna. Kui heebreakeelset sõna a̔vad kasutatakse orja füüsilise töö väljendamiseks, siis kreeka keelses tõlkes kasutatakse mõistet δοῦλευω; kuid kui a̔vad´i kasutatakse religioosse ülistuse väljendamiseks, olgu siis tegemist paganajumalate või Iisraeli tõelise ja elava Jumala kummardamisega, siis kasutatakse meie kreekakeelset uurimissõna λατρεὺω. Uues Testamendis laiendab Jeesus meie arusaama λατρεὺω tähendusest nii, et see ei kehti mitte ainult jumalateenistuse kohta, vaid ka inimese elureaktsiooni ehk valiku kohta, mille igaüks meist peab langetama valides maailma ja Issanda vahel.

Eelmisel nädalal uurisime, kuidas Issand kasutas sõna λατρεὺω, kirjeldamaks Jeesuse kiusatusi Luuka 4: 1–13. Just Tema vastustes neile kiusatustele näeme, kuidas Jeesus laiendab arusaama λατρεὺω´st kui lihtsast jumalateenistuse mõistest. Laiendades selle sõna tähendust eluviisi – kas siis kuradi ja tema süsteemi kummardamise või elava Jumala kummardamise ja Talle ohvrimeelse alistumise üle.

Meie eelmine uurimus keskendus esimesele kiusatusele, mis Jeesusele esitati. Kurat kiusas Teda, et Jeesus muudaks kivid leibadeks ja saaks oma nälga rahuldada, kuna Ta ei olnud oma neljakümne päevase kõrbes viibimise ajajooksul midagi söönud. Kurat ilmselgelt kiusas Jeesust, et Ta kasutaks oma autoriteeti oma füüsilise isu rahuldamiseks.

Sel nädalal laiendame oma uurimist, jälgides teist kiusatust, nagu on kirjas Luuka 4: 5–8.

Luuka 4: 5–8
.
5) Ja kui kurat oli Ta viinud kõrgele mäele, näitas ta Talle hetkega kõiki asustatud maailma kuningriike;

6) ja kurat ütles Talle: “Sulle annan ma kogu selle võimu ja nende au, sest mulle on see antud ja kellele ma tahan, sellele ma annan;

7) “Kui Sa ainult kummardad minu ees, siis kõik on Sinu päralt.”

Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud 5. salmis “näitas” on δεὶκνυμι, mis tähendab “näitama” tähenduses “demonstreerima” või “paljastama”. Niisiis näitab kurat Jeesusele kõiki maailma kuningriike ja nende au.

Salmid 6,7 ütlevad meile, et pärast selle demonstreerimist esitab kurat tingimuse, mille alusel selline au saavutada. Tingimuse väljendamiseks kasutatakse siin sõna προσκυνὲω. Nagu me jumalateenistuse uurimisest õppisime, siis Προσκυνὲω tähendab jumalateenistust, mis väljendub alistumises. Niisiis näeme, et kurat üritab sundida Issandat, et Ta, maise kasu saamise eesmärgil, alistaks oma autoriteedi kuradile.

8) Ja kui Jeesus talle vastas, ütles Ta: “Mine mu taha saatan, sest on kirjutatud:” Sa pead kummardama (προσκυνὲω) Issandat, oma Jumalat, ja ainult Teda teenima (λατρεὺω). “

Issanda vastus 8. salmis paljastab kaks asja.

Esimene on see, et Jeesus ei lükanud ümber kuradi volitust anda talle maailma kuningriigid ja nende au, sest kuradile anti see volitus siis, kui ta taevast välja heideti. See on meie jaoks kinnitatud 2. Korintlastele 4: 4, kus kuradit nimetatakse “selle ajastu jumalaks”. Efeslastele 2: 2 nimetatakse kuradit aga “õhuvalla valitsejaks”. Issand ei vaidlustanud kuradi volitust pakkuda talle maailma kuningriike, sest kuradil oli tõesti see autoriteet. Teiseks avaldab Issand oma ülistuse valiku, kui tsiteerib 5. Moosese 6:13: “Sa pead kummardama Issandat, oma Jumalat, ja ainult Teda teenima.” Jeesus kasutab Pühakirja selgitamaks oma valikut kuuletuda Pühakirjale, kummardada ja teenida ainult Jumalat.

Selles Pühakirja kirjakohas, mida Issand siin tsiteerib, vastates kiusatusele, millega Ta silmitsi seisab, kasutab Issand sõnu προσκυνὲω ja λατρεὺω, meie uurimissõna. Προσκυνὲω tähendab ülistamist, alistudes Jumala Vaimule ja tõele, samas kui λατρεὺω tähendab ülistamist teenimise liigina. Niisiis näeme, et Issand, kasutades seda tsitaati, väljendab tõsiasja, et jumalateenistus on midagi enamat, kui lihtsalt üks eraldiseisev tegu, nagu selle kasutust oli varem mõistetud, vaid see sõna koosneb nii “alistumisest” kui ka “teenimisest”. Issanda vastus kuradile teeb selgeks, et see, kellele me alistume, ja see, keda me oma aja ja pühendumusega teenime, määrab selle, keda me ülistame.

Järgmisel nädalal uurime Pauluse kirjadest tema arusaama, et ülistus jumalateenistuse liigina tuleneb vaimust või südamest ega ole lihtsalt füüsiline inimlik tegevus.

LATREUO on kreekakeelse sõna λατρεὺω ingliskeelne kirjapilt.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=108

Latreuo – εχηγεομαι Kummardama, teenima 4.osa


Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes kreeka mõtetele postitatud õppetundides pärinevad Piibli Sõnasõnalisest Ingliskeelsest Tõlkest, mille on avaldanud BTE Ministries – Ameerika Piiblitõlke ja Eksegeesi Instituut.

Sel nädalal on meie viimane uurimus kreeka keele verbist λατρεὺω, mis väljendab ülistust jumalateenistuse vormis. Vana Testamendi Septuagintas kasutatakse λατρεὺω religioosse kummardamise väljendamiseks, olgu siis paganajumalate või Iisraeli tõelise ja elava Jumala teenimine. Uues Testamendis laiendab Jeesus meie arusaama λατρεὺω tähendusest, et see kehtiks mitte ainult jumalateenistuse, vaid ka inimese elureaktsiooni suhtes – valiku üle, mille igaüks meist peab tegema valides maailma ja Issanda vahel.

Nägime seda eelmisel nädalal Issanda vastustes kuradile (Luuka 4: 8) ja näeme seda veel sel nädalal Pauluse kirjelduses tema enda südamereaktsioonist kummardamisse ja Issanda teenimisse, mis on vastandina religioossetele juutidele, kelle kindlus õige seisundi omamisest Jumalas oli suunatud välisele praktikale ja vagasele välimusele.

Meie tänased tekstid pärinevad Roomlastele 1: 8-10 ja Filipiinlastele 3: 2-3.

Roomlastele 1: 8–10

8)Esiteks, ma tõesti tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse kaudu teie kõigi eest, et teie usku kuulutatakse kogu maailmas;

9) sest Jumal, keda ma teenin (λατρεὺω) oma vaimus Tema Poja evangeeliumis, on minu tunnistaja, kuidas ma lakkamatult teid mainin,

10) alati oma palvete ajal ja palun, et kas nüüd lõpuks õnnestub mul Jumala tahte kohaselt tulla teie juurde.

Esimene asi, mida Paulus Rooma usklikele mainib, on tema tänu Issandale, et nende usust kuulutatakse kogu maailmale. Seejärel kasutab Paulus Jumalat tunnistajaks asjaolule, et ta mainib neid lakkamatult oma palvetes, paludes, et ta võiks edukalt neid külastada.

Meie uurimissõna on selles pühakirjagrupis lauses: “… keda ma teenin oma vaimus Tema Poja evangeeliumis.”

Niisiis näeme Paulust kui juuti, kes kirjeldab oma jumalateenistust Issanda teenimise kaudu kui vaimset, sisemises inimeses toimuvat, kui tema vaimust pärinevat.

See on teravas vastuolus selle ajal juutide arusaamaga, kes rõhutasid välistegevust ja religioosset välimust. Pauluse õpetus paljastab λατρεὺω sama sügavama tähenduse, mida Jeesus puudutas Luuka 4. peatükis. Issanda tõeline kummardamine väljendub vaimus ja vaimust.

Paulus räägib seda sama tõde Filiplastele 3: 2-3.

Filiplastele 3: 2-3

2)Olge valvel koerte eest, olge pidevalt valves kurjade töötegijate pärast, vältige maha lõikamist!

Paulus hoiatab Filipi usklikke kolmes oleviku imperatiivis, mis väljendavad pidevat tegevust.

Sel ajal kasutasid juudid paganate kirjeldamiseks kõiki kolme mõistet, kuna neid (paganaid) peeti religioosseteks koerteks, kurjadeks töötajateks, kuna nad ei pidanud seadusest kinni.

Selle asemel, et rakendada neid termineid nii, nagu seda teevad tema juudikaasaegsed, kasutab Paulus neid usklike puhul, kes usaldavad end judaismi välispidisesse praktikasse ja seaduse järgimisse selleks, et saavutada õige jumalaga seismine.

Tema pöördumine näitab, et Filipi kristlasi kutsuvad, kas juudid või paganatest usku pöördunud, üles end ümber lõikama. Paulus nimetab neid lihale rakendatavaid judaismi tavasid “maha lõikamiseks” ja ütleb, et seda teevad “kurjad töötegijad”, kes on “koerad”.

3) sest ümberlõigatud oleme meie, need, kes kummardame (λατρεὺω) Jumalat vaimus, F1* ja kiitlevad Kristuses Jeesuses ning ei usalda liha.

Paulus kuulutab, et tõeline ümberlõikamine toimub nendes, kes kummardavad Jumalat vaimus, kiitlevad Kristuse tööst, kes ei usalda liha.

See on seotud tema õpetustega, et tõeline juut on see, kes on ümber lõigatud, mitte väliselt oma lihas, vaid ümber lõigatud oma südames või vaimus, nagu on kirjas Roomlastele 2: 25–29 ja Koloslastele 2:11.

Oma kirjades määratleb Paulus tõelise ümberlõikamise all olevaid inimesi nendena, kes kummardavad Issandat, teenides Teda vaimus ega usalda lihalikke usutegusid.

Pauluse kirjutiste põhjal tajume, et algukoguduse usklikel mõistsid, et λατρεὺω-l oli sügavam, vaimulikum tähendus, kui lihtsalt selle aktsepteeritud rakendamine judaismi preestrite teenistuses.

Algkoguduses tuli Issanda kummardamine uskliku vaimust (südamest) ja see väljendus Issanda teenimise eluviisis maailmas, kus kurat domineeris ja mida mõjutas füüsiline valdkond.

Meie elame ka maailmas, kus kurat domineerib ja mida mõjutab füüsiline valdkond; samuti peame mõistma, et tõeline kummardamine ei koosne lauludest, mida me kirikus laulame, vaid see on pigem südamereaktsioon Issandale.

LATREUO on kreekakeelse sõna λατρεὺω ingliskeelne fondi kirjapilt.
F1*: Mõni käsikiri kirjutab suure tähega sõna vaim (Πνεὺματι); ja teised kasutavad ka genitiivi Θεοῦ, “Jumala”, selle asemel, et kasutada tekstist arusaamiseks datiivi Θεῷ, millega saaks seda salmi tõlkida nii “need, kes kummardavad Jumala Vaimu läbi”.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=109