Laubad ja metsalise märk

Ameeriklanna müüs oma otsaesise kõrge hinnaga. Caroline Smith [1] sai 10 000$, lastes tätoveerida oma laubale teksti “GoldenPalace.com”. Ettevõtte eluaegse reklaami eest tasumine on muutunud veelgi kasumlikumaks tänu sellise naeruväärse kampaaniaga kaasnenud meedia tähelepanule.

“Näotätoveeringute probleem seisneb selles, et nende puhul pole tagasipöördumist,” ütleb tätoveerija Kevin Paul. – “Kuna mul on enda näol tätoveeringud, siis tean, kuidas inimesed sind vaatavad ja teistmoodi kohtlevad. Mina isiklikult ei teeks neid, kui saaksin aega tagasi keerata ”[2].

Seda ei saa kuidagi varjata. Meie laubad – meie keha kõige nähtavamad osad – on meie “näotute” kehaosade täielik vastand, nagu neid nimetab 1.  Korintlastele 12. peatükk, mille  eest me hoolitseme rohkem ja mida rohkem varjame. Teie laup on seevastu nähtaval kohal, meeldib see teile või mitte.

Piiblis kasutatakse otsaesist sageli ülbuse või üleolevuse metafoorina, kuid sellel on ka identiteedi ja kindla saatuse tähendused.

Laupade tähtsus Piiblis

Kui me vaatame seda kontseptsiooni Piiblis, siis on otsmikute mainimine kas väga hea või väga halb. Keskmist positsiooni pole. Siin on mõned näited sellest, mida ma mõtlen:

Tee puhtast kullast laubaehe ja uurenda sellesse nagu pitsatisse uurendatakse: „Issandale pühitsetud!” Kinnita see sinise nööriga peakatte külge; see olgu peakatte esiküljes!  See olgu Aaroni laubal, et Aaron kannaks süüd pühade andide puhul, mida Iisraeli lapsed pühitsevad, kõigi nende pühade ohvriandide puhul; see olgu alati ta laubal, et neid teha armsaiks Issanda ees!” (Nt 28: 36–38)

See on kindlasti väga positiivne mainimine.

Ülempreester pidi oma lojaalsust Jumalale demonstreerima kõige ilmsemal viisil. Ta on täielikult pühendunud Issandale ja Tema eesmärkidele – ta ei kuulu enam iseendale, vaid kuulub Jumalale kui astja, mis räägib Iisraeli rahva nimel.

Märk “Issanda püha koht” otse tema laubal oli pidev ja elav meeldetuletus rahvale, Jumalale ja preestrile endale nendevahelise kokkuleppe kohta. Tehti otsus ja tema elu eraldati Jumalale.

Näeme mitmeid viiteid teemandi sarnasest laubast kujutisena Iisraeli kindlameelsest kangekaelsusest Jumala vastu, aga ka paar huvitavat lauba esinemist kahes traagilises loos: Taavet tabas Koljatit, lüües teda kiviga vastu otsaesist ja kuningas Ussija arutu katse võtta endale preestri rolli pühakojas (pärast etteheidetele ja hoiatustele tähelepanu pööramisest keeldumist), mida karistati pidalitõvega, mis ilmus, nagu arvata võis, tema laubale. Sealsamas kogu oma ilus, et kõik näeksid.

Siis on meil positiivsem viide Hesekieli 9. peatükis, kus Jumal täidab oma kohtuotsust Jeruusalemma üle, säästes neid, kes kurvastasid patu pärast nagu tema. Neil oli otsmikul spetsiaalne märk, mis neid säästis:

„ Ja Issand ütles temale: „Mine läbi linna, läbi Jeruusalemma, ja tee märk nende laubale, kes ohkavad ja
ägavad jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse!” Ja neile teistele ütles ta minu kuuldes: „Minge tema järel läbi linna ja lööge! Teie silm ärgu kurvastagu ja ärge andke armu! Tapke sootuks vanad, noored mehed ja neitsid, lapsed ja naised, aga ärge puudutage ühtegi, kellel on märk küljes! Ja
alustage minu pühamust!” Ja nad alustasid meestest, vanemaist, kes olid koja ees.” (Hes. 9: 4–6)

Jällegi on see lojaalsuse küsimus. Küsimus selles, kummal poolel olete.

Kummal poolel te olete?

Sama mõtet näeme ka Piibli viimases raamatus Ilmutusraamatus. Huvitaval kombel ei esine see teema Uues Testamendis kusagil mujal kui ainult selles apokalüptilises raamatus. Kui Jumal hakkab oma viha välja valama, ütleb Ta:

“Ärge tehke kahju ilmamaale ega merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!” (Ilm. 7: 3)

See märk Jumala rahva peal pidi kaitsma neid kohtumõistmise eest, nii nagu Hesekieli raamatus. Hiljem, Ilmutusraamatu 9. peatükis, ilmneb kohus laastavate rohutirtsude kujul, kes saadetakse ründama inimkonda … kuid mitte kogu inimkonda:

“Neile öeldi, et nad ei tohi teha kurja ilmamaa rohule ega millelegi, mis haljendab, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.” (Ilm. 9: 4)

See on kaitse, Jumala omandi ja Temale kuulumise pitser.

Mäletan, et lugesin neid võimsaid ja inspireerivaid sõnu Jesaja. 44: 5, kirjeldades inimesi, kes otsustasid Iisraeli Jumalaga jäädavalt samastuda. Neil oli mulle tugev mõju:

Üks ütleb: „Mina kuulun Issandale”, teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: „Issanda oma” ja võtab enesele aunimeks Iisrael. ” (Jes. 44: 5)

Mõtlesin, et oleks tore, kui saaksin käsivarrele tätoveeringu, mis kuulutaks, et olen Jumalale kuuluv. Õnneks mind veendi ümber. Igal juhul pole tätoveeringute tegemine kätele hea mõte. Näo ja käe tätoveeringuid on raske varjata. Kas pole huvitav, et just nendele kahele kehaosale pannakse metsalise märk? Otsmikule ja kätele.

Metsalise märk

“Ja ta tegi, et kõik – pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad – võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv.” (Ilmutuse 13: 16–17)

See on väga tõsine küsimus. Metsalise märgi saamine tähendab oma saatuse sulgemist igaveseks.

„Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi.. ” (Ilm. 14: 9–11)

Laubal olevat märki on veel üks kord mainitud – metsalisel istuva naise laubal, 17. peatükis:

“Ning ta otsaette oli kirjutatud nimi, saladus: Suur Paabel, hoorade ja ilmamaa jäleduste ema!.” (Ilm 17: 5)

Ei lähe kohe mitte. Kes tahab seda oma otsaesisele panna? See on palju hullem kui GoldenPalace.com.

Kuid need, kes otsustavad Jumalale vastu hakata, ei hooli sellest. Nad on õnnelikud selle märgi saamise üle ja kannavad seda uhkusega.

Laubamärgistused on nagu bränd, identiteet ja kuuluvus. Otsused on tehtud. Seisukohad on võetud.

Kui hea see on neile, kellele on laubale kirjutatud hoopis Isa nimi.

Järgmised sõnad, mis leiduvad Ilmutusraamatu lõpus, on nagu värske õhu hingamine:

„ Ja ma nägin troone ja neid, kes nende peal istusid; ja kohus anti nende kätte; ning ma nägin nende hingi, kelle pead olid kirvega maha raiutud Jeesuse tunnistamise pärast ja Jumala sõna pärast, ja
kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud võtnud tema märki oma otsaette ega käe peale. Nad tõusid ellu ning valitsesid kuningatena koos Kristusega tuhat aastat. ” (Ilm. 20: 4)

“Ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilmutus 22: 4)

Julguse aeg

Vennad ja õed, pidage meeles, et igavik on väga pikk aeg, seetõttu tasub meie lojaalsuse osas teha tõsine otsus just praegu ja juba täna. Peame olema valmis tõusma püsti ja andma aru, isegi olles surmaohus, teades, et meie elu jätkub ka pärast hauda. Paljud üritavad istuda kahel toolil, ei taha julgelt oma usku demonstreerida ega oma Päästjat eitada. Kuid Jumala silmis oleme kas Tema armastatud Poja Kuningriigis või väljaspool seda. Pooltoone pole. Ainult valguse kuningriik või pimeduse kuningriik. Me kuulume kas ühte või teise, meeldib see meile või mitte, ja täna on see päev, mil peame otsustama, kuhu me täpselt kuulume, et saaksime kindlalt seista, kui aeg kätte jõuab.

Nii nagu Püha Vaim tugevdas Peetrust Apostlite tegude raamatus, võime paluda Jumalat, et Ta täidaks meid Püha Vaimuga, et saaksime muutuda kartlikust usklikust selliseks, kes on täis jõudu ja armastust. Paljud Lähis -Ida kristlased teavad, mida tähendab araabia täht ن uksel (N ehk “nosreni”, mis tähendab Nazarene). See tähendab, et selles kohas elab see, kes järgib kristlast Naatsareti Jeesust ja see märk võib viia maja hävitamiseni või isegi selle elanike surmani. Mõned kannavad seda sümbolit uhkusega, soovides olla tuntud Jeesuse järgijatena, olenemata hinnast.

Kui usklikud maksavad Jeesuse salgamisest keeldumise eest kõrget hinda, ei saa nad mitte ainult tasu taevas, vaid on suureks õnnistuseks ka neid ümbritsevatele vendadele ja õdedele, olles neile eeskujuks. Usu pärast taga kiusatud ja tapetud inimeste lood on suureks inspiratsiooniallikaks ja annavad Jumalale suure au. See näitab, et nad peavad Jumalat kõige väärtuslikumaks.

“Julgus on nakkav. Kui julge inimene võtab teatud positsiooni, siis saavad teiste seljad tugevaks. ”(Billy Graham)

Jumal näeb meie südant ja teab, mis aegade lõpus meie laubale kirjutatakse, kuid tõde on see, et ka meie ümber olevad inimesed näevad palju sellest, mis on meie südames, ja palju selgemalt, kui me mõnikord tahaksime. Me ei pruugi oma otsmikul teadlikult esile tõsta seda, mida me usume, kuid apostel Paulus tuletab Korintose usklikele meelde, et meie käitumine on „Pühakiri”, mida loevad meie ümber olevad inimesed:

„Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav. On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava
Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele” (2. Kor. 3: 2-3)

Inimesed ei pruugi Piiblit nii palju lugeda, kuid nad saavad meid lugeda. Millist Pühakirja me esindame? Mida ütleb meie elu Jumala kohta, keda me teenime ja meie pühendumisest Temale? Kas me elame selleks, et meeldida teistele inimestele või Jumalale?

Ma pole kunagi tätoveeringut teinud (ja olen selle üle väga õnnelik), kuid mul on hea meel, kui minu laubale on kirjutatud midagi veel igavikulisemat ja veelgi suuremate tagajärgedega: mu taevase Isa nimi. Kuni ma näen Teda näost näkku, eeldan, et mu laubale on graveeritud Tema ilus nimi. Ma tahan olla Issandale püha, eraldatud Tema jaoks. Keegi teine ​​ei saa mulle oma märki panna.

Otsustasin Jeesust järgida.

Tagasiteed pole.

[1] Caroline Smithi lugu on siin. (inglise keeles)
[2] https://theoutline.com/post/3355/face-tattoos?zd=1&zi=ohm2yjgq

Allikas – oneforisrael.org

Allikas: https://ieshua.org/lby-i-pechat-zverya.htm