Ma usun, et Maarja Magdaleena on kõige rohkem valesti mõistetud ja ajalooliselt moonutatud Jeesuse järgija, keda Uues Testamendis mainitakse. Teeme asjad selgeks.
Nime “Maarja” mainitakse Uues Testamendis kaksteist korda (kõigi nelja evangeeliumi autori poolt). Nendest kaheteistkümnest viitest on üksteist sellist, mis tõendavad, et ta oli Jeesuse ristilöömise ja ülestõusmise tunnistajaks. Ainsast korrast, kui teda mujal mainitakse, saame teada tema eluloo erksast detailist: temast aeti välja seitse deemonit (konteksti arvestades võib arvata, et Jeesus tegi seda), samuti käis ta ühes teiste naistega Jeesuse jüngrite rändgrupis ja aitas neid arvatavasti rahaga (Luuka 8: 2-3). See on kõik.
Ometi pakub ingliskeelne Vikipeedia Maarja Magdaleena lehekülg rohkem sisu, kui sarnased lehed apostel Peetruse, apostel Pauluse või Neitsi Maarja kohta. Vikipeedia ei ole mingil juhul Piiblitegelase tähenduse mõõdupuu, kuid arvestades Piiblis Maarja kohta käivat teavet, siis kajastab Vikipeedia kummalist ajaloolist nähtust, kelleks oli Maarja Magdaleena või õigemini tema kohta käivad legendid.
Seksuaalselt skandaalne minevik?
Paljudele lääne kirikutraditsiooni kuuluvatele usklikele jäi kuidagi mulje, et Maarja oli kas endine prostituut või oli tal mingisugune ebamoraalne seksuaalne minevik (ida kirikutraditsioonides ei usutud seda kunagi). Kuna sellest ei ole Pühakirjas kirjutatud, siis mille alusel selline mulje võis tekkida?
Ehkki see tekkis tõenäoliselt isegi varem, levis see idee kõige tõenäolisemalt pärast seda, kui paavst Gregorius I (Gregorius Suur) pidas 591.a. pKr jutluse, kus ta väitis, et patune naine Luuka 7: 36–50 kirjakohas(ta arvas, et tema patt oli seksuaalne) ja Maarja Betaaniast, kes võidis Johannese 12: 3–7 Jeesuse jalgu, on Maarja Magdaleena. Sellisel järeldusel puudub tekstiline alus, kuid sajandite jooksul on sellest saanud domineeriv tõlgendus, mis kinnistab rahva kujutlusse pildi Maarjast.
Seejärel keskajal andsid need oletused ainet üha fantastilisemate, üksikasjalikumate ja täiesti väljamõeldud Maarja elulugude kirjutamisele. Ja need olid väga erinevad. Enamikus kirjutistes kirjeldati teda enne uskupöördumist seksuaalselt ebamoraalse naisena. Mõne teate kohaselt läks ta pärast Jeesuse taevaminemist kõrbesse püha ja karmi eraku elu elama; teiste allikate järgi abiellus ta apostel Johannesega (väideti isegi, et Kaana pulmad, kus Jeesus muutis vee veiniks, olid nende pulmad) ja mõned ütlevad, et ta elas Efesoses Jeesuse ema juures.
Kõik need – spekulatiivsed Piiblitõlgendused ja alusetud elulood – on leidnud kajastust keskaja, renessansi, baroki ja isegi uusaja suurkunstnike poolt loodud Maarja teemalistes maalides ja skulptuurides. See ainult kinnitas rahva ettekujutust, et Maarja Magdaleena oli seksuaalselt häbiväärse minevikuga naine.
Abielus Messiaga?
2003. aastal tekitas furoori kirjanik Dan Brown oma “ajaloolise” ilukirjandusliku teosega “Da Vinci kood”. Detektiivpõneviku süžee on üles ehitatud väidetavalt hävitava saladuse ümber, mida roomakatoliku kirik on hoidnud mitmeid sajandeid saladuses: Maarja Magdaleena abiellus Jeesusega, oli Tema ristisurma ajal rase, sünnitas seejärel tütre nimega Sarah ja kolis kaasaegse Lõuna-Prantsusmaa territooriumile. Siis abiellus Sarah Prantsuse kuningate iidse liini esindajaga ja tema (ja seega ka Jeesuse) sugupuu kestab tänaseni. Selle jutustuse järgi ei olnud kuulsas legendis “püha graal” mitte karikas, mida Jeesus kasutas viimasel õhtusöömaajal, vaid Maarja ise. Brown väitis, et ehitas oma väljamõeldud loo ajaloolistele faktidele, kuid enamik nii religioosseid kui ka mittereligioosseid teadlasi seadsid tema väite kahtluse alla.
Küsimus on, kust tuli selline mõte Jeesuse ja Maarja Magdaleena suhte kohta? Kui me uurime Maarja Magdaleena kohta käivaid veidraid ja räpaseid legende piisavalt kaua, siis need viivad meid apokrüüfiliste, gnostiliste kristlike tekstideni, mis on kirjutatud palju hiljem, kui Uues Testamendis Maarja elu kirjeldavad tekstid, kusagil teise ja viienda sajandi vahel. Ehkki nad ei anna Maarja Magdaleena, aga ka Jeesuse ja apostlite kohta täpset teavet, annavad nad meile aimu sel ajal levinud muistenditest.
Leitud gnostikute kirjutiste hulgas on Maarjat mainitud erineval määral viis korda: „Päästja dialoog“, „Pistis Sofia“, „Toomase evangeelium“, „Filippuse evangeelium“ ja „Maarja evangeelium“ (enamik teadlasi usub, et siin on mõeldud Maarja Magdaleenat). Kõik nad kujutavad Maarjat hõivamas auväärset kohta apostlite seas ja mõned peavad teda Jeesuse lemmikuks. Filippuse evangeelium räägib tema erilisest staatusest Jeesuse “kaaslasena” (koinônos), mis on mitmetähenduslik termin ja võib viidata erootilisele või platoonilisele suhtele ning mainitakse, et Jeesus suudleb teda sageli, võib-olla huultele.
Segage need gnostilised lood keskajal väljamõeldud elulugudega, lisage inimlik kalduvus pettusele, ihale ja skandaalidele ning ei tohiks olla üllatav, et tulemuseks on Dan Browni romaan Magdaleena pühast graalist (mida on müüdud kümneid miljoneid eksemplare) ja mille tulemuseks on sügavalt moonutatud pilt Maarja Magdaleenast.
Mida me teame?
Tõde on see, et meil pole ajalooliselt mingit põhjust Maarja Magdaleena kohta midagi arvata, välja arvatud äärmiselt piiratud, kuid väga märkimisväärne teave, mida Pühakiri tema kohta edastab. Ja siin on see, mida me teame:
Me teame, et Maarja oli pärit Galilea järve looderannikul asuvast Magdala linnast. See linn oli tuntud oma kalatööstuse, kuigi mõned teadlased usuvad, et see linn oli ka tuntud prostitutsiooni poolest. Me teame, et Maarjal oli kindlasti raske minevik, sest temast aeti välja seitse deemonit (Luuka 8: 2). Me ei tea, miks täpselt selline arv. Kas see võis olla prostitutsiooni või muude seksuaalsuhete tulemus? Või äkki väärkohtlemine? Võib-olla. Kuid lõpuks see ei ole oluline. Vaim peitis Maarja mineviku hämarusse ja liiga suure spekuleerimise tagajärjel jäetakse tähtsaim tähelepanuta.
See, mida Vaim räägib temast kõigis neljas evangeeliumis (harvaesinev au) selgelt, on see, et ta viibis Jeesuse ristilöömise juures (Matteuse 27: 55–56; Markuse 15: 40–41; Johannese 19: 25–27) ja Tema matmisel (Matteuse 27: 57–61; Markuse 15: 42–47). Ja ta nägi esimesena Jeesuse järgijatest tühja hauda, ta oli esimene, kes nägi ülestõusnud Jeesust ja rääkis Temaga, ning esimene, kes tunnistas teistele Tema ülestõusmisest (Matteuse 28: 1–10; Markuse 16: 1–8; Luuka 24: 10–12; Johannese 20: 1–18).
Siin on üks olulisi tõdesid, mida usun, et Vaim soovib, et me näeksime: naisele, kellel oli õnnetu minevik, anti au olla esimene.
Mida teie temast arvate?
Esimese sajandi Palestiinas valiti raske minevikuga naine kõige viimase valikuna inimeseks, kellele anti au olla kõigi ülalnimetatud sündmuste juures esimene.
Olen kindel, et Maarja oli selle valiku üle sama palju üllatunud kui teised. Kuid Jeesus ütles, et Taevariigis saavad „viimased esimesteks!“ (Matteuse 20:16) ja Ta hakkas seda ennustust kohe täitma uue loomise esimesel päeval.
Maarjal oli häbiväärne vereliin, kuid ta armastas Jeesust ja usaldas Teda. Ja tänu usule sai ta palju ande, mida ta ei väärinud (esimesed ülestõusmispühade päevad olid neist kõige väiksemad). Maarja sai midagi ääretult paremat, kui abielu maise Jeesusega; talle anti üüratu privileeg kuuluda Tema Pruudi, Koguduse koosseisu (Ilmutuse 21: 9). Maarja sai midagi võrratult paremat, kui Jeesuse maise tütre sünd, talle anti imeline privileeg saada Jeesuse kaudu Jumala tütreks (Ef 1: 5).
Selles väheses, mida Pühakiri Maarja Magdaleena kohta räägib, on näha palju imelisemaid asju, kui kõigi sajandite jooksul loodud moonutatud oletustes ja naeruväärselt rumalates jutustustes. Ennekõike ilmutab ta Jumala suurepärast armu Jeesuses, mis ulatub selliste kõlbmatute inimesteni nagu teie ja mina.
Allikas: https://www.invictory.org/articles/theology/18656-legendy-o-marii-magdaline
Piibel on raamat, mida on põlvest põlve peetud asjakohaseks ja tähendusrikkaks. Hoolimata kultuuri mõõnadest ja voogudest, on Piiblist .....
KEEGI küsis minult kord, kas see häirib mind, kui leian Piiblist vastuolusid. On palju kogudusi, kus see teema .....
Õde Peng maksab Hiinas kristlaseks olemise eest kõrget hinda. Teda on mitu korda vahistatud ja ta läheb uuesti .....
Jutlustatud hingamispäeva hommikul, 4. veebruaril 1855.a., pastor C.H. Spurgeoni poolt New Park Streetil Chapenis, Southwarkis. "Rudjutud roogu ei .....
Ta teadis, et tavaliselt teeb esimese sammu mees. Ta teadis, et tema tegu võib tunduda vähemalt kahtlane ja .....
Geoffrey Chaucer (1343-1400) tsiteerib kuulsas "Canterbury lugudes" vana tähendamissõna. Ühel päeval jahtis noor jahimees hirve. Kui jälitamisest erutatud .....
Ja nägi, vabandage väljenduse eest, avalikku WC-d– eraldi hoonet kahe sissepääsuga. Iga ukse kohal oli kiri: "Naistele sissepääs .....
Araabia poolsaarel islami hällis väljakutseid pakkuvas keskkonnas pöördutakse Jeesuse poole. Open Doorsi abil saavad nad teavet kristluse kohta. .....
Pärast vanglast vabanemist lahkus Sahar ja ta perekond Iraanist, kuna teda ähvardas pikk vanglakaristus. Nüüd elab pere Iraani .....
Pidage meeles, et Taavet kannatas kohutavalt oma patu pärast Batsebaga. Ta kaotas oma neli last. Esimena suri laps, .....
"Kes see on, kes koiduna alla vaatab, ilus nagu täiskuu, selge nagu päike, kardetav nagu väehulk lippudega?” (Ülemlaulud .....
Podcasti kuulaja Andrea küsib: „Pastor John, mul on palju probleeme negatiivse kehapildiga, mis põhineb sisendatud kultuuriideaalil, mis on .....