Leinavad inimesed vajavad rohkemat, kui Teie mõtted nende kohta

Nautisin tavalist rõõmsat novembri päeva, kuni kuulsin esimesi jõululaule ja tundsin, kuidas mu leina raskus realiseerus. Pühad on käes, aga ema ei ole enam. Mind piinas taas ema kaotusest tulenenud valu, sest kartsin tema puudumist eelseisvatel sugulaste kohtumistel.

Kuigi sellest, kui ema meie hulgast lahkus, on möödas üle kahe aasta, on ometi aegu, mil kauaaegne kaotus tundub nagu eilne päev. Mineviku meenutamine tõstab esile Jumala ustavuse Tema rahva kaudu, kes on kandnud meie pere valu. See motiveerib mind sama tegema. Kristuse Ihuna saame teha enamat kui lihtsalt “mõelda” neile, kes nende jõulude ajal leinavad. Me võime püüda neid lohutada, nagu Kristus meid lohutab. Siin on Teile viis praktilist viisi.

1. Küsige nende leina kohta

Piibel ütleb meile otse: „Nutke koos nutjatega” (Rm 12:15). Kui võtame seda õpetust tõsiselt, siis püüame ette näha aega, mil meie vennad ja õed hakkavad nutma. Teame, et pühade lähenedes on pisarad võimalikud ja traditsioonid toovad esile nende kodudes haigutava tühjuse.

Aga mida teha siis, kui meie leinavad sõbrad või pereliikmed ei maini kunagi oma kaotust? Pidage meeles, et leinast rääkimine või mitterääkimine ei ole usaldusväärne valu indikaator; mõned inimesed, kellel on kõige suurem valu, võivad sellest vaikida. Leinavatel inimestel ei pruugi olla sõnu, energiat ega ruumi, et hakata oma kaotusest rääkima, kuid tõenäoliselt nad loodavad, et Te mäletate seda.

Palvemeelselt lubades Vaimul end juhtida, võite õrnalt tunnistada, et Teil on kahju, nähes, kui väga ta oma armastatut igatseb. Võite saata postkaardi või meeldetuletuse lahkunud inimese kohta või võite lihtsalt küsida: “Kuidas sa pühade lähenedes leinaga toime tuled?” Nende vastus võib aidata Teil järgmises etapis orienteeruda. Vähemalt Te tuletasite oma kallimale meelde, et teda ei ole unustatud. Ja kui leinav inimene hakkab oma tundeid jagama, siis peaks meil olema au peatuda ja teda ära kuulata.

2. Ärge unustage

Pange tähele, et Roomlastele 12:15 ei piira aega, mille jooksul me koos teistega nutame. Paar salmi varem tuletab Paulus meile meelde, et peame olema viletsuses kannatlikud (Rm 12:12). Oleks lühinägelik arvata, et see puudutab ainult meie isiklikke probleeme, mitte aga meie vendade ja õdede õnnetusi. Nii nagu Vaim teeb meid kannatlikuks meie isiklikes raskustes, aitab Ta meil olla kannatlik ka armastuses teiste kannatavate inimeste vastu.

Kui armastuse ja toetuse väljavalamine kaotuspäeval on kirjeldamatult hea ja kasulik, siis pärast šoki vaibumist aset leidev leinamaraton nõuab, et ka meie nutmine koos teistega säiliks. Jumal ei ole kunagi väsinud ega tüdinud ning Ta võib uuendada meie jõudu trööstijana – isegi aastaid ja mitmeid pühi pärast lähedase kaotust (Jesaja 40:28).

3. Kontrollige neid

Üks tähendusrikkamaid lohutusi minu esimeste jõulude ajal, pärast ema kaotust, olid perekond ja sõbrad, kes ootamatult mu murule ilmusid ja mulle laulsid. Nutan siiani meenutades seda, kui uskumatult masendunult end tundsin, kuid samal ajal lõpmatult armastatuna. See on Kristuse lohutus meie kurbuses! Tema lakkamatu halastus toetab meid (Psalm 94:18).

Kui ette teatamata ilmumine tundub ebaviisakas, siis saame end leinavate inimeste jaoks kättesaadavaks teha teistel viisidel. Näiteks koosolekud kohvijoomiseks või kutsed meie koju õhtusöögile; võite saata kirja, mis ütleb: “Ma toon su verandale süüa ja kui soovid vestelda, siis on see suurepärane. Kui ei, siis ma ei nõua seda.” Te üllatute sellest, kui tõenäoline on, et leinav kingisaaja avab, kallistuse ootuses, oma uksed.

Isegi kui meie soovitustele reageeritakse vähe või üldse mitte kuidagi, siis võib Kristus siiski meie kaudu lohutada, kui me püüame läheneda valus olevale inimesele. Ja me ei pea solvuma, kui meie pakkumised tagasi lükatakse, sest me ei tee seda enda pärast (Filiplastele 2:4).

4. Olge paindlikud

Üks suurimaid vooruseid, mida ma oma leinas kogenud olen, on teiste inimeste paindlikkus. Me ei saa jätta tegemata pühade plaane koosviibimisteks – kuidas muidu saaksid need toimuda? Ometi ei pääse me leina ettearvamatusest. Kuidas me saaksime teada, kui kurvalt me end tunneme, kui on aeg perekondlikuks koosviibimiseks? Leinavate inimeste vabadust silmas pidades on planeerimine üks armulisemaid vastuseid nende valudele. Andes neile teada, et nendele pole mingeid ootusi, muutume seeläbi alandlikuks, leebeks, kaastundlikuks ja allume Temale, kellel igal juhul on lõplik plaan.

5. Palvetage nende eest

Ei piisa leinava inimese peale “mõtlemisest” pühade ajal. Meie põhitöö on tema eest palvetada kõrgeima Trööstija poole, kelle rahu valvab südameid ja meeli ning ületab igasuguse mõistmise (Filiplastele 4:7).

Lisage oma telefonisse igapäevane meeldetuletus. Kirjutage nende eest palve ja kinnitage see köögivalamu kõrvale seinale. Kirjutage nende nimed oma Piibli järjehoidjale. Kaotus võib olla just eriti ränk pühade ajal. Kuid halastuse Isa ja kõige lohutuse Jumal hoolitseb nende eest, kes leinavad ja kutsub meid sellest hoolimisest osa saama.

Autor: Paige Pippin / thegospelcoalition.org

Allikas: https://ieshua.org/skorbyashhim-lyudyam-nuzhno-bolshe-chem-vashi-mysli-o-nih.htm