Christian Today avaldas loo Burkina Fasost pärit Martinast, kes kaotas oma kodu ja suurema osa oma perekonnast pärast seda, kui islamistlikud võitlejad tulistasid tema lähedasi. Kuid kibeduse ja vihkamise asemel nende inimeste vastu palvetab ta, et tapjad õpiksid tundma Jeesust.
Päeval, mil ta viimati oma kirikut ja lähedasi nägi, kutsus pastor jumalateenistuse lõpus kogudust palvetama oma vaenlaste eest. Ja kõigest 10 minutit hiljem, kui jumalateenistus lõppes ja kirikuliikmed tänavale kogunesid, ründasid neid islamivõitlejad.
„Nad võtsid kõik – Piiblid, kantsli – ja panid ühte suurde hunnikusse ning siis süütasid selle põlema,” meenutab Martina. «Siis käskisid nad meestel neile järgneda. Nad viisid nad kiriku taha, panid maa peale ja siis kõlasid lasud.”
Martina kaotas tol hommikul oma mehe, isa, venna ja väimehe.
Ründajad viisid kõigilt ära telefonid ja dokumendid ning viisid ära ka mitu mootorratast. Kõik, mida nad ei saanud või ei tahtnud kaasa võtta, nad põletasid lihtsalt ära.
“Kui nad lahkusid, käskisid nad meil sellest kohast vaikselt lahkuda,” räägib Martina. “Kui te karjuma hakkate, siis tuleme homme tagasi, et teid kõiki tappa,” ütlesid nad.
Külast lahkudes meenutab Martina, et ta mõtles: “Ma tahan, et need, kes selle kohutava asja tegid, ei sureks Jeesust Kristust tundmata.”
Tal polnud aimugi, mis tulevik teda ootab. Tal polnud isegi sõnu palvetamiseks: “Ma püüdsin avada oma suu, et Jumalaga rääkida või Temalt küsida, miks, miks, miks?”.
Kuid üle huulte tulid vaid oigamised.
Martina otsustas siiski usaldada Jumalat, tal polnud enam kellelegi loota.
“Ma ütlesin Issandale: “Nüüdsest hoolitse mu elu eest päeval ja öösel. Mul pole kedagi, kelle juurde saaksin oma probleemidega tulla, peale Sinu,” – meenutab naine. „Kuna sa lasid sellel juhtuda, Issand, ma loodan Sinu peale. Sina oled see, kes minu eest hoolitseb. Ja ma ei kaldu kõrvale ei paremale ega vasakule.
Kui miski tegi mulle piinlikkust või kui mind haaras hirm, ütlesin: „Jeesus, pea meeles palvet, mille ma Sulle ütlesin. Ma ei kaldu paremale ega vasakule. Vaatan Sulle otsa. Minu lootus on ainult Sinu ristil.”
Martinat julgustas usus see, kui talle meenus, mida ta isa tagakiusamise kohta ütles. Kui nende moslemist naabrid tulid teda piirkonda jäämise ohtude eest hoiatama, keeldus isa lahkumast.
«Ta ütles, et kui rahvas tahab, et ta Jeesuse nime pärast ära põgeneks, siis ei lahku ta sellest külast kunagi. Isegi kui see tähendab surma, sureb ta Jeesuse nime pärast, kuna tappa saab ainult keha, aga mitte hinge.”
Viimastel aastatel on Burkina Faso, nagu ka teised Sahara-tagused riigid, seisnud silmitsi vägivaldse tagakiusamise sagenemisega. Džihadistid kiusavad taga ja tapavad kristlasi ning hävitavad kirikuid.
Kõige enam kuritarvitavad pere ja ühiskond moslemi päritolu kristlasi, põlates neid ja üritades sundida neid oma kristlikust usust lahti ütlema.
Open Doorsi partnerid aitavad Martinat ja veel 2100 perekonda, kes on sunnitud tagakiusamise eest põgenema.
“Palvetage, et meie usk oleks tugev,” palub Martina. “Me tahame jääda Kristusesse. Palvetage meie eest, et saaksime oma usuvõitluses võidukaks. Samuti palun teil palvetada meie rahva eest, et rahu tuleks Burkina Fasosse tagasi.”
Christian Today materjali alusel.
Džihadistid tapsid Burkina Fasos 11 sõdurit
Taani palvetab Ukraina eest
Juri Sipko: Mõrvarid, kes tapavad täna Ukrainat, tapavad Kristust…
Džihadism tõstab Burkina Fasos endiselt pead, nagu tõendab viimane rünnak
Ärge visake oma ahelaid maha!
Ameerika unistus on surnud ja maha maetud
“Koju naastes proovisin seda maha pesta, kuid ei suutnud. Tahtsin surra …” Pornonäitleja rääkis, kuidas üks sõna ta mülkast välja tõmbas
Aukartuse päevad: lõigake patul pea maha ja visake see oma elust välja
Rahune maha! See pandeemia ei ole veel maailma lõpp
Uhkuse maha panemine