Lester Sumrall (1913–1996) oli pastor ja evangelist, kes teenis Issandat kuuskümmend viis aastat 110 riigis, sealhulgas Nõukogude Liidus ja Hiinas ning kirjutas 130 raamatut. Ta alustas evangeliseerimist USA suure depressiooni ajal.
“Ma ei taha kindlasti evangelist olla!”
Lester Frank Sumrall sündis 15. veebruaril 1913.a. Louisiana osariigis New Orleansis George ja Betty Sumralli perekonnas. Tema ema oli kristlane, kes pühendas lapse enne tema sündi Jumalale ja palvetas, et temast saaks jutlustaja. Ta oli Sumrallide pere kaheksast lapsest kuues.
Lester Sumrall meenutas:
„Mu ema otsustas enne minu sündi, et minust saab jutlustaja. Ta palavalt palvetas minu eest, kui olin tema üsas – ma ei saanud teisiti vastu hakata, kui vaid natukene jalaga lüüa! Ma sündisin kodus, beebi number kuuenda ja täiesti planeerimata.”
Betty kutsus rändevangeliste oma koju ööbima. See tähendas sageli lisaprobleeme. Lesterile nad ei meeldinud ja ta otsustas, et talle ei meeldi evangelistid ja ta kindlasti ei taha selliseks saada.
Betty Sumrall oli palvetaja ja palvetas pidevalt oma pere eest. Lester nägi, kuidas tema ema elus juhtuvad imelised asjad. Kui emal avastati rinnavähk, ümbritses ta end kristlastest õdedega, kes pidevalt tema eest palvetasid. Ühel õhtul, keset seda vaimset võitlust, astus Jeesus tuppa ja puudutas teda. Ta sai terveks.
Kui Lesteri vanaisal oli insult, siis muutus ta töövõimetuks. Ta ei suutnud ise süüa ega riietuda. Tema vanemad tõid vanaisa enda koju ja Betty palus naiste palverühmal vanaisa eest palvetada. Kõigepealt juhtisid nad mehe meeleparandusse ja seejärel hakkasid palvetama. Vanaisa istus ratastoolis, ei liigutanud jalgu ega käsi. Aga kui Jumala vägi sõna otseses mõttes tema peale langes, siis tõusis ta ratastoolist püsti, hakkas kõndima ja käsi liigutama. Pärast seda naasis ta oma koju ja elas veel viisteist aastat üksi, ilma igasuguse abita.
16-aastaselt sattus Lester halba seltskonda ja jättis kooli pooleli. Varsti pärast seda tekkisid tal terviseprobleemid: ta köhis verd. Arstid diagnoosisid tal tuberkuloosi. See tähendas sel ajal surmaotsust. Tema tervis halvenes, ta kaalus 42 kg ega tõusnud voodist. Taas kutsus ema oma palverühma, et Lesteri eest regulaarselt palvetada. Poisi seitsmeteistkümnendal sünnipäeval teatas arst, et ta varsti sureb ja väljastas isegi surmatunnistuse. Sel õhtul andis Jumal Lesterile nägemuse. Ühel pool voodit nägi ta kirstu ja teisel pool Piiblit. Valik oli selge: kas kuulutada evangeeliumi või surra samal ööl tuberkuloosi! Ta otsustas kuulutada evangeeliumi. Ta sai kohe terveks ja järgmisel hommikul sõi ta esimest korda üle pika aja hommikusööki. Järgmise kolme nädala jooksul pakkis ta juba kohvrit, et minna evangeeliumi kuulutama.
Kõhn noormees jutlustamas talunikele
Algus oli raske. Lester ja tema sõber, kes temaga vokalistina kaasas käis, läksid lõuna osariikide kaugematesse asulatesse. Seal elasid karmid ja tahumatute kommetega inimesed, aga nad kuulasid Lesteri jutlusi. Ja nende südamed pidid resoneerima, sest kõikjal, kuhu ta läks, tekkisid suured grupid vastpöördunud usklikest, kellest piisas koguduste loomiseks. Iga kord kirjutas Lester oma konfessiooni juhtkonnale, et nad saadaksid uude kogudusse pastori. Sajad inimesed said päästetud. Tema edu nähes pühitseti ta ametisse.
Lester Sumralli mälestustest selle aja kohta:
„Esimesed kaheksateist kuud kodust eemal olles tutvusin Hea Sõnumi kooliga. Ma ei näinud välja nagu jutlustaja, olin kõhn linnalaps. Kuid mul õnnestus kuidagi veenda põllumehi avama maakoole ja lubama mul seal äratuskoosolekuid pidada.
Mõnikord olin üleolev, karm ja negatiivne. Sageli inimesed lihtsalt naersid mu üle ja see tüütas mind lõputult. Ühel õhtul olin ma nii masenduses, et ma ei püüdnudki annetust koguda ega küsinud kelleltki, kas nad tahavad patukahetsuspalvet pidada. Järgmisel hommikul ütles peremees-talunik: „Noor mees, kes ei tööta, see ei söö. Kui plaanite siia jääda, siis peate sigu toitma.” Nende sõnadega surus ta mulle kaks suurt solgiämbrit kätte.
Sigu sööta?! Raskeid ämbreid lohistades pritsis sitalõhnaline sisu mu riietele ja jalatsitesse. Tundsin end kadunud pojana. Lamasin keset maisipõldu, ma ei hoolinud sellest, et mu riided olid määrdunud ja karjusin: “Oh, Jumal, äkki peaksin koju minema ja surema?!”. Aga Issand lohutas mind ja ütles: “Kui sa oled Mulle ustav väheses, Lester, siis annan sulle palju rohkem.”
Nagu Paulus ja Timoteos
Kunagi oli Sumrall otsustanud oma elu päästmiseks evangeeliumi kuulutada, kuid ta ei olnud inimeste vastu eriliselt hooliv. Ühel päeval andis Jumal talle nägemuse, et tohutu hulk inimesi erinevates riikides läheb põrgusse. Sel õhtul murdis Jumal ta südame ja kutsus teda kuulutama evangeeliumi kogu maailmas.
Kaheksateist kuud hiljem ühendas Jumal Lesteri piibliõpetaja Howard Carteriga ja nad hakkasid koos mööda maailma rändama. Nad läksid Austraaliasse, Singapuri, Hongkongi, Java saarele, Hollandi Ida-Indiasse, Tiibetisse, Mandžuuriasse, Jaapanisse, Koreasse, Saksamaale, Brasiiliasse, Boliiviasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Portugali ja Inglismaale. Ühes riigis kuulutasid nad kahes erinevas kohas, et kuulutada Kristuse sõnumit rohkematele inimestele. Leicesteri koosolekutel hakkasid aset leidma tervenemised ja vabanemised. Inimesed said terveks ja pääsesid tuhandete kaupa.
Lesteri memuaaride järgi leidis nende kohtumine aset järgmiselt:
„18. detsembril 1931.a. öösel, mil Jumal andis mulle teise nägemuse, palvetas Howard Carter kaugel Inglismaal. Jumal rääkis talle sõnad, mis ta kirja pani: „Ma leidsin sulle kaaslase; kutsusin töötaja sinu kõrvale. Ta on juba valitud ja kutsutud ning peab sinuga ühinema. Ta tuleb kaugelt, et aidata sul seda koormat kanda ja sa naudid osadust ja teenimist temaga.”
Lester Sumrall oli see kaaslane. Howardi ja Lesteri suhe sarnanes Pauluse ja Timoteose omale. Koos kasvasid nad Jumala armus ja tundmises. Abiks oli ka kohtumine selliste usu pioneeridega, nagu Smith Wigglesworth.
Lester Sumrall asutas Inglismaal kolm kirikut. Kuid Teine maailmasõda eraldas ta sõpradest. Enne Inglismaalt lahkumist kohtus ta uuesti Smith Wigglesworthiga, kes palvetas: “Jumal, las see usk, mis on minu südames, olla valatud välja selle noore mehe südamesse.”
Õnneks ühendas sõda ta naisega, kellega ta veetis suurema osa oma elust.
Õnnelik perekond
Sõja ajal 40ndatel naasis Lester USA-sse. Ta reisis Mehhikosse, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Argentiinas kohtus Lester Louise Leimani nimelise misjonäriga. Kaks aastat hiljem 1944. aastal nad abiellusid. Nad hakkasid koos teenima Kuubal, Haitil ja Puerto Ricos. Kui Louise haigestus malaariasse, tervendas Jumal ta vastusena Lesteri palvetele. Nad jätkasid evangeliseerimist Guyanas, Surinames, Brasiilias, Argentinas, Peruus, Ecuadoris, Uruguays ja Panamal. Nad lõpetasid alles siis, kui Louise jäi rasedaks ja reisisid tagasi USA-sse. Paar asus mitmeks aastaks elama South Bendis Indiana osariigis.
1950. aastal kutsus Jumal Sumrallide perekonna Manilasse Filipiinidel. Töö oli raske, kuni vabastati deemonitest vaevatud tüdruk. Jumal palus Lesteril tema eest palvetada. Päästmine ja tervenemine oli nii avalik ja dramaatiline, et ajalehed levitasid seda lugu üle kogu riigi. Riik avanes evangeeliumile. Kuus nädalat pidas Lester äratuskoosolekuid. Koosolekutele tuli kuni kuuskümmend tuhat inimest. Ameerika Ühendriikidest tuli appi Clifton Erickson, et koosolekutel jutlustada. Nende nädalate jooksul päästeti sada viiskümmend tuhat inimest. Kuulus näitleja, kes ei saanud kõndida, sai terveks – see tõmbas ajakirjanduses veelgi rohkem tähelepanu. Kaksteist aastat karkudel olnud advokaat lahkus karke käes hoides – ta oli täiesti tervenenud.
Jumal kutsus pere 1950. aastate lõpus tagasi USA-sse, et alustada teedrajavat televisioonitööd. 1957. aastal asutas Lester Sumrall pere ja sõprade abiga LeSEA (Lester Sumrall Evangelical Association) teenistuse, mis on tootnud üle saja raamatu ja õppematerjali, üksteist telejaama, satelliiditeenistuse, kolm FM-raadiojaama, viis lühilaine raadiojaama, mis katavad üle üheksakümne protsendi maailma elanikkonnast ja kord kvartalis ilmuva ajakirja. 2018. aastal muutis LeSEA Broadcasting oma nime Family Broadcasting Corporationiks (FBC). Lester Sumralli jutluseid kuulati kõigis maailma riikides.
74-aastaselt asutas ta organisatsiooni LeSEA Global Feed The Hungry, mille eesmärk oli kaotada nälg nende seas, kes võitlevad vaesuse, katastroofi ja sõja tingimustes. Ta alustas seda teenistust pärast seda, kui Jumal andis talle nägemuse surijate eest hoolitsemisest.
Lester jäi lõpuni truuks Jumala poolt talle antud nägemustele ja ilmutustele, 28. aprillil 1996 läks ta koju, et olla koos Issandaga.
Lester Sumrall oli mees, kes heitis end Jeesuse Kristuse jalge ette ja teenis Teda sellise innukuse ja pühendumisega, mis siiani hämmastab neid, kes Teda tundsid.
„Jumal näitab inimestele, kuidas oma elu üles ehitada. Ta juhendab ning juhib neid. Tal on eriline plaan iga intelligentse olendi jaoks, kes on määratud elama sellel planeedil. Kui inimene järgib targalt jumalikku plaani, siis kujuneb temas tugev iseloom, mis viib eduka ja õnneliku eluni. Analüüsige iga hea inimese elu ja näete, et seda ei saa seletada juhuse ega õnnega, vaid see oli elu, mis oli kuulekas Jumala tahtele.” Lester Sumrall.
Allikas: Лестер Самралл: Бог показывает людям, как строить жизнь | Статьи на inVictory
