Lincolni arusaam Jumala ettehooldusest. John Piperi mõtisklus

“Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida Tema kohtumõistmisi ega jälgida Tema teed!” (Roomlastele 11:33)

12. veebruaril 1809. aastal sündinud Abraham Lincoln suhtus kuni neljakümnendate eluaastateni religiooni skeptiliselt ja kohati isegi küüniline. Seega on kõige silmatorkavam, kuidas isiklikud ja rahvuslikud kannatused tõmbasid Lincolni Jumala reaalsusesse, mitte ei tõuganud teda Jumalast eemale.

1862. aastal, kui Lincoln oli 53-aastane, suri tema 11-aastane poeg Willie. Lincolni naine “proovis oma leinaga toime tulla, otsides New Age’i meediume”. Lincoln pöördus Washingtoni New York Avenue presbüterlaste kiriku pastori Phineas Gurley poole.

Mitmed pikad vestlused viisid selleni, mida Gurley kirjeldas kui „pöördumist Kristuse poole”. Lincoln tunnistas, et ta oli “mitu korda põlvili surutud ülekaalukast veendumusest, et mul pole kuhugi mujale minna.”

Samamoodi ründasid teda iga päev surnud ja haavatud sõdurite õudused. Washingtonis oli haavatute jaoks viiskümmend haiglat. Kapitooliumi kuppelehitises oli kaks tuhat võrevoodit haavatud sõduritele.

Tavaliselt suri nendes ajutistes haiglates viiskümmend sõdurit päevas. Kõik see viis Lincolni sügavamale Jumala ettehooldusesse. “Me ei saa teha muud, kui uskuda, et Tema, kes lõi maailma, juhib seda endiselt.”

Tema kuulsaim avaldus Jumala ettehoolduse kohta seoses kodusõjaga oli tema teine ​​ametisseastumiskõne, mille ta pidas kuu aega enne oma mõrva. See on tähelepanuväärne selle poolest, et ta ei teinud Jumalast liidu või konföderatsiooni eesmärgi lihtsat toetajat. Jumalal on oma eesmärgid ja Ta ei otsi kummagi poole puhul patule ettekäändeid.

Loodame heldimusega – palvetame palavalt –, et see võimas sõjanuhtlus võiks kiiresti mööduda. . . .

Kui aga Jumal tahab, et see jätkuks, kuni kogu rikkus, mis on kuhjatud orjade kahesaja-aastase tasustamata vaevaga, uputatakse ja kuni iga verepiisk, mis on löödud piitsaga, makstakse kätte mõõgaga löödud veretilgaga, nagu öeldi kolm tuhat aastat tagasi, nii et ikka tuleb meil öelda: “Issanda kohtuotsused on tõesed ja õiglased.”

Ma palvetan kõigi teie eest, kes kannatate kaotuste, vigastuste ja suure kurbuse käes, et see ärataks teis, nagu ka Lincolni puhul, mitte tühja fatalismi, vaid sügavama toetumise Jumala läbinägematu ettehoolduse lõputule tarkusele ja armastusele.

Autor: John Piper / Lincoln’s Providence | Desiring God

9 asja, mida peaksite Normandia dessandi kohta teadma

Täna tähistatakse Normandia dessandi 80. aastapäeva. Siin on üheksa asja, mida peaksite teadma lahingu kohta, mis muutis nii .....

Jumal, aita mul veel üks päev vastu pidada

Kannatus on kahtlemata valus. Mõnikord võivad heatahtlikud Jumala inimesed oma soovis jumalakartlikkust arendada kannatusi alahinnata. Selle asemel kortsutavad .....

Sa oled endiselt ema. Naisele, kelle laps suri

2016.aasta märtsis suri meie tütar Leila Judith Grace 39 nädala ja 4 päevasena emaüsas. Ta sündis neli päeva .....

Emaks olemine on kutse kannatada

Vabandan, et lubasin kirjutada hoopis teise sõnumi, aga lükkan selle järgmisesse nädalasse ja lähen teises suunas. Kõik minus .....

Kas mu elu oli siis parem? Miks me jookseme tagasi minevikku?

Meie pere teenib Himaalaja mägedes soovides, et kirik leviks nii kaugele kui võimalik ja õitseks nendel lumistel tippudel .....

Hapnemata leibade püha: kui kiire põgenemine valmistab meid Kristust ootama

Liiklus maanteel seiskus – mõlemas suunas. Kui me seisime ja aeg vaikselt tiksus, tekkis meil üha enam tunne, .....

Minu rõõm sõltub minu asjaoludest

Kui ma olin noor pastor, siis märkas kogudusevanem ühel päeval minu meeleheidet ja ütles õrnalt: „Hommikul näeb see .....

Elu õppetunnid kui surm varitseb kõiki

Üliõpilasena osalesin ma ühe lapse matustel, keda vaevu tundsin. Mu isa töötas väikeses linnas pastorina, kuid ma olin .....

12 fakti, mida te pole Estri raamatu kohta kuulnud

1. Kõige olulisem sündmus juudi ajaloos Olulisuse poolest võrdsustavad Estri raamatus kirjeldatud sündmused juutide poolt Siinai mäel Toora .....