Linna pärast nutmine. Mida Jeesus ja Psalm 122 meile linnade eest hoolitsemise kohta õpetavad

Maailm kurvastab Ukraina pärast. Selle pealinn Kiiev on juba nädalaid rünnakuid talunud ja isegi hiljutine Venemaa tagasitõmbumine ei tähenda, et tulevikus ei juhtuks rohkem tragöödiaid (artikkel kirjutatud 10. aprill 2022). Kiiev on midagi enamat kui hooned ja infrastruktuur. See esindab ideed, et ukrainlased on ainulaadne rahvas, kellel on hinnaline ajalugu. Kiievi kodanikud usuvad, et nende linn on väärt, et selle eest surra, sest see kehastab nende rahva lootusi. Kiiev peab jääma püsima.

Venemaa juhtkonna jaoks esindab Kiiev midagi muud. Sajandeid tagasi mängis linn Venemaa päritoluloos juhtivat rolli. Nüüd sümboliseerib see Venemaa kunagist impeeriumi, mis ulatus Alaskast Poolani ja Soomest Türkmenistani. Nagu paljud teised linnad, kuulub see suurejoonelisse Vene eeposesse. Kiiev peab langema nende kätte.

Ükskõik, kas linn seisab või langeb, on kristlastel õigus patu ja sõja tagajärgi leinata. Ja kuigi meile ei lubata sellel ajastul püsivat linna, oleme kutsutud hoolitsema oma maiste linnade eest isegi siis, kui juhime oma kaaskodanikke  Jumala linna.

Kaunis Jeruusalemm

Jeesus oli kindlasti teadlik linnadest ja nende sümboolsest tähendusest. Juudina oleks Ta laulnud selliseid laule nagu 122. Psalm. Tavaliselt on see Siioni psalmide hulgas, rõhutades Jeruusalemma vaimset tähtsust. Erinevalt sarnastest seda tüüpi psalmidest (nt 46, 48, 76, 84, 87) on 122. Psalmil eriline rõhk Jeruusalemma füüsilisel maisel linnal. Taavet mitte ainult ei nimeta mitu korda linna nime, vaid viitab ka selle väravate, hoonete ja kaitserajatiste aukartust äratavale olemusele.

Ka palveteekonna lauluna oleksid palverändurid seda psalmi laulnud. Iisraeli hõimud ja suguvõsad kogu maalt tulid Jumala linna ja vaatasid selle hiilgust. Nad palvetasid selle erilise paiga rahu eest ja tundsid lohutust, et Jumala võitu – kuningas Taaveti suguvõsast – mõistab ühel päeval õiglaselt Tema troonilt kohut. See on ilus laul oma ilu ja ühtsuse pildis. Nii autsaiderid kui ka põliselanikud kogunevad rahu otsima, YHWH-d kummardama ja selle müüride vahel õiglust leidma.

Oma viimasel teekonnal Jeruusalemma ja paasapühadeks valmistudes mõtles Jeesus tõenäoliselt Psalmile 122 ja laulis seda. Linnale lähenedes, laskudes koos oma jüngritega Õlimäelt alla, kogunes rahvahulk, pani maha palmioksad, õnnistas Teda ja tunnistas Jeesuse oma Kuningaks.

Siis juhtus midagi iseäralikku. Jeesus peatus. Jeruusalemma vastas asuvalt mäenõlvalt heitis Ta linnale viimase pilgu. Nagu psalmist kirjeldas, pidi see olema vinge vaatepilt. Jeesuse päevil oli see veelgi suurejoonelisem. Heroodese kuningad, kasutades Kreeka ja Rooma parimaid ehitustehnikaid, olid kaunistanud ja laiendanud suurt osa linnast, eriti templikompleksi. Jeesus vaatas Jeruusalemma ja mõtiskles oma rahva ajaloo üle. Seejärel hakkas Ta nutma.

Rooma poolt hävitatud

Jeesuse nutt pidi olema sarnane nutmisega, mida oleme viimastel päevadel näinud Kiievis, Harkivis, Mariupolis ja teistes Ukraina linnades. Jeesus nägi ette sõda ja laastamistööd, mis pidi Rooma käe läbi Jeruusalemma tabama. Aastaks 70 pKr ajendas keeruline poliitika roomlasi linna ja selle templit hävitama, tappes tuhandeid. Jeruusalemma füüsiline ilu muutus ühe põlvkonna jooksul tuhaks ja rusuks (Luuka 19:41–44).

Kuid Jeesus teadis ka, et ähvardamas on sügavam tragöödia. Tolle päeva rõõmuhõisketele vaatamata tekkis nädala jooksul rahvahulk, kes nõudis Tema hukkamist. Juudid reetsid oma Kuninga. Roomlased reetsid õigluse. Mõlemad plaanisid hävitada Taaveti pärija ja linna õiguspärane valitseja. Nii juutide kui ka roomlaste jaoks oli Jeruusalemmast saanud linn, mis oli pühendatud inimeste uhkusele ja kus polnud kohta Jumalale.

Ülejäänu on ajalugu. Järgmisel reedel demonstreeriti Jeruusalemmas Jeesuse ristilöömist. Neli aastakümmet hiljem tabas linna läbikukkunud juutide mäss, mis viis selle hävitamiseni roomlaste käe läbi.

Kristlased ja maised linnad

Usun, et Jumal kurvastab endiselt inimlinnade pärast. On selliseid linnu, nagu Kiiev, kus Tema lapsed kannatavad sõja ja inimlikust ahnusest ja ambitsioonidest tulenevate agressioonide all. On ka teisi, näiliselt rahus olevaid linnu, mis uhkeldavad inimlike püüdluste ja tõelisest Kuningast sõltumatu poliitilise võimuga.

New York, koht, kus ma õpetan, avaldub sageli sellise linnana. See on õigustatult tuntud kui kultuuri- ja finantssaavutuste keskus, see lubab ka igasugust perverssust ja tähistab igat liiki ahnust. Kui me näeksime sama selgelt nagu Jeesus, siis me nutaksime koos Temaga selle linna pärast ja teiste väiksemate Ameerika linnade pärast.

Kuid kristlase mure linna pärast ei väljendu ainult leinas. Teises suures linnas Ateenas selgitas Paulus, et Jumal lõi rahvad – ja suurlinnad – et nad Teda otsiksid ja leiaksid (Ap 17:26–28). Linnad eksisteerivad selleks, et inimesed saaksid neis Jumalat kummardada. Tegelikult on see psalmisti ilus nägemus esimesest Jeruusalemmast. Ja seda ootavad kristlased tulevikus taevaselt Jeruusalemmalt.

Seni peaksime hoolitsema oma linnade heaolu eest, isegi kui püüdleme sellise õitsengu poole, mis saabub ainult siis, kui selle kodanikud on õiges suhtes Jumalaga. Kristlased ei suuda New Yorgis, Moskvas või Kiievis enam taluda inimlikku uhkust, vägivalda ja  ebaõiglust samamoodi nagu Jeesus kui Ta Jeruusalemma sisenedes. Kuid me ei saa ignoreerida ka linna vajadusi.

Selle asemel, nagu Jeesus, nutame selle pärast ja siseneme siis ikkagi selle väravatest. Ja nagu Paulus, toome lootuse sõnumi: Kristus on surnud. Kristus on tõusnud. Kristus tuleb uuesti.

Autor: Steele Brand/ Weeping for the City (thegospelcoalition.org)

Vahel on hea nutta

Ma olen nutja. Pärast pikka päeva võivad pisarad voolata, kui näen uudistes midagi kurba või isegi vaatan, kuidas .....

Nüüd jääb nutt varaks: usaldada Jumalat, kui on aeg nutta

Õhtul telefonile vastates kuulsin oma minia värisevat häält: "Sain just teada, et mu õel on elada jäänud vaid .....

Hea omaksvõtmine lahkumistervituses “head aega”

Esimene hüvastijätt, mida ma mäletan, oli mu perega, kes seisid kirikulaval ja meie kogudusevanemad palvetasid hoides käsi meie .....

Kui armastus haarab Teil õlgadest kinni. Julgustuse kingituse vastuvõtmine

Telefonikõne tuli umbes kell 9 õhtul. Kui ma vastasin, siis tabas mind murest tulvil hääl. "Jon! Kus sa .....

Juri Sipko “Ja ma sain rõõmsaks!”

Millest? Ümberringi tehakse räpaseid trikke ja valed levivad! Valed ja vägivald. Muidugi on see tõsi, kuid samas see .....