Iga abielu on kas kristlik või ebajumala kummardamine. Isegi kahe kristlase jaoks võib abielu olla ebajumalateenistus, kuigi nad ise ei pruugi olla sellest teadlikud.
Erinevus kristliku ja ebajumalat kummardava abielu vahel on erinevus andmise ja nõudmise, nautimise ja tarbimise, osalemise ja manipuleerimise vahel. See on erinevus, mida me näeme alandliku tänu ja peidetud isekuse vahel. Kuid isegi abielu, mida on traumeerinud ebaproportsionaalsed ootused, on võimalik tundlikkuse äratamise läbi terveks ravida. Iga abielu võib olla Kristuse ülistamine ja eluallikas mõlemale abikaasale.
Vaatame kahte Piibellikku vaadet abielule, mis on julgustus igale perele.
Abielu privileeg
Abielu privileeg on see, et „mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (1. Moosese 2:24).
Ülaltoodud salm on Piibellik arusaam abielust, mis on meile antud inimkonna koidikul Eedeni aias. “Üks liha” on üks mees ja üks naine, kes kõnnivad käsikäes läbi elu ja kuuluvad täielikult teineteisele. See on ainus selline liit. Tervislik sõprus hõlmab piiranguid, aga abielu võimaldab kahel inimesel end teineteisele täielikult ja ilma häbi tundmata avada (vt 1. Moosese 2:25).
Ma tahan, et näeksite aulist abielu privileegi: kui Jumal Aadama Eedeni aiast välja saatis, siis ei võtnud Ta ära temalt õigust abielluda. Ja aastate jooksul ei ole abielu saanud üleliigse sõrmega samaväärseks – tuhandeid aastaid pärast loomist nimetab Jeesus meie ebatäiuslikku abielu endiselt pühaks ja purunematuks ja paneb selle samale tasemele nagu Aadama ja Eeva abielu (vt Mt 19: 3-6).
Seega on abielu meeldetuletus, jäänuk ja tükike sellest paradiisist, mis meile Eedeni aias kingiti. Ühe liha ühenduses, kuhu sisenete ainult Teie ja Teie abikaasa, antakse teile võimalus luua midagi kristlikult ilusat, millest saab tunnistus Kristusest ja paradiisist ülejäänud maailmale.
Kuidas selleni jõuda, võttes arvesse igapäevaelus ja aastatepikkuses kooselus kogunenud väsimust? Sellele küsimusele leiame vastuse teisest Piibellikust vaatest abielule.
Allikas – Kristus
Johannese 1: 4 ütleb: “Tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus…” Elu, mida me kõik igatseme, ei ole Teis endas. Elu ei ole Teie mehes. Elu ei ole Teie naises. Elu on ainult Kristuses.
Kristuse elu on valgus, mis pühitseb meie muidu üksluist eksistentsi. Tema elu on midagi enamat kui lihtsalt jõud: see äratab meid eesmärgile, lootusele ja tarkusele. Kristuses lakkame olemast teadmatuses, lõpetame ekslemise ja näeme ümbritsevat maailma, sest selline on Kristus.
Kui me usume, et Ta on meie elu ja avame end Temale, siis hakkab meie abielu muutuma. Me ei armasta enam oma abikaasat üle kõige – see pole tegelikult armastus, vaid ebajumalateenistus -, aga kasvatame endas üha enam armastust Kristuse vastu. Ja selle tulemusena me armastame oma abikaasat … paremini.
Jumala armastus tema kaudu
Teie “teine pool” ei ole Teie elu ja valgus, sest Ta lihtsalt ei saa see olla. See imeline inimene, kellega abiellusite, on teisejärguline ja nagu teiegi, on ta loodud, olema sõltuv Jumalast, sõltuv inimestest ja kergesti väsiv.
Ainult Jeesus Kristus on esmajärguline, ainult Tema on kõigest sõltumatu, vaba ja võimas – sugugi mitte selline nagu teie kahekesi. Kui kaks patust sõlmivad ühe liidu ja tugevdavad seda ühtsust suhtega Jumalasse, muutuvad nad teineteise suhtes sallivamaks, tänulikumaks Jumalale ja illustreerivad, vastavalt Jumala kavatsusele, oma abieluga paradiisi.
Kui ma oma naist kallistan, siis ei tule armastus, mida tunnen, ainult temalt – see on Jumala enda armastus tema kaudu. Ja see, et Jumala armastus minu vastu jõuab minuni selle inimese kaudu, ei muuda seda armastust vähem jumalikuks – see on ikkagi seesama Jumala armastus ja tänu sellele näen ma oma naist uuel viisil.
Tema armastus on Jumala elu kingitus, mis antakse mulle igal minutil ja valgus voolab minusse igalt poolt. Aga ma poleks seda kingitust kunagi tundnud, kui armastus algaks ja lõppeks ainult inimesega. Kui ma selle arusaamise oma meelest ja südamest läbi lasen, siis ma armastan oma naist rohkem ja ülistan Jumalat veelgi siiramalt, tundes ennast olevat selles ürgses paradiisis.
Peamine olgu esikohal
Kristus ise mitte ainult ei muuda meie abielu tõeliselt kristlikuks, vaid kaitseb seda ka ebajumalateenistusele omaste impulsside ja kirgede eest.
Kui tuletan endale meelde, et ainult Kristus on elu ja valguse allikas, siis ma ei nõua seda oma naiselt. Ja ma tajun meie elus koos temaga Jeesuse Kristuse pideva kohaloleku imelist imet. Meie puudused näitavad kõige selgemalt, et oleme Temas.
Kristlik abielu ei ole lihtsalt kahe kristlase liit. Kristlik abielu on kahe inimese liit, kes pöörduvad abi saamiseks Kristuse poole. See ei puuduta praktilisi nõuandeid – kuigi oskused on kasulikud igal pool, isegi rattasõidus. Kristlik abielu on välja kujunenud harjumus otsida Jumalat pidevalt ususilmadega, mida praktiseerivad mõlemad abikaasad ühiselt. See on rõõm sellest, et Tema valgus ajab teie kahe ühisest liidust pimeduse minema.
Ma lõpetan oma jutustuse C.S. Lewise sõnadega: „Kui ma olen õppinud armastama Jumalat paremini kui oma maapealset kallimat, siis armastan ma oma maist kallimat paremini kui praegu. … Kui esimesed asjad on esikohal, siis teisejärgulisi ei suruta maha, vaid suurendatakse. ”
Autor: Ray Ortlund.
Allikas: https://ieshua.org/o-zloupotreblenii-lyubovyu-k-supruge.htm